Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

äriplaan spordijuhtimises (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Ülikool
Kehakultuuriteaduskond
Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall
Spordijuhtimine I
Äriplaan
Koostaja : Anti Pungar
Tartu 2010
Sissejuhatus 2
Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal. 3
1. Organisatsiooni analüüs 4
1.1 Missioon 4
1.2 Visioon 4
1.3 Staatus 4
1.4 Eesmärk 4
1.5 Asukoht 5
1.6 Tegevusvaldkond 5
1.7 Omandivorm ja omanikud 5
1.8 Juhtimine, töötajad 5
2. Turuanalüüs 6
2.1 Otsesed konkurendid 6
2.2 Kaudsed konkurendid 6
2.3 Organisatsiooni SWOT analüüs 6
3. Turundusplaan 7
3.1 Turundusstrateegia 7
3.2 Tootestrateegia 8
3.3 Hinnastrateegia 11
3.4 Kliendistrateegia 11
3.5 Kvaliteedistrateegia 11
4. Finantsarvestus 11
4.1 Rahastamise allikad 11
4.2 Tulud ja kulud 12

Sissejuhatus


Ants Antsoni nimeline kiiruisutamishall on üle-Eestilise tähtsusega spordirajatis. Kiiruisuhalli ja klubi (MTÜ) rajamise eesmärgiks on kiiruisutamise propageerimine, eesti kiiruisutamise koolkonna loomine, kiiruisutamisala arendamine ja pikemas perspektiivis maailmatasemele viimine . Samuti soovin pakkuda nii noortele kui täiskasvanutele uudset meelelahutus - ja sportimisvõimalust.

Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal.


1. Organisatsiooni analüüs


1.1 Missioon


Ants Antsoni nimelise kiiruisuklubi missiooniks on pakkuda nii noortele kui täiskasvanutele võimalust õppida kiiruisutamist nii harrastus - kui võistlusspordi tasemel, samuti tervislike eluviiside propageerimine.

1.2 Visioon


Visiooniks on Eesti kiiruisutraditsioonide taastamine, kiiruisukoolkonna loomine, noorte ja täiskasvanute toomine spordi juurde. Põhjamaise kliimaga Eesti on tuntud talispordimaa, kuid Ants Antsoni olümpiavõit on seni jäänud Eesti ainsaks ja Eestis puuduvad võimalused seda spordiala harrastada. Tulevikuperspektiiviks on võistelda koondisega viie aasta pärast Põhjamaade meistrivõistlustel ja kümne aasta pärast olümpiamängudel. Klubi võimaldaks Tartus harrastada Eestis ainulaadset spordiala, pakkuda meelelahutust, kombineerides treeninguid vaba-aja uisutamisega, samuti pakkudes võimalust korraldada ainulaadseid üritusi (asutuste pidusid ja sportmänge, sünnipäevi), laste- ja noortepäevi, uisumaratone, harrastada sporditurismi. Kiiruisuklubi muudaks Tartu veelgi omanäolisemaks Heade Mõtete Linnaks.

1.3 Staatus


Ühing on poliitiliselt sõltumatu, avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik heategevuslik vabatahtlik organisatsioon . Ühing juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest , muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast.

1.4 Eesmärk


  • Kiiruisuklubi eesmärgiks on hakata regulaarselt korraldama treeninguid noortele ja täiskasvanutele.
  • Kohtunike ja treenerite kaadri väljaõppe ja enesetäiendamise tagamine ning sportlaskonna järelkasvu koolitamine .
  • Propageerida sportlikku eluviisi Eestis.
  • Spordimeisterlikkuse tõstmine ja edu saavutamine nii Eestis kui maailmas.
  • Koondada kiiruisutamisest huvitatud noori ja täiskasvanuid.
  • Korraldada kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi.
  • Tutvustada kiiruisutamist lastele, korraldades spordipäevi, infopäevi lasteaedadele ja koolidele, kus tutvustatakse kiiruisutamise ajalugu ja tänapäeva.
  • Reklaamida kiiruisuklubi tegevust ja uisuhalli võimalusi välismaal.
  • Pakkuda võimalust spordilaagrite korraldamiseks nii Eesti kui välismaa sportlastele.
  • Arendada „uisuturismi“ - koostöös Tartu hotellidega töötada välja turismipakett välismaalastele (teabevideo, kiiruisuklubi treening koos treeneriga, vabajää kasutus, saun ).
  • Pakkuda ürituste korraldamise võimalust asutustele, soovi korral mängude korraldamisega.
  • Pakkuda meelelahutusvõimalust kõigile soovijatele, kiiruisulaenutust.
  • Pakkuda tegutsemisvõimalust teistele jääspordialadele ( iluuisutamine , jäähoki).
  • Pakkuda jooksuradade, kergejõustikuinventari ja jõusaali kasutamisvõimalust soovijatele.
  • Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole ühingu eesmärk ja põhitegevus.

    1.5 Asukoht


    Ants Antsoni nimeline kiiruisuklubi hakkab tegutsema Annelinnas Annelinna Keskuse ja Ihaste tee vahelises piirkonnas. Piirkond on väga sobiv, kuna Annelinnas elab märkimisväärne osa Tartu elanikkonnast ja Tartu seni ainus sisejäähall asub linna teises servas Lõunakeskuses. Samuti on piirkonnas hästi väljaarendatud infrastruktuur, tagatud on hea juurdepääs nii autode kui ühistranspordiga nii Tartust kui kaugemalt ja läheduses on kauplused ning toitlustus .

    1.6 Tegevusvaldkond


    Meie tegevuseks on
    1) kiiruisutreeningute läbiviimine noortele ja täiskasvanutele, algajatele ja edasijõudnutele.
    2) õppe- ja spordipäevade korraldamine noortele
    3) meelelahutusürituste korraldamine
    4) kiiruisurent ja vaba-aja uisutamisvõimaluse pakkumine täiskasvanutele ning lastele
    5) jääpinna rent erinevatele jäähoki- ja iluuisuklubidele
    6) jooksuraja ja jõusaali rent soovijatele.

    1.7 Omandivorm ja omanikud


    Omandivormiks on mittetulundusühing (MTÜ).
    Asutajad : Anti Pungar

    1.8 Juhtimine, töötajad


    Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete aastakoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades ühingu liikmetele aastakoosoleku toimumisest ja päevakorrast vähemalt kaks nädalat enne aastakoosoleku toimumispäeva. Ühingu korraline aastakoosolek peetakse üks kord kalendriaasta jooksul. Vajadusel kutsutakse kokku erakorraline koosolek. Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb vähemalt 30 % liikmetest ja otsuse poolt hääletab 50 % +1 koosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest. Hääleõiguslikud on kõik liikmed, kes hääletuse päevaks on vähemalt 16 a. vanad.
    Organisatsiooni juhib tegevjuht . Juhatusse kuuluvad tegevjuht, treenerid , klubi auliige ja president Ants Antson, projektijuht ja Tartu Linnavalitsuse esindaja. Treeninguid annab esialgu kaks palgalist treenerit, kes koolitatakse MTÜ kulul välismaal uisuhalli valmimisperioodil. Treenerid täiendavad end vastavalt vajadusele välismaal. Lisaks on klubis palgal kaks üldettevalmistusele spetsialiseerunud treenerit, üks jõutreeningu ja teine vastupidavustreeningu läbiviimiseks. Palgal on ka osalise tööajaga projektijuht, kaks abitöölist, kassapidaja, kaks instruktorit, valvur ja kaks koristajat. Raamatupidamisteenus tellitakse.

    2. Turuanalüüs


    2.1 Otsesed konkurendid


    Otsesed konkurendid kiiruisutamise alal puuduvad. Harrastusuisutamises ja liuvälja üürimise teenuses spordiklubidele pakub konkurentsi Tartu Lõunakeskuse Liuväli. Kuna ruumiliselt asub kavandatav kiiruisuhall Lõunakeskuse Liuväljast kaugel, võib see konkurentsi leevendada.

    2.2 Kaudsed konkurendid


    Kaudseteks konkurentideks võib pidada kõiki Tartumaa sporditeenuseid pakkuvaid asutusi ja spordiklubisid, eriti aga läheduses asuvaid A Le Coq spordihoonet, Arctic Spordiklubi ja Eedeni kaubanduskeskuses tegutsevaid bowlinguklubi ning Fittest spordiklubi.

    2.3 Organisatsiooni SWOT analüüs


    Organisatsiooni tugevused:
    • Originaalsus
    • Tühimiku täitmine Eesti spordikultuuris
    • Mitmekülgsus (erinevad tegevused, erinevad sihtgrupid)
    • Sporditeadlikkus
    • Valmidus kasutada kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide abi
    • Hea koolitusega treenerid, professionaalsus
    • Harivus
    • Huvi
    • Asukoht (puudub otsene konkurents )

    Organisatsiooni nõrkused:
    • Juhtimiskogemuste vähesus
    • Ala vähene tuntus
    • Rahastuse leidmise raskus
    • Kulukus
    • Kvalifitseeritud treenerite puudumine
    • Vajadus koolitada tööjõudu välismaal
    • Inventari ja sisustuse rikkumise oht

    Turu võimalused:
    • Väike konkurents
    • Nõudlus olemas
    • Mitmekülgsed uisuspordialased arendus- ja kasutusvõimalused
    • Koostöövõimalus lasteaedade ja koolidega
    • Turismiarendusvõimalus
    • Koostöö Tartu linnaga
    • Tartu kultuurilise väärtuse ja ainulaadsuse suurendamine
    • Eesti ja Tartu tuntuse suurendamine maailma spordiringkondades

    Turu ohud:
    • Majanduslangus
    • Klientuuri vähesus
    • Rahastajate skeptilisus
    • Konkurentide tegevus (Lõunakeskus)
    • Talvine klientuuri langus seoses harrastusuisutamise võimalusega välitingimustes

    3.Turundusplaan

    3.1 Turundusstrateegia


    Reklaami tegemist alustame juba halli ehitamise ajal. Koostame pressiteateid. Teeme kodulehekülje ja lisame selle lingi interneti otsingumootoritesse, samuti Tartu linna kodulehele tartu.ee. Kodulehe tõlgime ka inglise, soome, vene ja läti keelde. Enne pidulikku avamist edastame pressiteate Eesti ja välismaa uudisteagentuuridele, internetiportaalidele, ajalehtedele, raadio- ja televisioonikanalitele. Avamispäeval korraldame piduliku tseremoonia ja show, kuhu kutsume esinema iluuisu- ja hokiklubid, samuti võimlejaid, tsirkusetruppe, tantsijaid. Rahva sekka lapsi lõbustama tellime klouni. Korraldame ka väikese ilutulestiku. Avamiskampaania raames korraldame tasuta uisutamise nädala, kus tasuta vaba-aja uisutamine , curling , tutvumistunnid iluuisutamises, hokis (korraldavad vastavad klubid ise), kiiruisutamises ja uisutamise algõpetuses. Kingime ka õhupalle ja teeme lastele uisuteatevõistlusi. Kohal on kiiruisuklubi maskott, kes jagab lastele komme . Avamiskampaaniat reklaamime täiendavalt Tallinnas tänavapostide reklaamtahvlitel ja erinevates raadiokanalites.
    Suured reklaamtahvlid paigutame Tallinn-Tartu maantee äärde põllule Tallinna lähedale ja Tartu lähedale, samuti Riiga linnast väljasõidu lähedale. Korraldame raadiomänge. Kavatseme kuulutusi üles panna koolidesse ja raamatukogudesse, internetilehekülgedele ja teha reklaami raadios ning Tartu Postimehes, kus üks kuulutus päevas maksab umbes 500 krooni. Kavatseme avaldada ühes kuus neli kuulutust. Edastame info endast ka Eesti ja välismaa turismiagentuuridele.
    Laseme trükkida kiiruisuklubi logoga meeneid (särke, mütse, pastapliiatseid, võtmehoidjaid, käterätte, kindaid ).
    Kord aastas hakkame korraldama Tartu Uisufestivali (esialgu Hansapäevade raames).

    3.2 Tootestrateegia


    Ehitatavasse kiiruisuhalli on planeeritud 400m kiiruisuringrada, mis koosneb 8m laiusest kaherealisest põhirajast koos 4m laiuse sisemise soojendusrajaga. Ringraja keskele on planeeritud standardmõõtudes hokiväljak, kaks curling-u rada, riietus- ja dushiruumid, jõusaal, abiruumid, peoruumid ja saun. Ringrada ümbritseb jooksurada , millele on võimalik paigaldada teisaldatavad tribüünid. Tualetid asuvad nii ringraja keskel kui ka tribüünide alal. Halli külgmises ääreosas asub toitlustusasutus. Sissepääsu juures asub uisu- ja uisukostüümilaenutus ja kassa koos uisutarvete ja meenete kauplusega. Uisuhalli kõrvale kavandame parkla .
    Halli sisetemperatuur on aastaringselt 13o C.
    Teenusteks on
    1) noortele ja täiskasvanutele, algajatele ja edasijõudnutele kiiruisutreeningute pakkumine,
    2) meelelahutusliku uisutamise ja uisulaenutuse pakkumine nii kohalikele kui turistidele,
    3) curling-u mängimisvõimaluse pakkumine
    4) jääpinna rent jäähoki- ja iluuisuklubidele (ja teistele kiiruisuklubidele),
    5) õppe- ja spordipäevade korraldamine lastele ja noortele,
    6) meelelahutusürituste korraldamine asutustele ja eraisikutele, pidude korraldamise võimaldamine,
    7) hallipinna rent treeninguteks kerge- ja raskejõustiklastele ja teistele sportlastele.
    8) jääpinna rent spordilaagritele.
    Kiiruisuraja skeem
    Curling-u rajajoonis
    Hokiväljaku skeem
    Laste ja täiskasvanute harrastusrühmade treeningud toimuvad samal ajal, et võimaldada vanematel üheaegselt lastega oma aega nautida.
    Avame ka väikese uisutarvete poe. Osa hallist rendime toitlustusettevõttele.
    Kiiruisutreeningud toimuksid harrastajatel 1-3 ja võistlusrühmadel olenevalt vanusest 3-6 korda nädalas. Treeningrühmi oleks esialgu kokku 4 harrastusrühma ja 3 võistlusrühma pluss üks täiskasvanute harrastus- ja üks võistlusrühm. Hiljem suurendatakse rühmade arvu vastavalt nõudlusele. Ühte rühma kuulub maksimaalselt 10-12 inimest. Kokku oleks klubis esialgu umbes 100 liiget.

    3.3 Hinnastrateegia


    Teenuste hinna kujundavad palgad, kommunaalkulud , hoolduskulud, reklaamikulud ja muud kulud. Tõstame ja alandame vajadusel hinda hooaegade alguses vastavalt majanduskeskkonna muutustele.
    Uisuhall on avatud E-R 9-22, L-P 10-22, üritustele kuni 24. Meelelahutusliku uisutamise ajad avaldatakse uisuhalli kodulehel internetis iga hooaja algul ja püütakse jätta muutumatuks hooaja lõpuni.
    Laste treenimiseks taotleme linnavalitsuselt pearaha.
    Uisutreeningutes osalevad õpilased saavad terveks hooajaks uisud laenutada 200 krooni eest.
    Sauna kasutamine klubiliikmetele ja jooksuraja ning jõusaali kasutajatele tasuta. Pidude korraldamisel sauna võimalus lisatasu eest (200 eek/tund). Riietusruumi kasutamine klientidele tasuta.
    Spordilaagrite korraldamisel jäätunni hind kokkuleppel.
    Riiklikel pühadel kehtib nädalavahetuse hinnakiri .

    3.4 Kliendistrateegia


    Klientideks on noored ja täiskasvanud inimesed, kes soovivad tegeleda kiiruisutamisega võistlus- või harrastustasemel, samuti inimesed, kes soovivad veeta sportlikult vaba aega, korraldada üritusi, osaleda sportmängudel. Samuti sportlased , kes soovivad treenida jooksurajal või jõusaalis. Lastekollektiivid . Kiiruisutamisest huvitatud turistid. Hoki - ja iluuisuklubid, kes soovivad rentida ruume treeninguteks. Jääspordiklubid Eestist ja välisriikidest, kes soovivad korraldada spordilaagreid. Toitlustusettevõte.

