Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta (2)

Arvestuslik töö Vana- Rooma kohta
ÜL:1
Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ?
Mille poolest olid need ehitised erilised?
Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi.
Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani.
Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi
Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid , kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada
Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis , mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse
Cloaca maxima – Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon
Forum Romanum –tähtsam foorum oli Vana - Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus, linnaväljakud teede ristumiskohas,
Panteon – on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis
ÜL 2
Töö tekstiga .
Loe teksti ja vasta esitatud küsimustele.
„ Roomlased , nagu nende Kartaago rivaalidki, olid liiga hõivatud teiste rahvaste valitsemisega ja rikastumisega, et tunda suuremat armastust kasutu ja mittetulutoova vaimse ettevõtmise vastu. Nad vallutasid maailma, ehitasid teid ja sildu ning laenasid oma kunsti tervikuna kreeklastelt . Nad mõtlesid välja hulgaliselt praktilistest vajadustest lähtuvaid arhitektuurivorme, mis vastasid ajastu nõudeile ja vajadustele. Kuid nende kujud, muistendid, mosaiigid , poeeemid olid pelgalt Kreeka algupäraga ladinakeelsed imitatsioonid. Ilma isikupärata pole kunsti, aga roomlaste maailm umbusaldas kõnealust isikupära. Impeerium vajas osavaid sõdureid ja kaupmehi. Luuletuste kirjutamine ja piltide maalimine jäeti võõramaalaste hooleks.“
Millistes kultuurivaldkondades:
a) jäid roomlased kreeklastele alla?Kirjanduses
b) olid samal tasemel kreeklastega? ehituskunstis
c) ületasid kreeklasi?Sõjanduses
Kas nõustute teksti autori seisukohtadega? Jah
Miks? Põhjendage oma arvamust!
a) Nende kujud, muistendid, mosaiigid, poeeemid olid pelgalt Kreeka algupäraga ladinakeelsed imitatsioonid.
b) Olid liiga hõivatud teiste rahvaste valitsemisega ja rikastumisega, et tunda suuremat armastust kasutu ja mittetulutoova vaimse ettevõtmise vastu.
c) Mõtlesid välja hulgaliselt praktilistest vajadustest lähtuvaid arhitektuurivorme, mis vastasid ajastu nõudeile ja vajadustele.
ÜL 3
Mida tähendavad järgmised ütlused?
Milliste sündmustega seoses need tekkisid?
Haned päästsid Rooma - IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid . Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat . Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti. Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses Kapitooliumis. Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt , et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Kuid samal hetkel tõstsid hirmsat kisa ja kära haned, kes olid pühendatud jumalatar Junole ja asusid seetõttu Kapitooliumi templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid kuristikku kogu gallialaste väeüksuse.(Siit ongi pärit väljend "Haned päästsid Rooma".)
Pyrrhose võit - Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud."Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.
Rubico ületamine - tähendab tänagi ohtliku sammu ettevõtmist, millest ei saa enam taganeda .
Häda võidetuile – Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda (Rooma nael oli 327 grammi). Kulla kaalumise ajal heitis gallide kuningas Brennus lisaks kaaluvihtidele kaalule ka oma raske mõõga. Roomlaste vastuväited tõrjus ta lakooniliselt: "Häda võidetuile!" Roomlased pidid lisama mõõgaosa kulda ja gallid läksid rikkaliku saagiga põhja poole. Veel hiljemgi rüüstasid nad mitmel korral Rooma alasid.  
Tulin, nägin, võitsin – Niimoodi ütles Julius Caesar pärast järjekordset kerget võitu. Tähendabki kerge, just nagu muuseas saadud võiduga seonduvat.
Ka sina, Brutus - "Et tu, Brute ?" on legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari.
Liisk on langenud - Nõnda lausus Julius Caesar ületades piirijõge Rubicot, kui ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast. Niimoodi öeldakse tähistamaks langetatud (pöördumatut) otsust.
Hannibal väravate ees - Hannibal on värava ees. II Puunia sõjas (218-201 eKr.) oskas Kartaago väejuht Hannibal ootamatult Itaaliasse tungida ning roomlased põhjalikult ära hirmutada. Seda väljendit kasutatakse märkimaks ootamatult kerkinud hädaohtu.
Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada – ceterum censeo Carthagenem esse delendama. Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitlilist rivaali. Vesi uuristab kivisse augu tilkhaaval ja aastal 85 e. Kr. tehtigi see linn maatasa.
ÜL 4
Kes olid ja millega läksid ajalukku järgmised isikud:
Romulus – Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja.
Julius Caesar – oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Ta uuendas kalendrit , võttes kasutusele Juliuse kalendri.
Gaius Octavianus –Samas selgus, et Caesar oli testamendiga
lapsendanud ja oma peamiseks pärijaks kuulutanud õetütre poja, suhteliselt
tagasihoidlikust plebeisuguvõsast pärit 19-aastase Gaius Octaviuse, kes nüüdsest sai
tuntuks Gaius Julius Caesar Octavianuse nime all.
Titus Livius – Ajaloolane , Livius kirjutas Rooma ajaloo. Selles ajaloos võttis ta endale ülesandeks ülistada vana vabariiklikku Roomat.
Maecenas - Keiser ja ta lähikondsed soosisid kirjanikke ja õpetlasi. Eriti tuntuks on saanud keisri abiline , ülirikas ratsanik Maecenas . Maecenase kodus käisid koos silmapaistvad luuletajad ja kirjanikud , seal arutati ja loeti üksteise teoseid. Maecenas andis neile raha, kinkis maid jne. Tema nimest kujunes üldnimi metseen , millega tähistatakse kunsti ja teaduse rahalist toetajat.
Nero – oli Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54kuni surmani. Lõpetas elu enesetapuga
Caligula – oli Vana-Rooma keiser. Valitses 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Caligula kaasaegsed kirjeldavad teda enamasti õela, lõbujanulise, ülimalt edeva ja vaimselt ebastabiilse valitsejana. Caligula tapeti tema enda ihukaitsjate poolt.
Traianus - oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani, andis 112. aastal välja edikti, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust
Marcus Tullius Cicero – oli Vana-Rooma oraator , riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks . Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku Rooma ajaloo ja poliitika kohta
Vergilius - oli rooma kirjanik, peateoseks on eepos " Aeneis ".
ÜL 5
Millised ülesanded olid Rooma Vabariigis järgmistel ametiisikutel või institutsioonidel :
Magistraadid – oli kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis.
Senat – valitsev riiginõukogu – koosnes endistest ja tegevatest magistraadidest. Senaatroid olid ametis eluaegselt. Vabariigi lõpupoole ligi 600 liiget. Juhtis välispoliitikat, sõjandust, rahandus .
Rahvakoosolek –kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ettepanekuid teha ei võinud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväe osade järgi, iga andis ühe hääle. Need olid korraldatud nii, et rikkamatel oli suurem mõju.
Konsul – oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja . Igaks aastaks valiti kaks konsulit . Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda . Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid
Preetor – oli Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas peamiselt kohtukorralduse ,õigusemõistmise eest.kuid vajadusel asenda konsulit
Tsensor – oli Vana-Roomas ametiisik , kes korraldas tsensust: ta tegi kindlaks inimeste varandusliku seisundi ning kehalise ja moraalse kõlblikkuse sõjaväeteenistuseks, määrates sellega ka nende maksukohustused. Samuti jagas ta kodanikud vara, elukoha ja sünnipära alusel sadakondadesse ja hõimudesse. Tsensor nimetas ja tagandas senaatorid ja ratsanikud . Ühtlasi oli tsensoril õigus karistada kodanikke mitmesuguste halbade kommete eest nii häbistamise, hääleõiguse piiramise kui ka maksude suurendamisega. Samuti rentis tsensor välja rahva vara ja juhtis infrastruktuuriprojektide rajamist .
Diktaator –..piiramatu võimuga, määrati ametisse konsuli ja senati poolt kriisi olukordades kuni kuueks kuuks. Tähtaja lõppedes pidi diktaator oma tegude eest vastust andma
Rahvatribuun – oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi.
Imperaator – ladina keeles käskija. Tiitel mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal ,hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat
ÜL 6
Selgita kirjalikult:
1) milline oli Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik . Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi .12 tahvli seadused – 450. aastal avaldatud esimene Rooma seadusekogu , sellel põhineb kogu hilisem rooma õigus.Suurt täheepanu pöörati protsessi korektsusele,mis tagaks kõikide osapoolte õiguste kaitse. Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi.Seduste loomisel tuginesid roomlasedenamasti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele,st arvestati pretsedenti.
2) kuidas on Rooma mõjutanud tänapäeva õiguskultuuri?
Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele.Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad- juristid -ja kujunes välja selge juriidiline terminoloogia .Seega sai Roomas alguse õigusteadus.Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad ka tänapäevalgi
ÜL 7
Selgita kirjalikult ja argumenteeritult, milline oli religiooni roll Rooma poliitilises elus? Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid („sillaehitajad“ või „teerajajad“ - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus („suurim pontifeks“) - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid.
Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat , tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi.
ÜL 8
Selgita kirjalikult ja argumenteeritult, miks olid avalikud mängud roomlaste igapäevaelus tähtsad? Roomlased armastasid närvikõdi tekitavaid vaatemänge – hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna- ning riigitegelased peamiselt kultusepidustustel. Varases keisririigis hakati mänge korraldama tihedamalt ja sellest sai nüüd esmajoones keisri aukohus.
Mõõgavõitlejate – gladiaatorite võitluse traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Viimastel oli tavaks lasta matuserituaalide käigus orjadel või surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased arendasid sellest kombest aga kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorite võitlused leidsid aset amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum.
Nagu võidusõitjad, nii olid gladiaatoridki enamsti orjad ja nendegi hulgast kerkis esile rohket kuulsust ja suuri rahalisi autasusid teenivaid meistervõitlejaid.
Avalikud mängud olid nende korraldajate jaoks perekonna rikkuse näitamise vahend. Kui tavast arenes meelelahutus , mis läks korda kogu valimisõiguslikule rahvale, said vaatemängud vahendiks poliitilises võitluses. Mida efektsemalt ja kallimalt (verisemalt) mängud olid korraldatud, seda enam võitis nende korraldaja endale toetust. Sageli lükati mängude korraldamist edasi valimisteelse ajani.
ÜL 9
Selgita kirjalikult ja argumenteeritul:
1) milline oli orjade seisund Rooma majanduses?
Orjade osa rooma majanduses oli suur. Enamasti töötasid just orjad suurmaaomanike põldudel Järelikult pärines suurem osa kaubast , mis läheb müügiks just orjade tööst. Tihti töötasid orjad ka kaevandustes ja kuna ka selle toodang läks tihtipeale müügiks siis osalesid orjad ka siin majanduses silmnähtavalt .Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena.
2) milline oli nende õiguslik seisund? Orjad olid oma peremehe vara, ehk kõnelevad tööriistad. Omanik võis orjaga teha, mis iganes soovis, ka tappa. Mõni peremeeslasi oma orjal endale elatist teenida, nõudes selle eest korrapärast tasu. Nii võis ori tunda ennast peaaegu vaba kodanikuna, kuid tema vara kuulus mõistagi omanikule. Paljud peremehed lasid ustavatel ja töökatel orjadel ent teatud rahasumma eest vabaks osta. Kui ori sai vabaks sai ta koheselt Rooma kodanikuks
ÜL 10
Koosta järjepidev loend Rooma ajaloo perioodidest alates kuningate ajast ja lõpetades hilise keisririigi perioodiga. Iga perioodi juures märgi selle perioodi alguse ja lõpu daatum koos sündmusega ning iga perioodi juurde tema kõige olulisem(ad) sündmused.
VIII-VI eKr – Kuningate ehk etruskide ajajärk
VIII-V saj eKr- kuningate aeg Roomas. Suurem osa Kesk- ja Põhja- Itaaliast oli etruski linnriikide võimu all. Piirkonda valitses kokku 7 kuningat. Esimene olla Romulus, viimased 3 olid etruskid , kelle käe all muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 ekr kuningavõim kukutati ja kehtestati vabariik.
VI-I (~ 510-31 eKr) – Vabariigi ajajärk: 510-287 – varane vab. periood
509-265 eKr- Varane vabariik. Alustati sõdasid etruskite vastu. Rooma laienes Itaalias kuni 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all Varase vabariigi ajal pidev võitlus plebeide ja patriitside vahel. Pleebs saavutas suuri järeleandmisi, neile anti maad ning kirjutati seadused 12 tahvli seadused a-tel 451 ­­­­– 450 e. Kr.). Plebeidele anti ka õigus saada pol. ametikohti ja asutati rahvatribuuni amet, kaotati võlaorjus (lex Poetelia Papiria de nexise’ga). Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi – eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja –rahvaste üle hegemoonia . Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide, latiinide ja Lõuna-Kreeka linnadega (kun. Pyrrhos), allutada endale kogu poolsaar. Tekkis orjanduslik liitriik .
264-133 eKr tõuseb Rooma pärast mitmeid lahinguid Kartaago vastu Vahemere maade suurvõimuks. Kartaago hävitatakse 146 eKr. Samal aastal liideti aladega ka Kreeka ja Makedoonia . 133 eKr pärndas Väike- Aasia kuningas oma valdused Roomale.
133-30 eKr- Kodusõdade periood ja vabariigi langus. II ja I saj eKr kujundati ümber Rooma armee. Tekkis palgaarmee. Algasid kodusõjad sõdurite seas populaarsete väepealike vahel. Esile kerkisid teiste seas Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks. Mõne aja pärast aga tekkis nende vahel kodusõda- Pompeius sai lüüa, põgenes ja tapeti. Caesar sai võimul olla mõned aastad, kuid siis ta tapeti senati istungi ajal rahulolematute senaatorite poolt.
Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi valitsemise pooleks. Octavianusele jäi riigi lääneosa, Antoniusele idaosa ning ta abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatriaga. Peagi lahvatas kahe mehe vahel kodusõda, Octavianus võitis Antoniuse. Viimane põgenes Egiptusesse, kus koos Kleopatraga end tapsid . Octavianus aga ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Sellega lõppes Rooma vabariigi aeg.
287-31 hiline periood
Hilise vabariigi ajajärgul hakkas Rooma ajama vallutuspol. väljaspool Itaaliat. Kolmes Puunia sõjas ( vastavalt 264-241, 218-201, 149-146, kõik e. Kr.) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel – Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika , millest said I -sed Rooma provintsid , vallutasid Po madaliku , Liguuria ranniku ja Hispaania . Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati
31 eKr-284 pKr – varane keisririigi ehk printsipaadi periood, 30 eKr-235 pKr- Varane keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma järel oli enamik roomlasi võtnud omaks ainuvalitsemise. Mitmed tema järglased olid ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena (Nero), kuid see ei toonud kaasa Rooma nõrgenemist. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast.
Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (tp Rumeenia ) ja Mesopotaamia . Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku nn Rooma rahuga. II saj lõpul hakkasid piire ründama välisvaenlased ja algasid kodusõjad.
284-476 pKr – hiline keisririigi ehk dominaadi periood. Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada. Diocletianuse (284-305) ajal ( Diocletianus oli sündinud Illüürias, kerkis troonile armee abil) viidi läbi administratiivsed, sõjalised ja majanduslikud reformid , mis pikendasid riigi eksistentsi sajandi võrra.
Administratiivselt jagati riik 2 ossa: Ida-Lääs. Itaalia kaotas lõplikult oma prii seisundi impeeriumi keskusena. Diocletianus ise võttis enda valitseda idaosa, keskus Nikomedias (Väike-Aasia ranniku loodeosa) Lääneosa andis oma kaasvalitsejale Maximianusele, kelle residents asus Mediolanis ( Milano ). Võtsid endale tiitli Augustus, oma kahele abilisele asendajale – Caesar. Augustuse aegadest säilinud valitsusvorm printsipaat asendus dominaadiga - imp.võim -> absoluutne monarhia , imperaator polnud enam princeps (esimene) vaid dominus ( isand ), teda austati nagu jumalat.
Pärast Diocletianuse lahkumist asus troonile Constantinus - jätkas oma eelkäija reforme. Konstantinus otsis tuge kirikult, 312 - Constantinus Augustuseks, 313 andis Mediolanis välja edikti, millega kristlus ametlikult legaliseeriti - teistega usunditega võrdselt. Esimene samm kristluse kuulutamisel riigiusundiks. Kristlik vaimulikkond osales Konstantinoopoli avamispidustustel (uus pealinn). Aastal 324 Constantinus haaras Ida imp. oma võimu alla. K. suri 337. Algasid järglastevahelised võimutülid. Poeg Constans võitis, hakkas valitsema , tema asendaja Julianus Apostata püüdis taastada paganluse juhtrolli ja võtta kristluse privileegid ära. Oli tuttav neoplatonismiga. Jutlustas kristluse vastu. Hukkus sõjas pärslastega, tema järglane Julianus muutis kristluse taas riigiusuks. Tema järel Valentianus jne.