Aga ürian endast anda parima ja loota, et ehk muutub kõik. Igal inimesel võib olla autismi sümptomeid, kuid kõik inimesed ei ole autistid. Lihtsalt mõni inimene ei vaja palju, et olla õnnelik. Mõnele piisab vaid paarist sõnavahetusest ja talle rohkem suhlemist pole vaja. Kuid mitte keegi ei tohi jääda päris üksi, siis tekib lootusetu ja liiga üksildane tunne. Paljud autistid õpivad ise elus toime tulema, kuid teistele aga oleks vaja tugiisikut, kes autisti jälgiks ja vajadusel aitaks. Esimesed sümptomid autismist võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena. Oluline on autisti jaoks stabiilne, samasugune keskkond, võõrast, uut situatsiooni ta ei talu. Tema huvide ring on äärmiselt väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirumisel võib autismiga last tabada raevuhoog. Silkontakti raske saada, õpiraskused, rutiinsus
Raamatu kokkuvõte Daniel Tammet ,,Sündinud sinisel päeval" Daniel Tammet on sündinud 31. jaanuaril aastal 1979 Inglismaal. Päev, mil ta sündis, on sinine. Tema jaoks. Teised sellest aru ei saa. Daniel elab omas arvude-värvide-kujundite maailmas, kus kõik on eriline, kuid kindla süsteemi järgi toimiv ja reeglipärane. Danielil on aspergeri sündroom. Daniel tuleb oma eluga autisti kohta väga hästi toime. Ta teeb igapäevaseid toimetusi, kuid mõningate mööndustega. Mis on eriti imekspandav Tammet oskab intelligentselt, järjekindlalt ja tegelikult ilusti kirjeldada, mis toimub tema peas ja mõtetes. Ta kirjeldab oma tundeid ja mõtteid üksikasjalikult. Tavaliselt raamatut lugedes armastan ma end samastada raamatu tegelastega. Proovisin ennast ka temaga terve raamatu vältel mingitki moodi samastada, kuid see oli liiga raske.
Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides teiste lastega ei mõista autistlik laps mängureegleid, ta ei saa aru teiste tunnetest ja sellest, kui teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse puhul võib märgata ühetaolisi liigutusi, näiteks pea noogutused, käega patsutamine jms. Autisti jaoks on väga oluline stabiilsus, keskkonna muutusi ja uusi situatsioone ta ei talu. Tema huvide ring on väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog. Silmkontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kõigil autistidel on kommunikatsioonihäire. Paljudel ei arene kõne või areneb vähesel määral. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat kajakõne
toime tulla. Ka reeglite järgmisel võib tekkida raskusi, kuna olles harjunud lahendama mingit ülesannet kindlal viisil, võib uus lähenemine tekitada segadust ning autistlik inimene peab varasemalt õpitud lahendusmeetodit ainuõigeks. (Autismist, 2014) Sensoorne ülitundlikkus Autistlikel inimestel võivad olla mingit liiki aistingud kas ebatavaliselt intensiivsed (hüpersensitiivsed) või väheintensiivsed (hüposensitiivsed). Tavaliste inimeste jaoks häirimatu taustaheli võib autisti jaoks osutuda väljakannatamatult valjuks ning häirivaks ning seetõttu võib autistlik inimene väga kergesti endast välja minna, ärevaks muutuda või isegi füüsilist valu tunda. (Autismist, 2014) Autistlikel inimestel võib olla ka raskusi enda keha tajumisega. Seetõttu on neil keeruline tunnetada enda keha paiknemist ruumis ning vältida takistustega kokkupuutumist. (Autismist, 2014) Erilised huvid
või keskmisest kõrgema intellektiga. http://www.autismtallinn.ee/meist/perele/mis-on-autismispektri-haire/ f. Autistlik laps peres on vanematele nagu viis last korraga Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik