Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise sündmusega seoses Mida tähendab antud ütlus?
Rooma ajaloo põhiperioodid
Kuningate aeg
Rooma vabariik
Rooma varane keisririik
Rooma hiline keisririik
aeg
753-509 aastat eKr
509-30 eKr
30 eKr-235 pKr
235-395 pKr
Valitsemine
Esimene kuningas- Romulus (rajas Rooma linna). Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningas oli väejuht, kohtunik, võim piiratud, mõnede usuliste rituaalide läbiviija.
*Rahvakoosolek
* Senat 300/600
*Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud
* Konsul -(2) kõrgeimad magistraadid
* Preetorid -(8)
* Kvestor - vastutas riigikassa eest
*Tsensor- endiste konsulite hulgast valitud 5 aastaks
* Diktaator
Vabariik-riigikorraldus, kus kõrgemad võimuomanikud valitakse
Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja kätte- keiser . Senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Rahvakoos-
olekute kokkukutsumisest loobuti. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle.
Keisrid piiramatu võimuga valitsejad . Senat muutus Rooma linna nõukoguks, riigiasjades enam kaasa ei rääkinud. Linnade omavalitsused säilisid, aga need allutati keskvõimu kontrollile . Loodi lisaks piirivägedele tugev reservvägi. Suurendati ratsaväe osatähtsust.
Seisused, ühiskonna
struktuur
Seisused: patriitsid - tegelesid valitsemisega, plebeid- lihtrahvast.
Struktuur: 10 sugukonda moodustasid kuuria.10 kuuriat moodustas hõimu e triibuse. 3 hõimu e triibust moodustas Rooma rahva.
proletaarid -vaesed kodanikud
klienteelsuhted- klient (kaitset vajav); patroon(kaitsja)
Kaotatakse seisuslik vahe ja plebeid saavad kodanikuõigused.
Sõjaväekorraldus, kus vabad talupojad kuulusid leegionitesse.
Kodanikkond hakkas keisririigi ajal kasvama. Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui ka tervete linnadele. Kodakondsus anti kõigile vabadele meestele. Sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja sellel polnud Rooma riigis enam tähtust. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
Ühiskond muutus senisest rangemalt seisuslikuks. 2 põhiseisust: auväärsed ja madalad(maksumaksjad). Need omakorda jagunesid paljudeks alamseisusteks, millest kõige kõrgem senaatoriseisus (kohustustest ja maksudest vaba) ja madalam orjaseisus. Piirati märksa enam alamate vabadust.
Tähtsamad sündmused
510 eKr- Rooma kuningavõimu kukutamine , viimane kuningas Tarquinius Superbus, kes oli sunnitud maapakku minema
21.aprill 753- Rooma linna rajamine
490 eKr- rahavtribuunid
450 eKr- 12 tahvli seadused
287 eKr- plebeide ja patriitside tüli lõpp
146 eKr- roomlased hävitavad Kartaago
133 eKr- Kreeka alistamine
Puunia sõjad
Daakia ja Mesopotaamia vallutamine
Rooma rahu
395 pKr- jagunes riik lõplikult 2 teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma
Mõned tähtsamad ütlused
Millise sündmusega seoses tekkis?
Mida tähendab antud ütlus?
Haned päästsid Rooma
Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud, kuigi ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles nõlvale. Kuid samal hetkel tõstsid hirmsat kisa haned, kes olid pühendatud jumalatar Junole ja asusid seetõttu Kapitooliumi templis . Roomlased ärkasid ja paiskasid kuristikku kogu gallialaste väeüksuse.
Keegi annab märku vaenlase tulekust.
Pyrrhose võit
279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingus.
Mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga
Rubico ületamine
Julius Caesar ületas piirijõe Rubico, kui ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast.
Väljendina tähendab suurt, otsustavat ja tagasipöördumatut sammu.
Häda võidetuile
387 e. Kr. piirasid gallialased Roomat . Roomlased pidid alla vanduma ja halvima vältimiseks lunaraha maksma. Kulla kaalumisel ilmnes , et kaaluvihid valetavad. Roomlased protesteerisid. Sellepeale heitis gallialaste väepealik kaalukausile ka oma mõõga, öeldes ajalooks saanud sõnad: "häda võidetuile"
Kaotaja elu ei ole kunagi kerge.
Tulin, nägin, võitsin
Niimoodi ütles Julius Caesar pärast järjekordset kerget võitu.
Tähendabki kerge, just nagu muuseas saadud võiduga seonduvat.
Ka sina, Brutus
Legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari.
See tähendab seda, kui hea sõber reedab sind nn lööb noa selga .
Liisk on langenud
Nõnda lausus Julius Caesar ületades piirijõge Rubicot, kui ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast.
Niimoodi öeldakse tähistamaks langetatud (pöördumatut) otsust.
Hannibal on väravate ees
II Puunia sõjas (218-201 eKr.) Kartaago väejuht Hannibal oskas ootamatult Itaaliasse tungida ning roomlased põhjalikult ära hirmutada.
Seda väljendit kasutatakse märkimaks ootamatult kerkinud hädaohtu.
Muide ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada
Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitlilist rivaali.
Vaenlane tuleb vahendeid valimata hävitada.
Rooma #1 Rooma #2 Rooma #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 1023 Õppematerjali autor
Rooma ajaloo põhiperioodid + lisaks ütlused

Sarnased õppematerjalid

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta--
7
doc

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse

Ajalugu
Vana-Rooma 10-klass täielik kokkuvõte
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu
Vana-Rooma ajalugu kokkuvõte
4
docx

Vana-Rooma ajalugu kokkuvõte

Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98­117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja

Ajalugu
ROOMA AJALUGU
12
docx

ROOMA AJALUGU

ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal

Ajalugu
Vana-rooma ajalugu
10
doc

Vana-rooma ajalugu

Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni:  8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas  753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine  753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas  510-133 eKr – Rooma vabariik  133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk  387 eKr – gallid Roomas  328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega  287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid  265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla  264-261 eKr – I Puunia sõda  218-201 eKr – II Puunia sõda  149-146 eKr – III Puunia sõda  146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla

Ajalugu
Muistne Itaalia-Vana-Rooma algus-Rooma Vabariik ja Rooma langus
3
doc

Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat

Ajalugu
Vana-Rooma konspekt kontrolltööks
4
doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.

Ajalugu
Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade
14
doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 ­ 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 ­ 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun