Keskaeg (0)

KESKAEG. (IV kursus)  Arvestuslik töö nr.1 Seleta terminid. FEOOD- ehk lään on maa ala, mida kõrgematelt valitsejatelt anti kasutada 
vasallidele koos seal elavate talupoegadega. Maa ala koos talupoegadega oli 
pärandatav. ALLOOD- ehk pärusvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võis 
piiramatult käsutada.  HIERARHIA- astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks.  VASALL- väike feodaal ehk läänimees, kes sai senjöörilt sõja- või muu teenistuse 
eest kasutamiseks maa ala ja sellel elavad talupojad. SENJÖÖR- suurfeodaal, kellest olid feodaalses hierarhias madalamal seisvad 
feodaalid ehk vasallid. Oli ka oma valduses nii poliitiline-, kohtu- kui ka 
haldusvõim.  TSUNFT- igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Tsunfti kuulumine andis
õiguse töötada käsitöölisena. Kes ei kuulunud ja tegutsesid salaja saadeti linnast 
välja.  PÄRISORI- talupojad, kes olid ilma jäänud oma vabadusest ja kellel ei olnud 
õigust elukohta vahetada. Oli sõltuvuses feodaalist. SUNNIMAISUS- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega orjad kinnitati maa 
külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks (feodaali loata ei saanud).  NATURAALMAJANDUS- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise kohapeal
või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. EELPROLETARIAAT- nimetatakse madala sissetulekuga sotsiaalset klassi.  AADEL- ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja
pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks
teenete eest. Mingi piirkonna või riigi aadlikke nimetatakse ka aadelkonnaks. RÜÜTEL- oli raskerelvastuses ratsa sõjameeste ja ka madalam lääniaadlike seis 
keskajal. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides.  TURNIIR- rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus. FEODAALNE KILLUSTATUS- oli keskajal olukord, kus puudus keskvõim (kuninga) 
ja domineeris feodaalide sõltumatu valitsemine. Sel perioodil muutusid 
suurfeodaalide valdused omavahel sõdivateks „riikideks riigis“.  HANSA LIIT- 13.-17.sajandi tegutsenud kaubanduslik ja poliitiline liit. Liitu 
kuulunud ligikaudu 160 linna ja pealinnaks oli Lübeck.  VASTUREFORMATSIOON- ehk katoliiklik reformatsioon, mille eesmärk oli katoliku 
kiriku tugevdamine, Rooma mõjuvõimu taastamine ja kiriku lõhe takistamine. 


KETSERLUS- on teatud religioossest õpetustest kõrvalekalduv usukäsitlus, 
kehtestatud arusaamadest lahknemine. TSENTRALISEERITUD RIIK- tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on 
vähene otsustamisõigus. Enamik otsuseid langetatakse pealinnas.  AVIGNONI VANGIPÕLV- nimetatakse paavstide resideerimist Avignonis aastatel 
1309-1376.  PROTESTANTISM- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid 
kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajad 
protestantideks (nt luterluse rajaja M. Luther).  Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnu rüüstati ning oli 
käsitöö ja kaubanduse alla käik, mis oli peamiseks linna sissetulekuks.  Linnad hakkasid tekkima seoses sellega, et varakeskajalõpul toimunud 
majandusolude paranemine, käsitöö eraldus põllumajandusest, kaubandus-
feodaalide all elamine oli kulukas ning kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda 
oma nägemise järgi, linnakodanikud olid vabad inimesed.  Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest talupojad põgenesid linna ja 
pidid põgenenud olema 1a ja 1 päev, siis said nad orjusest vabaks. Linnadele oli 
see kasulik, sest linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne.  Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste jaoks olid kõrtsud, turuplats, kirikud.  Kõige tähtsamateks hooneteks linnad olid raehoone, kirikud, kaupmeeste 
gildihooned, vangla.  Linlaste peamised tegevusalad olid käsitöö, kaubandus, põlluharimine.  Kes olid:  MUHAMED- oli islami usu prohvet ja mõningate hõimude ühendaja.  CLODOVECH- ka Clovis oli frankide kuningas. Pidas sõdu nii galloroomlaste kui ka
teiste germaani hõimude vastu ning tema valitsusajal saavutasid frangid Gallias 
ülemvõimu. ning üks tähtsamaid tegusid oli pärast Tolbiaci lahingut ristiusu 
vastuvõtmine katoliiklusena.  JAROSLAV TARK- oli Rjurikovitšide soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 
987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 
Kiievi suurvürst. JUSTINIANUS- oli Ida-Rooma keiser aastatel 527–565. Tema põhieesmärgiks oli 
taastada Rooma keisririik, mille läänepoolne osa hävines aastal 476 pKr. Ta 
plaanis restaureerida Lääne-Rooma, vallutades selle alad frangi ja germaani 
hõimude käest. KARL SUUR- oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja 
Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse 


kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. 
Ta pidas end Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks. AUGUSTINUS- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku 
pühak, Kiriku doktor. WILLIAM VALLUTAJA- oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, 
kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa 
troonile (William I nime all). JOHAN GUTENBERG- oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse 
liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. ERASMUS ROTERDAMIST- oli varauusaja tähtsaim humanistlik õpetlane ja 
teoloogia doktor. Ta jäi ise katoliiklaseks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 
1516. aastal avaldas tekstikriitilise kreekakeelse Uue Testamendi "Novum 
Instrumentum omne". See on vanim trükitud Uue Testamendi kreekakeelne 
väljaanne. JEANNE d´ARC-  on prantsuse rahvuskangelane, katoliku kiriku pühak. Ta juhatas 
Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi. Eriti edukas
oli Jeanne uue sõjatehnoloogia, suurtükkide kasutamisel, mida inglased olid 
pidanud seni oma tugevaks küljeks. Täida lüngad.  Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased Vanaaeg ehk Antiikaeg. 
Keskajale järgnevat perioodi kutsutakse uusimaeg. Keskaja pikkus oli umbes 
1000 aastat ehk 10 sajandit. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat 476, mil 
kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid 
eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat 1492, mil Christoph 
Kolumbuse poolt avastati Ameerika, kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi 
sündmusi:  1. Trükikunst (u 1450a) 2. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ( 1453) 3. Reformatsiooni algus (u 1517) Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmis eelkõige  Kesk- ja 
Lääne-Euroopat. Eesti keskaeg algas 13.sajandil ja vältas kuni Liivi sõjani 
16.sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas- Ees-Aasias ja Kesk-Aasias- juba
keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega 
jaotatakse kolmeks perioodiks:  1. 5.sajandi lõpust 11. sajandi keskpaigani kestis Varakeskaeg.  2. Kõrgkeskaeg kestis alates 11.sajandi ja kestis 12. ja 13. saj.  3. 15.saj. lõpust 16.saj. lõpuni kestis uusaja esimene pool, mida nimetatakse  ka varauusajaks. 


Keskajal valitsevat korda nimetatakse feodalism ehk läänikord. Võitluseks 
välisvaenlaste vastu vajasid valitsejad tugevat ratsaväge, mis oleks 
vajaduse korral kiiresti käepärast. Selle loomiseks hakkasid valitsejad 
jagama oma kaaskonnale läändeid koos seal elavate talupoegadega. 
Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, 
kandis nimetust feood. Sellise maatükki andmist nimetati läänistamiseks, 
maatüki saaja oli aga läänimees. Maa omanikul, kes oli selle saanud 
valitsejalt olid oma vasalliks. Valitseja oli aga nende isand ehk 
keiserkuningas. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Feodaalide 
reastamist tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige 
alumisel astmel väikerüütlid, nimetatakse hierarhiaks. Rüütlitele 
iseloomulikuks ajaviiteks olid turniirid ja omavaheline tülitsemine. Nii 
vasall kui ka senjöör olid vabad mehed ja kuulusid aadli seisusesse. Vasalli
senjööri suhted tekkisid vasallilepingu kokkuleppel ja võisid katkeda.  Keskajal jagunes kogu ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks:  1. Vaimulikud,     kes pidid kandma hoolt kõigi hingeõnnistuse eest;  2. Feodaalid,     kes pidid kõiki kaitsma ja  3. Talupojad,     kes pidid teisi oma tööga ülal pidama. Majanduses valitses naturaalmajandus, see tähendab, et peaaegu kõik 
eluks vajalik valmistati ise ja tarbiti kohapeal. Kaupade ostmist ja 
müüki peaaegu ei toimunudki. Kaugemalt hangiti vaid idamaiseid 
luksusesemeid. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele. 
Maad harisid talupojad. Enamik talupojad olid sunnimaised orjad- see 
tähendab, et nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle 
maa peal nad elasid. Kuid erinevalt orjast ei võinud neid osta maast 
eraldi. Talupojad pidid kandma maaomaniku heaks koormised- see 
tähendab eelnevalt kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. 
Talupoegadel oli kohustus teha teotööd- see tähendab harida mõisa 
põlde ja lisaks sellele pidid nad andma osa oma põldudelt kogutud 
saagist ehk tasuma loomusrenti (hinnus). Varakeskajal olid sagedased 
feodaalide vahelised võitlused ja kodusõjad, mistõttu riigid olid 
feodaalselt killustunud.  Kõrgkeskajal hakati killustatusest üle saama ning tekkisid esimesed 
tugeva kuningavõimuga riigid- tsentraliseeritud riigid. Kõrgkeskaeg oli 
Rooma paavsti võimu eeskoste aeg. Oma esindajate kaudu juhtis 
paavst kogu Lääne-euroopa kirikuelu. Rooma paavsti üleskutsel said 
alguse ristsõjad islamimaade vastu. Nende eesmärk oli moslemite käes
paikneva Kristuse püha haua vabastamine muhamediusuliste võimu 
alt. Eurooplasi meelitasid ka idamaade muinasjutulised rikkused. 
Ristisõjad ei toonud küll oodatud edu, sest Jeruusalemma ei 
õnnestunud vallutada, aga ristisõdade käigus tutvusid eurooplased 
Idamaade kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Sõjad andsid tõuke ka 
rahvaste keelte edendamiseks Euroopa ja Idamaade vahel.  11.sajandist alates leidsid Lääne-Euroopas aset mitmed tähtsad 
muutused. Elanike arv tõusis. Järk-järgult tekkisid taas suuremad 
linnad, kus arenesid kaubandus ja käsitöö. Keskaegset linna eristas 
maa-asulast see, et linn omas linnaõigust. Linlased moodustasid 


madalaima seisuse feodaalühiskonnas. Linnakäsitöölised koondusid 
erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Igal ametil oli oma põhikiri 
ehk skraa.  15-16.sajandil leidsid Euroopa ajaloos aset olulised muutused, mis 
puudutasid peaaegu kõiki eluvaldkondi. Üha suuremat osa hakkasid 
ühiskonnas etendama kultuuripärandid. Asutati panku ja rajati suuri 
käsitööettevõtteid, mida nimetati kapitalistlikeks ettevõteteks. Ka 
talupoegadelt nõuti nüüd Lääne-Euroopas mõisateo asemel raharenti. 
See vähendas talupoegade sõltuvust nende isandast ning paljud 
suutsid end raha eest orjusest vabaks osta. Soov rikastuda kihutas 
eurooplasi pikkadele ja ohtlikele maadeavastusteni ja mereretketele. 
Algasid eurooplaste meretagused avastusretked, mis viisid paljud 
rahvad sajanditeks eurooplaste ülemvõimu alla. Üha vähem tunti huvi 
jumala ja üha rohkem inimese enese vastu. Senisest kriitilisemalt 
suhtuti ka katoliku kirikusse. Usupuhastus ehk reformatsioon viis 
Euroopa lõhenemisele kaheks vaenulikuks usuleeriks. Kõik nimetatud 
muutused üheskoos tähistavad keskaja lõppu ja uusaja algust.  Mille poolest olid tähtsad järgmised linnad:  1. MEKA- oli üheks jõukamaks kaubalinnaks. Meka asus araablaste  peamine usukeskus.  2. KIIEV- Vürstidel oli tugev sõjavägi, kus teenisid ka viikingid. Seda  nimetati družiinaks. 3. JERUUSALEMM- oli idaranniku tähtsaim kuningriik. Seal üritati  kehtestada feodaalset hierarhiat.  4. AACHEN- Karl Suure poolt oli rajatud kool frangi ülikute poegadele ja oli keisri meelispaigaks. 5. KONSTANTINOOPOL- oli väga jõukas linn Ida-Roomas. Käsitöö ja  kaubandus oli kõrgel tasemel. Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda I:  A. Ristisõdade algus (11.saj) B. Frangi riigi jagunemine Verduni lepinguga (843a) C. Araabia kalifaadi teke ( 7.saj) D. Vana-Vene riigi tekkimine (9.saj?) E. Karolingide renessanss (7.saj) Vastus: C, E, D, B, A


 Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda I: A. Esimene ümbermaailmareis ( 1519) B. Trükikunsti leiutamine (1452) C. Ameerika avastamine Kolumbuse pool (1492) D. Reformatsiooni algus Saksamaal (1517) E. Meretee avastamine Indiasse  Vastus: E, B, C, D, A Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku!  Põhjenda oma otsust!  1. FRANCISCUS, ASSISIST, AQUINO THOMAS, JEANNE D´ARK, MARTIN  LUTHER  Teised on vaimulikud/usuga seotud ning J.d´Ark oli sõjaväejuht.  2. JESUIIDID, KALVINISTID, FRANTSISKLASED, DOMINIIKLASED Teised on kõik katoliku ordud (erinevad). Kalvinism- protestantismi lai 
haru.  3. ÜMARKAAR, VITRAAŽ, TERAVKAAR, VERTIKAALSUS  Teised kasutatakse kirikuarhitektuuris. Vertikaalsus- püstne, 
püstiasend. 4. IVAN IV, OTTO I, INNOCENTIUS III, IVAN III Innocentius oli paavst, teised keisrid/vürstid.  Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. PAAVST, PÜHAKUD, KLOOSTRID, MISSA-  usk 2. LUTERLUS, KALVINISM, ANGLIKAANI KIRIK-  usupuhastus 3. HUMANISM, ANTIIKKULTUURI JÄRGIMINE, SUUREM ILMALIKKUS-  haritus


4. BOTTICELLI, RAFFAEL, MICHELANGELO, TIZIAN- maalikunstnikud 5. SKRAA, TSUNFT, JOODUD, MEISTRITÖÖ- käsitöölised/käsitöö 6. HINNUS, KÜMNIS, RAKMETEGU, KORRATEGU- mõisamaksud 7. KARAVELL, ASTROFOOB, HIDALGO, „KULLAJANU“- maade  avastamine 8. TOOMKOOL, TURUPLATS, RAEKODA KIRIK- keskaja linn TSIVILISATSIOONID.  Arvestuslik töö  nr.1  Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin.  Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. 
Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik 
varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba 
küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljus majandusele.  Enamasti langes 
tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega. Seega kerkisid nad esile umbes 
ühel ajal metallikasutuse algusega. kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna 
varanduslik kihistumine. Neid kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et 
rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks 
klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes
enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik korraldus sai 
üldjuhul võimalikuks tänu kirja kasutusvõtule, tänu millele omakorda arenesid 
usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid 
jõgede ja kaubateede äärde. Seal jõudis inimkond esmakordselt kirja oskuseni. 
Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja
algust. Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse kirja kasutusvõtuga. 


Selgita järgmised mõisted (selgitus peab ammendavalt avama 
mõiste sisu!) 1. AUSTRIALOPITEEKUS- esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv  väljasurnud perekond, millest põlvneb inimeste perekond. Inimese ja 
šimpansite viimane ühine eellane elas 4.mln aastat tagasi ja sel ajal 
austrialopiteekusi ei olnud. Vanimad leiud on 3,5-3,8 mln aastat vanad 
ning hilisemad 1,9 aastat vanad. Esimesed teadaolevad fossiilsed 
inimesed. Oli umbes 1,2-1,4 m pikk. Olid enamasti taimetoitlased. 
Arvatakse, et hoopis neid kütiti (leopardid, hüäänid jne).  2. HOMO HABILIS- ehk osav inimene on liik inimese perekonnas, kes elas  umbes 1,9-1,6 mln aastat tagasi. Oma nime sai fossiilidega koos leitud 
tööriistade järgi. On tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest
eellastest vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid 
inimeseks. Oli väga lühike (127cm) ja kerge (45kg) ning võrreldes 
tänapäeva inimesega olid ebaproportsionaalselt pikad käed. Elatus 
korilusest. Küttisid väiksemaid loomakesi/närilisi.  3. HOMO ERECTUS- ehk püstiline inimene on liik inimese perekonnas, kes  elas umbes 1,8-1,5 mln aastat tagasi. Samas noorimad leitud fossiilsed 
võivad olla vaid 100 000 aastat vanad. Algkodu on aafrika, kus levis 
Kaukaasiasse, Aasiasse ja võib olla Euroopasse (vaieldav). Oli suhteliselt 
pikk u 179 cm. Kasutas primitiivseid tööriistu ja oli esimene, kes võttis 
kasutusele pihukirve (kolmnurkne kivitükk, mille üks ots on terav, teine 
tömp). Leiud viitavad sellele, et ta kasutas tuld juba 1 mln aastat tagasi 
(oli suuteline ka tuld ise süütama). Tule kasutamine võimaldas toitu 
küpsetada (ning võimaldas pidada jahti).  4. NEANDERTAALLANE- ehk neandertali inimene on inimese liik, kes kujunes  Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta 
jooksul elas ja elutses. Elas Euraasias varem kui Homo Sapiens, tegutses 
ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Oli umbes 160-165 
cm pikk, massiivse ja lihaselise kehaga. Valdasid kõnevõimet (arvatavasti 
oskasid kasutada mõnisada sõna). Olid Homo Sapiensi kõrval ainus 
religioosne inimliik- nad matsid oma surnud haudadesse ning ilmselt 
tundsid maagilisi toiminguid ja kombetalitusi.  5. HOMO SAPIENS- Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo  Sapiens (tark inimene) esindaja. Võib nimetada ka nüüdisinimene ehk 
pärisinimene. Kõige varasemad eellased elasid vähemalt 300 000 aastat 
tagasi.  6. NEGRIID- ehk negriidne rass (must rass). Inimkonna alajaotus. Tunnuseks  nahavärv, karv ning erinevate pea osade kuju ja värv.  7. EUROPIID- ehk europiidne rass (valge rass), kelle põlisasula on Euroopa  ning on levinud Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse ning Okeaaniasse. 
Tunnuseks nahavärv, karv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 
Tänapäeval on europiide 1300 miljonit.  8. MONGOLIID- ehk mongoliidne rass (kollane rass). Nende tunnuseks on  samuti nahavärv, kasv ning pea ja selle osade kuju ja värv. 


9. VILJELUSMAJANDUS- toit kasvatatakse ise, karjakasv. XI eKr ehk kiviaja  lõpul ja pronksiaja algul mingi üle.  10.ORNAMENT- geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka  märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, 
tarbeesemetel ja mujal. Leitud juba kiviajast arheoloogilistelt leidudelt.  11.KOOPAMAAL- ehk maalingud koopaseintel ja -lagedel. Värvid on saadud  looduslikest vahenditest (must, punane, kollane ja valge). Kõige rohkem 
maalitud loomi ning inimese kujutisi vähem.  12.PRONKS- vase ja tina sulam. Muinasajal tööriistade ja relvade peamiseks  materjaliks (pronksiaeg) 13.KULTUS- jumalata ja muude üleloomuliku väge omavaiks peetud olendite  esemete, paikade jm usuline austamine (esivanemate, loodusjõudude 
kultus, jumala kultus jne). 14.NEOLIITILINE REVOLUTSIOON- ühiskonna ümberkorralduse periood  mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt 
viljelevale majandusele. ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. 
Inimese eluviis muutus ühtlasi paikseks ja rahvaarv kasvas.  15.MAAGILINE TOIMING- maagiaga seotud tegevused, kombetalitused,  rituaalid (maagilised loitsud, laulud, märgid, kujundid, ehted, uskumused 
jne).  16.PREESTER- jumala ja inimese vaimulik vahendaja, kultusetalituse sooritaja.