kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt.
saj rajasid uusi linnu ka maaisandad (senjöörid). Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia, milano, umbes 100 000 elanikuga. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult suurem. Usku jagas terve kogukond
Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks: linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks. Enamik kaubandusest toimus turuplatsil.
ülemerekaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada, paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. - Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemadega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud lutseorganisatsioonidesse tsunftidesse. - Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest teenijad, kerjused, prostituudid jt. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Sellest hoolimata armastasid keskajal inimesed palju pidutseda. · Käsitöö ja tsunft
linnriikide võimu all. Piirkonda valitses kokku 7 kuningat. Esimene olla Romulus, viimased 3 olid etruskid, kelle käe all muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 ekr kuningavõim kukutati ja kehtestati vabariik. VI-I (~ 510-31 eKr) Vabariigi ajajärk: 510-287 varane vab. periood 509-265 eKr- Varane vabariik. Alustati sõdasid etruskite vastu. Rooma laienes Itaalias kuni 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all Varase vabariigi ajal pidev võitlus plebeide ja patriitside vahel. Pleebs saavutas suuri järeleandmisi, neile anti maad ning kirjutati seadused 12 tahvli seadused a-tel 451 450 e. Kr.). Plebeidele anti ka õigus saada pol. ametikohti ja asutati rahvatribuuni amet, kaotati võlaorjus (lex Poetelia Papiria de nexise'ga). Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi
uurima. Ajal mil nad naasid, valiti 451. aastaks nimetatud 10 meest seaduse kirjutamiseks, kelle hulka kuulusid ka kolm mainitud saadikut. Kolleegiumi liikmed olid selle aasta ainsad kõrgemad magistraadid, st eraldi konsuleid ei olnud. Samuti anti samadele isikutele samal aastal õigus vajalikel juhtudel seadusi täiendada ja selgitada, kusjuures rahvas ei tohtinud nende tegutsemise vastu midagi öelda. Nimetatud isikute hulka kuulusid ainult patriitsid, kuigi pleebs oli avaldanud samuti soovi osaleda seaduse kirjutamisel, teda vastu siiski ei võetud. Koostati kümme tahvlit seadusi ja need eistati rahvakoosolekule, kus see heaks kiideti. Mehed panid tähele, et seadustetahvlites esines puudusi ning tulenevalt sellest lisati järgmisel aastal veel kaks juurde. Sinna kolleegiumisse kuulus ka pleebsi esindajaid, kuid viimase kolleegiumi maine oli halvem, tulenevalt sellest et nad kaldusid oma võimu
Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest.
pecus, coris n kari, kariloomad placet (c. dat.) otsustatakse; väidetakse: pedes, ditis m jalakäija; jalaväelane senatu placet senat otsustab; placitum est pior, ius comp. sõnast malus otsustati pell, pepul, pulsum, ere tõukama, (ära) placidus, a, um rahulik; sõbralik, lahke lükkama, lööma pln selgelt; täiesti pende, pepend, , re rippuma, üles plbs, plbis f pleebs, lihtrahvas riputatud olema; viivitama, seisma; plnus, a, um täis, täidetud; täielik, terve kõhklema, kahtlema plrusque, plraque, plrumque, hrl. pl. per praep. c. acc. läbi, üle; mööda, kaudu; plrque, plraeque, plraque suurem osa, jooksul, kestel; abil enamik perd, did, ditum, ere hukutama, hävitama; pls adv. enam, rohkem, suuremal määral rikkuma, laostama; raiskama, kulutama poena, ae f karistus
annaabi.ee 