    3.5 Kvaliteedistrateegia


    Kõik treenerid on põhjaliku ettevalmistusega ja kogenud. Kiiruisutreenereid koolitatakse välismaal. Töötajad palgatakse konkursi alusel vastavalt juhatuse otsusele. Treeneritele teostatakse iga-aastast kvaliteedikontrolli ja pakutakse täiendusvõimalusi.

    4. Finantsarvestus

    4.1 Rahastamise allikad


    Euroopa Liidu struktuurifondid
    Kultuurkapital
    Eesti Vabariik
    Tartu linn
    Rahvusvaheline Uisuliit (ISU)
    Eesti Uisuliit (EUL)
    Investorid , sponsorid, annetused

    4.2 Tulud ja kulud


    TULUD
    Päev
    TEENUSED
    Täis-kasvanud
    Tudengid
    Lapsed kuni 14 a
    Kuu prognoos
    Tulu
    Inimese/
    korra arv
    eek/
    kuus
    Meelelahutuslik uisutamine / 45 min:
    kiiruisurada + liuväli
    E—R
    10—15
    45
    40
    30
    430
    17200
    E—R
    15—22
    55
    50
    35
    430
    21500
    L
    10—22
    55
    50
    35
    344
    17200
    P
    10—22
    55
    50
    35
    344
    17200
    ainult liuväli
    E—R
    10—15
    35
    30
    25
    1505
    45150
    E—R
    15—22
    45
    40
    30
    860
    34400
    L
    10—22
    55
    45
    35
    580.5
    26123
    P
    10—22
    55
    45
    35
    580.5
    26123
    Uisuteritus (1 paar)
    75
    75
    75
    86
    6450
    Uisulaenutus, 1h
    hoki-või iluuisud
    30
    25
    20
    2580
    64500
    kiiruisud
    35
    30
    25
    1161
    34830
    kiiruisutamiskostüümi laenutus
    60
    60
    60
    172
    10320
    Klubi sisseastumismaks
    300
    200
    150
    430
    1654
    Klubi liikmemaks kuus
    500
    450
    300
    430
    43000
    Kiiruisutreening mitteliikmetele kuutasu harrastusrühmas
    600
    550
    400
    43
    5913
    Kiiruisutreening mitteliikmetele kuutasu võistlusrühmas
    600
    550
    400
    0
    0
    Curling rada/tund
    200
    180
    160
    361.2
    65016
    Hoki/iluuisuväljaku rent - hind kokkuleppel (900-2000 eek/tund)
    1300
    1300
    1300
    124.7
    162110
    (võib rentida ka pool väljakust)
    0
    0
    Jooksurada ja jõusaal klubiliikmetele tasuta
    0
    0
    0
    0
    0
    Jooksurada ja jõusaal mitteliikmetele (piiramatu aeg)
    50
    45
    30
    2580
    116100
    Peoruumi üür, 1h
    0
    0
    E—P
    10—24
    400
    400
    400
    8.6
    3440
    Asutuse peo korraldamine koos mängujuht-instruktoriga ...
    600
    600
    600
    2.15
    1290
    Sünnipäeva korraldamine koos mängujuht-instruktoriga ...
    600
    600
    600
    2.15
    1290
    Õppe- ja spordipäev lasteaedadele/koolidele/täiskasvanutele
    kuni 2 tundi, rühma hind
    1000
    1000
    1000
    4.3
    4300
    Nädala tulu
    Prognoositav kuu tulu
    725107.3
    Prognoositav aasta tulu
    37705582
    Rahvusvaheliste võistluste korraldamine ( omaette kuluarvestusega)
    Uisufestivali korraldamine kord aastas annetuste, toetuste ja sponsorite toel.
    KULUD
    PÜSIKULUD
    EEK/KUUS
    Kommunaalkulud
    küte keskm. Kuus
    132000
    elekter
    100000
    vesi- kanalisatsioon
    20000
    maamaks
    4166.666667
    Hoolduskulud
    10000
    G4S valveteenus (videovalve)
    6000
    Reklaamikulud
    10000
    Treenerite koolituskulud
    2000
    Inventari korrashoid
    3000
    muud kulud
    29573
    pangalaenu kuumakse (makseperiood 20 a, intress 7%)
    227367.43
    kindlustus
    20000
    palgad
    tegevjuht
    18000
    projektijuht
    14000
    treenerid
    16000
    treenerid
    16000
    üke treenerid
    8000
    üke treenerid
    8000
    instruktor
    14000
    instruktor
    14000
    abitööline1
    9000
    abitööline2
    9000
    kassiir
    9000
    valvur
    6000
    koristaja
    8000
    koristaja
    8000
    raamatupidamisteenus
    4000
    püsikulud kuus kokku
    725107.0967
    SOETUSMAKSUMUS
    halli ehituskulu
    72000000
    tehnovõrkude rajamine:
    elekter
    1000000
    asfalttee ja parkla ehitus
    2000000
    vee-ja kanalisatsioonitrass
    500000
    maa ost
    5000000
    krundi täitmine
    3000000
    masinapark (jäämasin)
    2000000
    inventar
    1000000
    treenerite koolitus
    200000
    reklaamikampaania
    200000
    avamisüritused
    200000
    muud kulud
    9900000
    KOKKU
    97000000
    SOETUSFOND
    Euroopa Liit
    67270000
    Kultuurkapital
    1000000
    Eesti Vabariik
    Tartu linn
    Rahvusvaheline Uisuliit (ISU)
    Eesti Uisuliit (EUL)
    Investorid
    Sponsorid
    Annetused
    Pangalaen
    28600000
    Omakapital
    130000
    KOKKU
    97000000
    Põhiosa soetusmaksumusest tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest.
    14
  • Vasakule Paremale
    äriplaan spordijuhtimises #1 äriplaan spordijuhtimises #2 äriplaan spordijuhtimises #3 äriplaan spordijuhtimises #4 äriplaan spordijuhtimises #5 äriplaan spordijuhtimises #6 äriplaan spordijuhtimises #7 äriplaan spordijuhtimises #8 äriplaan spordijuhtimises #9 äriplaan spordijuhtimises #10 äriplaan spordijuhtimises #11 äriplaan spordijuhtimises #12 äriplaan spordijuhtimises #13 äriplaan spordijuhtimises #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 297 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anti Pungar Õppematerjali autor
    Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall

    Sarnased õppematerjalid

    Turismitalu Äriplaan
    58
    pdf

    Turismitalu Äriplaan

    .............................................. 54 13.1 Pakutavad töökohad ............................................................................................... 54 13.2 Flaier ...................................................................................................................... 58 2 SISSEJUHATUS Käesolev äriplaan on koostatud uue ja atraktiivse Hanso turismitalu rajamiseks Tartumaale, Haaslava valda, Unikülla. Turismitalu ideeks on pakkuda meeldejäävad puhkust erinevate ajaviitmisvõimalustega igale vanuserühmale, arvestades nende vajaduste, võimaluste ja ootustega. Käesolevas töös analüüsime, kuidas ettevõte majanduslikult toimiks ning milliseid positiivseid majandustulemusi tagavaid tegevusviise oleks võimalik rakendada. Äriplaanis on

    Ettevõtlus alused
    NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
    56
    pdf

    “NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

    Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

    Ühiskond
    Makroökonoomika
    196
    pdf

    Makroökonoomika

    Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

    Makroökonoomika
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    126
    doc

    Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

    1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    Spordi üldained 1 tase
    139
    pdf

    Spordi üldained 1.tase

    TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

    Inimeseõpetus
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

    Juhtimine
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    vahk profiilipilt
    Otto Triin: Täitsa Korralik Näidis / Tänu
    23:46 22-07-2014
    Kennos16 profiilipilt
    Kennos16: oli kasuks
    18:11 23-04-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun