Autism (0)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Mis on autism ? 3
Autismi tunnused 4
Rutiinilembus 5
Sensoorne ülitundlikkus 6
Erilised huvid 6
Õpiraskused 7
Autismi põhjused ja ravi 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus 3
Mis on autism? 4
Autismi tunnused 5
Rutiinilembus 6
Sensoorne ülitundlikkus 7
Erilised huvid 7
Õpiraskused 8
Autismi põhjused ja ravi 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Autism on omapärane haigus ning autistlikel inimestel on teistsugune arusaam ning taju tavapärasest maailmast. Nad mõistavad asju teisiti ning kohanevad uute olukordadega raskesti. Kuigi tänapäeva meditsiin on kõrgelt arenenud, ei ole teadlased tänaseni avastanud, kuidas saaks autismi ravida. Sellest hoolimata on võimalusi, kuidas autistlikke inimeste elu kergemaks muuta ja neile õpetada toimetulekut igapäevases elus.

Mis on autism?

Autism on spektrihäire, misõttu kogevad autismi põdevad inimesed küll teatud määral samu probleeme, kuid häire mõjutab igat inimesel eri viisil. Kui osad autistlikud inimesed on võimelised elama võrdlemisi iseseisvat elu, siis mõned vajavad terve elu jooksul spetsialistide abi. Autismi põdevad inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. (Autismist, 2014)
Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata ka teiste nimede all nagu näiteks autismispektri häire (ASD), Kanneri autism, pervasiisvse arenguhäire (PDD) (Autismist, 2014).
Kõik autistid kogevad häireid põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Nendeks valdkondadeks on:

• sotsiaalse suhtlusega seotus raskused;
  
• sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused;
  
• sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused
  

(Autismist, 2014).
Lapse autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste hulgas: 3-4 poissi ühe tüdruku kohta. ( Markov , 2006)

Autismi tunnused

Kuigi autismi tunnused on igal inimesel erinevad (vaata Joonis 1), siis lisaks kolmele peamisele häirele, mis on mainitud eelmises peatükis, võib autistidel esineda:

• rutiinilembust;
  
• sensoorset ülitundlikkust;
  
• erilisi huvisid;
  
• õpiraskusi.
  

(Autismist, 2014)
Esimesed autismimärgid võivad esineda juba imikueas , näiteks ei talu laps pilkkontakti, tekivad omapärased näoilmed , ei soovi, et teda sülle võetakse jne. Kahjuks jäävad imikueas ilmnenud märgid tihtipeale tähelepanuta ning autismiga hakatakse neid seostama alles hiljem. Autismiga laps ei mõista teiste lastega mängides reelgeid ega tundeid. Tal võivad tekkida stereotüüpilised liigutused, näiteks käega patsutamine või pea noogutused. (Autism, 2014)
Joonis 1 (Probleemid ..., 2014)

Rutiinilembus

Tavainimestele igapäevased asjad võivad autistile tunduda väga ettearvamatud ja segadust tekitavad ning seetõttu eelistavad nad tihtipeale järgida kindlat rutiini, et ennast ette valmistada selleks, millega neil kokku puutuda tuleb. (Autismist, 2014) Stabiilsus on autistliku inimese jaoks väga olulisel kohal. Kõik uus ja võõras on autistile vastumeelne ning rutiini häirimine võib kaasa tuua raevuhoo. (Autism, 2014) Ka eneseteenidamiseoskste kujunemine on aeglane ja vaevaline, sest isegi kui laps oskab, keeldub ta oma oskuste kasutamist ning tihtipeale nõuab, et teda söödetaks ja riietataks (Markov, 2006).
Igasugune uus olukord nõuab autistlike inimeste jaoks ettevalmistust. Nad küll tunnevad ebamugavust muutuste suhtes, kuid piisava ettevalmistuse korral suudavad nad nendega hästi toime tulla. Ka reeglite järgmisel võib tekkida raskusi, kuna olles harjunud lahendama mingit ülesannet kindlal viisil, võib uus lähenemine tekitada segadust ning autistlik inimene peab varasemalt õpitud lahendusmeetodit ainuõigeks. (Autismist, 2014)

Sensoorne ülitundlikkus

Autistlikel inimestel võivad olla mingit liiki aistingud kas ebatavaliselt intensiivsed (hüpersensitiivsed) või väheintensiivsed (hüposensitiivsed). Tavaliste inimeste jaoks häirimatu taustaheli võib autisti jaoks osutuda väljakannatamatult valjuks ning häirivaks ning seetõttu võib autistlik inimene väga kergesti endast välja minna, ärevaks muutuda või isegi füüsilist valu tunda. (Autismist, 2014)
Autistlikel inimestel võib olla ka raskusi enda keha tajumisega. Seetõttu on neil keeruline tunnetada enda keha paiknemist ruumis ning vältida takistustega kokkupuutumist. (Autismist, 2014)

Erilised huvid

Autistliku inimese huvide ring on väike, see võib piirduda vaid mõne üksiku eseme või tegevusega (Autism, 2014). Kui ta on aga mingil alal andekas, siis peab teda igal juhul innustama ja arendama. Tihtipeale on autistlikel mõne valdkonna vastu kirglik huvi, mida võib täheldada juba lapsena. Nagu tavalistel lastel, võivad ka autistidel huvid muutuda või siis olla eluaegsed. Mingi osa autistlikest inimestest suudab oma hobi või huviala tulevikus edasi õppida või lausa sellega seotud erialal tööd leida. (Autismist, 2014)
Koolieelikuna võib autistliku lapse tähelepanu köita näiteks liikslusmärgid, veekraanid, reklaamid , telefoninumbrid jne. Osadel lastel võivad olla muusikaliselt väga andekad või oskavad hästi joonistada. Selles eas võivad esineda ka ebaadekvaatsed hirmud nagu näiteks kardetakse treppe, karusnahka jne. (Markov, 2006)

Õpiraskused

Autistlike inimeste õpiraskused ei piirdu ainult koolis õpitava omandamisega vaid need varieeruvad alates kooliõpingutest kuni enda eest hoolitsemiseni. Igal autistil on erinevad õpihäired ning seetõttu mõned autistlikud inimesed on suutelised iseseeisvaks eluks, kuid teised jällegi vajad pidevat abi.
Autistlike laste puhul on väga tähtsal kohal nende keeleline areng. Autistid õpivad tavaliselt hiljem rääkima kui nende eakaaslased. Kui nende kõnevõime aga areneb, siis nad tihtipeale kordavad sõnu ja lauseid nii nagu nad neid kuulnud on ja seetõttu öeldakse, et autistlike laste kõnes esineb ehholaaliat ehk kajakõne . Tervelt 50% autistlikest lastest ei omandagi kõnekeelt. (Markov, 2006) Tihipeale seostatakse autismiga ka teisi häireid nagu näiteks tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ning õpiraskused düsleksia ja düspraksia (Autismist, 2014).

Autismi põhjused ja ravi

Autismi täpsed põhjused pole endiselt teada ning neid otsitakse siiani. Teadlased on aga välja uurinud asjaolu, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetilste- ja keskkonnategurite kombinatsioon.(Autismist, 2014) Kõikidest ASH juhtumitest on ainult 10% võimalik tuvastada kindlad põhjused. Need hõlmavad geneetilisi häireid nagu näiteks tuberoosne skleroos, Angelmani sündroom, Downi sündroom või haruldasi keskkonnamõjusid, näiteks sünnieelne kesknärvisüsteemi infektsioon punetiste- või tsütomegaloviirusest. (Põhjused, 2014)
Viimastel aastatel on uuringutes avastatud uusi potentsiaalseid geneetilisi mutatasioone, mis viitavad sellele, et need võivad olla autismi tekke põhjuseks ning mitte kõik juhtumid ei ole pärilike tegurite tulemus (Põhjused, 2014). Kindel on aga see, et autismi ei põhjusta vanemate tegevus ega halb kasvatus ning see ei sõltu inimese ühiskondlikust positsioonist (Autismist, 2014).
Tänaseks pole autismile ravi leitud, kuid on olemas erinevaid meetodeid , kuidas aidata autismi põdevate inimeste arengule ja õpingutele kaasa (Autismst, 2014). Autismihaigele lapsele võib abiks olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine selleks, et laps saaks turvalises ja rahuliks keskkonnas õppida reageerima erinevatele elusituatsioonidele, millega ta tulevikus kokku puutuma peab (Autism, 2014).

Kokkuvõte

Autism on geneetika ja keskkonnamõjude koostööl tekkinud häire, mida ei saa ennetada ja mille tekkes pole keegi süüdi. Autistidel on erinevaid probleeme ja õppimisraskusi. Osad saavad oma elus iseseisvalt hakkama, kuid teised võivad vajada eluaegset abi. Kuigi teadlased pole siiani leidnud ravi autismi vastu, siis individuaalne tegelemine ning õpetamine võib autistliku inimese elukvaliteeti tugevasti mõjutada positiivsuse poole.

Kasutatud kirjandus

Autism. URL= http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=337 , 12.04.2014
Autismist. URL= http://www.autism.ee/?page_id=56 , 12.04.2014
Probleemid autismi korral. URL= http://www.autismeesti.ee/autismist/autism-joonis/ , 12.04.2014
Põhjused. URL= http://www.autismeesti.ee/autismist/pohjused/ , 12.04.2014
Markov, Gretel 2006. Õdede- vendade hinnangud suhetele autistliku lapsega. – Tallinn: Tallinna Ülikool