Cv Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi Karel-Georg Nõmm Sünniaeg 20.04.1999 Aadress Torni tn. 13, Tallinn ja Carrer Sant Jaume, Calella Telefon 56654514 E-mail [email protected] Hariduskäik: 2020-2022 Tartu ülikool, Kehakultuuriteaduskond, bakalaureuseõppe eriala: füsioteraapia 2017-2019 Audentese Spordigümnaasium Töökogemus: 2038-2042 Eesti Jalgratturite Liidu president 2033-2037 Eesti Juunioride maanteekoondise peatreener 2030-2032 Pro Cycling Team Astana sõitja 2026-2029 Sky Procycling profitiimi sõitja 2024-2025 Pro-Continental Cycling Team Europcar sõitja 2023 Amatöörklubi Team Pro Immo sõitja Keeleoskus: Eesti Emakeel Inglise Kõnes väga hea, kirjas väga hea
· Eesti-Ameerika Äriakadeemia · Tallinna Majanduskool · Tallinna Tehnikakõrgkool · Tartu Tervishoiu Kõrgkool · Tallinna Tervishoiu Kõrgkool · Estonian Business School (EBS) · Muu (võimalus ise vastata) 4) Millise teaduskonna kasuks otsustasite? Nominaalne tunnus valikvastusena: · Usuteaduskond · Majandusteaduskond · Matemaatika-informaatikateaduskond · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Filosoofiateaduskond · Kehakultuuriteaduskond · Loodus-ja tehnoloogiateaduskond · Sotsiaal-ja haridusteaduskond · Muu (võimalus ise vastata) 5) Millist ametit peate/soovite pidada pärast õpingute lõppu? Nominaaltunnus, küsitletav vastas ise 6) Mitu õppetundi on Teil nädalas? Pidev tunnus, küsitletav vastas ise Tabel Sugu Milliseks Millises koolis Millise teaduskonna kasuks Millist ametit ? hindate NRG jätkasite õpinguid? otsustasite
(1897, Johann Köler) * kahekümne kahe registriga orel (1891, Wilhelm Müllverstedt). Tartu Ülikool Tartu Ülikool Aadress: Ülikooli 18, Tartu Aeg: rajati ametlikult 1632. aastal Rektor: Volli Kalm Tartu Ülikool Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida- Euroopas Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Tartu Ülikool 9 teaduskonda: * Arstiteaduskond * Filosoofiateaduskond * Kehakultuuriteaduskond * Loodus- ja tehnoloogiateaduskond * Majandusteaduskond * Matemaatika-informaatikateaduskond * Sotsiaal- ja haridusteaduskond * Usuteaduskond * Õigusteaduskond Tartu Ülikool 4 kolledzit: * Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia * Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz * Tartu Ülikooli Narva Kolledz * Tartu Ülikooli Euroopa Kolledz Inglisild Inglisild Asukoht: Toomemäe Valmis: 1816 (Johann Wilhelm Krause)
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit Referaat 2011 Verbaal-kognitiivne staadium Verbaal-kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute ko...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Jalgrattaga sõitmise analüüs Referaat Koostaja: Andras Banyasz Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Jalgrattasõidu peamine eesmärk on kiirus ja distants. Kiirus on suur faktor eesmärk on distants lõpetada minimaalse ajaga. Vahemaa on sama tähtis, mida pikem vahemaa, seda paremas vormis peab jalgrattur olema.1
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Lihashüpertroofia Essee KKSB.02.042 Spordifüsioloogia Tartu 2011 Inimese kehamassist moodustab lihaskude 40-50%. Lihased võimaldavad lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka...
Lõpuks aga püüda hoovõtuala jälle läbida sammude normaalse pikkusega. Võib kasutada ka moodust, kus hoovõtuala lühendatakse või pikendatakse 50 cm võrra. Pärast mõnekordset muudetud hoovõtuala läbimist joosta see uuesti normaalses pikkuses. Noorte juures soovitatakse käsutada ainult ühte, s. o. algus-kontrollmärki. See tagab hoovõtu sujuvama ja loomulikuma kulgemise. Kasutatud kirjandus Tartu 1980. Kergejõustiku alade õpetemine lk 41-43 Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kiirjooksu tehnika Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kiirjooksu tehnika Inimese loomuliku edasiliikumisviisina on jooks kergejõustiku alus ning kuulub kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste programmi. Peale selle on ta paljude kergejõustikualade (kaugus-, kõrgus-, kolmik- ja teivashüppe ning odaviske) uneks lahutamatuks koostisosaks.
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida
Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks a...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Kehaline kasvatus ja sport LIHASHOOLDUS Referaat Game Ready süsteem Tartu 2015 Game Ready Esimene taastusravi vahend, mis ühendab endas tugeva kompressiooni (surve) ja külmateraapia üheaegselt. GameReady külmakompressiooni süsteem võimaldab kiirendada ja parendada keha loomulikku tervenemise võimet. GameReady võimaldab oma innovaatlise ACCEL™ tehnoloogiaga samaaegselt jäise vee ja suruõhu järk-järgulist kompressiooni ning tsirkulatsiooni seadmes. Reguleeritav surve ja ühtlane jahutamine soodustab hapniku transporti vigastatud kohas ja suurendab lümfisüsteemi funktsiooni. Seeläbi väheneb valu ja alaneb paistetus, mis omakorda viib kiirema paranemiseni ilma ravimiteta. Külmaravi on abiks nii sportlastele kui tavainimestele kiireks paranemiseks vigastusteks kui ka taastumis...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas Helin Sinisalu AÜ III kursus Valga 2012 Naisvõimlemise arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise areng esimeses Eesti Vabariigis
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Võrkpalluri treeningplaan Õppereferaat Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ettevalmistusperiood:..................................................................................................................3 Võistlusperiood:..........................................................................................................................5 Üleminekuperiood:......................................................................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................
Karling, Saksamaalt Walter Anderson jpt. Algul juhtis ülikooli kuraator. 1920. aastal rektoriks valitud Henrik Koppel algatas traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. 1. jaanuaril 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Uue põhiseaduse alusel oli Tartu Ülikooli rektor Riiginõukogu liige. Ülikool koosneb üheksast teaduskonnast: teoloogia, õigus, meditsiin, filosoofia, majanduse, matemaatika-informaatikateaduskond, kehakultuuriteaduskond, teaduskondade ja kasvatusteadused; ja 5 kolledžit: Euroopa, Narva, Pärnu Türi ja kolledžid, samuti Viljandi Kultuuriakadeemia. Üliõpilaste arv aasta lõpus 2009 - rohkem kui 17000 (sh üle 600 välisüliõpilast). Ülikoolil on 3200 inimest (sh 180 professorit, rohkem kui 500 teadlast). 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega.
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Healoomuline asendipeapööritus Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................3 Vestibulaarne süsteem......................................................................3 Vertigo.......................................................................................4 Healoomuline asendipeapööritus..........................................................4 Esinemine....................................................................................4 Põhjused......................................................................................4 Testimine.....................................................................................5 Ravi...........................................................................................6 Kokkuvõte..............................................
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond RINGTREENING JA VENITUSHARJUTUSED KOOSTAJA: MARTIN MOOSES TARTU 2006 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Ringmeetod ...................................................................................................................... 4 Ringtreeningu variante ................................................................................................... 5 Venitusharjutused ja nende sooritamise spetsiifika..................................................... 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 14 2 ...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Diabetes mellitus KKSP.02.028 Tervisekasvatuse alused Referaat 2011 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................2 DIABETES MELLITUS.................................................................................................3 TUNNUSED.....................................................................................................................3 I TÜÜP.............................................................................................................................4 II TÜÜP...........................................................................................................................5 RAVI.................................................................................................................................7...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Nõelravi Referaat Koostaja: Tarvo Kuus Juhendaja: Anna - Liisa Parm Tartu 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 Ajalugu 4-5 Traditsiooniline Hiina meditsiin 6 Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht 6 Nõelravi punktid ja meridiaanid 7 Nõelravi kasutamine 9 Nõelravi näidustusi 10 Nõelravi vastunäidustusi 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Nõelravi kuulub ...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kehalise kasvatuse ja spordi eriala VÄHK Referaat Juhendaja: Tartu 2010 SISUKORD 1. Vähist.............................................................................................................lk. 3 2. Kasvajate teke.............................................................................................lk. 3-4 3. Levinumad vähivormid..................................................................................lk. 4 4. KOPSUVÄHK..............................................................................................lk. 5 Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid.........................................................lk. 5 Kopsuvähi sümptomid................................................................................lk. 5-6 Kopsuvähi ravi................
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, n...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Margit Mathiesen SPORDIORGANISATSIOONI PERSONALIJUHTIMINE Referaat Juhendaja: Alar Rikberg Tartu 2010 Sisukord 1. Spordiorganisatsiooni põhistruktuur ja juhtimine........................................................................3 2. Sissejuhatus personalijuhtimisse..................................................................................................5 3. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad...................................................................6 4. Effektiivselt töötava personali leidmine......................................................................................7 5. Töö analüüs...........................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
nr 7, lk 59-64. 3. Eesti Olümpiakomitee. Liikumise tähtsus tervisele. Loetud: http://liigume.ee/sinu- treener/liikumine-ja-tervis/liikumise-tahtsus-tervisele, 27.03.2015. 4. Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Osakond, Kehalise aktiivsuse mõju noore organismile. Loetud: http://www.tlu.ee/opmat/tp/aktiivsus/kehalise_aktiivsuse_mju_noore_tervisele.html, 24.03.2015. 5. Loko, Jaan. Tartu Ülikool - kehakultuuriteaduskond; Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel. Loetud: https://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/tervisaktiivsus.htm, 05.04.2015. 6. Tervise Arengu Instituut. 2013. Loetud: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine, 30.03.2015. 7. Kull, Merike. Tervis ja kehaline aktiivsus. Loetud: https://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/tervisaktiivsus.htm, 04.04.2015. 8. Jalak, Rein. 2006
annaabi.ee 
