Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted.
Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% · Tagajärg Merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. · Võimalik lahendus Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks, vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Happesademed · Probleemi olemus
kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21 märts- 17 juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700000 meest. 16. Kes olid sõjas kaotajad, kes võitjad ?- Venemaa oli kaotaja ja kokkuvõttes polnud keegi võitja. 17. I maailmasõja tagajärjed ja mõju ühiskonnale.- ÜHISKONNA: Naised läkisd tööle; naiste õigused suurenesid; üldine töökohustus; vähenes religiooni mõju IGAPÄEVAELUS: toiduainete puudus; elatustase langes; epiteemia levik 18. Nimeta tähtsamad sõjalised ja tehnilised uuendused I maailmasõjast- mürkgaaside kasutamine esimest korda Belgias, tankide kasutamine Somme`i lahingus, lennunduse areng, allveesõda. 19. Pariisi rahukonverents- lepiti kokku rahutingimused ja seadustati sõjajärgsed piirid. Neid kokkuleppeid nimetatakse Versaise süsteemiks. Võttis osa 27 riiki, Nõukogude Venemaad konverentsile ei kutsutud. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA
Ei suutnud oma eesmärki saavutada. o Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda o Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa 21. Mis muutusi tõi sõda kaasa ühiskonna- ja igapäevaelus? ÜHISKONNA: Naised läkisd tööle; naiste õigused suurenesid; üldine töökohustus; vähenes religiooni mõju IGAPÄEVAELUS: toiduainete puudus; elatustase langes; epiteemia levik 22. Too näiteid vägivallailmingutest rahulike elanike kallal sõja ajal. · (Sõda merel 7. Mail 1915 uputas saksa allveelaev inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameerika kodanikku) · Sakslased hukkasid ja võtsid pantvangi hulgaliselt Belgia sõdureid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest. · Vereised arveteõiendamised kohaliku juudi elanikkonnaga Vene vägede poolt.
Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistus. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Immuunsüsteemi tähtsaimad rakud on lümfotsüüdid ja peamised elundid on harknääre, põrn ja lümfisõlmed, kus valmivad lümfotsüüdid. Põrn piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund
8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja. Abiellus peale Krõõda surma Mariga kes elas saunas. Kui tuli epiteemia mõjutas see tervet küla ka Andrese perekonda kus haigus võttis temalt kolm last. Ta hoiab oma ette ja üksi peidab oma tundeid. ajapikku muutub ta järjest väsinumaks, võitlusest maaga ja ka Pearuga. Peale kõike neid sündmusi tahab ta puhata kuid tema kohusetunne ei luba tal seda teha ni ,et ta jätkab tööd. 3.1 Peamisels täitusid Andresel lootused aidast , talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi tal soov õnnest
sajandit. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat 476 , mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat 1492 , mil Kolumbuse poolt avastati Ameerika kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3 Türgi ülemvõimu murdumine 1689 4 14-15 saj suur katku epiteemia Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige Kesk ja Lääne Euroopat. Eesti keskaeg algas 13 sajandil ja vältas kuni Liivimaa sõjani 16 sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas Mesopotaamias ja Egiptuses juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis varakeskaeg 2. Kõrgkeskaeg kestis 11-14saj 3. 15. saj. lõpust 16. saj
maaharijaid ja nad ei saa seal hakkama. Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja. Abiellus peale Krõõda surma Mariga kes elas saunas. Kui tuli epiteemia mõjutas see tervet küla ka Andrese perekonda kus haigus võttis temalt kolm last. Ta hoiab oma ette ja üksi peidab oma tundeid. ajapikku muutub ta järjest väsinumaks, võitlusest maaga ja ka Pearuga. Peale kõike neid sündmusi tahab ta puhata kuid tema kohusetunne ei luba tal seda teha nii, et ta jätkab tööd. Peamiselt täitusid Andresel lootused aidast, talust ja ka kuivenduskraavidest. Täitumata jäi tal soov õnnest. Samuti pidi ta ka palju pettuma oma lastes, kes tema
annaabi.ee 
