Adavere Põhikool Margus Viller Uisutamise ajalugu Referaat Adavere 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ ..1 Erinevad uisud Rulluisud.......................................................................................................................... ......2 Kiiruisud........................................................................................................................... ......2
Iluuisutamine Referaat Greete Treial Rakke Gümnaasium 12.klass 16.12.2009 Sisukord Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3 Võistlused........................................................................................................................4-5 Edulood välismaal..........................................................................................................6-7 Eestlased ja nende medalid.............................................................................................8 Kokkuvõte....
linnades ei olnud enam suusatamine tööle ja kooli enam nii vajalik, aga nad jäid seda tegevust armastama ja nii tekkis neile suusatamisest kõva harrastus. Samal ajal hakkas ka Soomel hästi minema rahvusvahelistel suusavõistlustel. Suusatamine on olnud sport juba pikka aega. Esimesed murdmaasuusatamine võistlused toimusid Tyrnäväs ( Põhja-Soome, Oulu lähedal ) 23 märtsil 1879 aastal. Nn. ühe pikkuste ehk tänapäeva suuskadega suusatati 1800 aasta lõpus jääl uisutamise stiilis. Murdmaa suusatamise võistlused viidi Tahko Pihkala algatusel mere ja järve pealt maastikule 1902. Uisutamise stiili suusatamine oli tagasi 1980 aastal. Kaukopartiohiihto näol on tegemist võistlusega, kus hinnatakse fikseeritud ajaga teatud vahemaa läbimist: 24 tunni jooksul 75 km pronksmedal 48 tunni jooksul 150 km hõbemedal 48 tunni jooksul 200 km kuldmedal 48 tunni jooksul 300 km tammelehtedega kuldmedal Kasutatud materjalid : http://et
ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28.novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Peale Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina
Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin jalatrauma, millega ma ei tohtinud enam kunagi spordiga tegeleda. See oli minu jaoks nii raske *ohh*, kuna ma ei kujutanud oma elu ette ilma uisutamise, see oli lihtsalt võimatu. Aga nüüd, olles 16- aastane, on minuga kõik korras ja uisutada ma saan ja jalaga on õnneks kõik korras. See oli minu jaoks üks suuremaid raskusi, aga neid oli veelgi. M: Kindlasti Teil on olnud ka suuri saavutusi? Jutustage palun kõige meeldejäävamast. I: Ikka on * naeratab*. Osalesin Eesti noorte figurskating championship'il 2010 ja saavutasin seal teise koha. See oli minu jaoks üks suuremaid võite, millega ma pääsesin edasi
ee. Kodulehe tõlgime ka inglise, soome, vene ja läti keelde. Enne pidulikku avamist edastame pressiteate Eesti ja välismaa uudisteagentuuridele, internetiportaalidele, ajalehtedele, raadio- ja televisioonikanalitele. Avamispäeval korraldame piduliku tseremoonia ja show, kuhu kutsume esinema iluuisu- ja hokiklubid, samuti võimlejaid, tsirkusetruppe, tantsijaid. Rahva sekka lapsi lõbustama tellime klouni. Korraldame ka väikese ilutulestiku. Avamiskampaania raames korraldame tasuta uisutamise nädala, kus tasuta vaba- aja uisutamine, curling, tutvumistunnid iluuisutamises, hokis (korraldavad vastavad klubid ise), kiiruisutamises ja uisutamise algõpetuses. Kingime ka õhupalle ja teeme lastele uisuteatevõistlusi. Kohal on kiiruisuklubi maskott, kes jagab lastele komme. Avamiskampaaniat reklaamime täiendavalt Tallinnas tänavapostide reklaamtahvlitel ja erinevates raadiokanalites. Suured reklaamtahvlid paigutame Tallinn-Tartu maantee äärde põllule Tallinna lähedale ja
aga selline. Ma tahaksin elada Eestis, kus oleks soe ja kasvaksid palmid. Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik,
Metsavana kuju • 2003. aasta kevadel korraldasid Põhja-Euroopa metsandusüliõpilaste kokkutuleku, mis osutus edukaks • 2006. aastal taaselustati Järvselja Suvemängude traditsioon ETTEVÕTMISED AASTAL 2022 • 21. jaanuaril viibisid seltsi liikmed teist aastat järjest Pajakas. Tutvuti sealse metsa ja selle majandamisega. Võõrustajaks oli Pajaka Puit OÜ, kes näitas, kuidas nemad metsa raieringi algusest lõpuni majandavad. Õhtu sisustati uisutamise ja perenaise põnevate roogadega. • 1. veebruaril käisid seltsilised tõukekelgumatkal Pühajärve metsaradadel. Matka korraldas Loodusturism.ee ja põnevaid lugusid kohalikust elust ja olust pajatas giid Oliver Loode. • 28. jaanuaril käisid seltsi tudengid ja vilistlased Saaremaal RMK korraldatud õppejahil. INFO • Täpsem info on saadaval Eesti Metsaüliõpilas Seltsi kodulehel https://emeus.ee/
.............................................................................9 Sissejuhatus Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. 1 Ajalugu Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. –19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924.aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva ning 29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: • üksiksõit, • paarissõit,
Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning
maailm huvitavad kui teisele ta näeb lihtsalt rohkem värve samas vikerkaares. Maailma tajumine pole, mida õppida, vaid see on kodeeritud meie geenidesse, segunenud verega, mis vanemalt lapsele kandub. 50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib lund katsudes meenuda lumememme ehitus ja tahtmatult venib näole särav naeratus maailma tajumine ja saadud informatsiooni läbielamine ongi eksisteerimine ise. See voolib inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu. Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui
tegeledes ühise huviga lendamise vastu, mis sai alguse ainult ühest mänguasjast. Peagi sai huvist kinnisidee saavutada inimese lendamine. Mida rohkem Wilbur lubes lendamise kohta, seda rohkem ta veendus inimese lendamise võimalikkusesse. Koos oma mehaanilisest võlurist venna Orville'ga said nendest iseõppinud insenerid. Vaatamata faktile, et kumbki neist ei lõpetanud keskkooli, oli Wilbur silmapaistev õpilane (perekonna kolimine takistas Wilburil diplomi saamise ning uisutamise õnnetus rikkus tema plaanid minnaYale'i ülikooli). Orville seevastu oli koolis üleannetu ning tuli koolist aasta enne lõpetamist, et avada trükitöökoda. Vaatamata iseloomu erinevustele jagasid mõlemad vennad vaimustust tehnoloogilise probleemilahendamise suhtes, mida julgustas ka nende isa, kes täitis maja kahe tohutu raamatukoguga. Vennad omasid ka mehhaanilist kalduvust, mida aitas arendada ema, kes oli oma lapsepõlves
Mina, Tonya Film, mida vaatasin kannab pealkirja ,,Mina, Tonya". Tonya Harding on sündinud 1970. aastal ning on pärit Ameerikast. Lapsena kasvatas teda ema, tänu kellele oli Tonyal võimalus uisutamisega alustada. Kui Tonya oli 3-aastane tekkis tal tõsine huvi uisutamise vastu. Esimesel päeval, kui ema ta trenni viis, ütles treener, et ei treeni tegelikult nii noori. Seepeale palus ema tüdrukul teha mõned proovi ringid, mispeal muutis treener kohe meelt. Samal aastal võitis ta oma esimese medali. Tonya suhted emaga olid väga halvad. Pidevad karjumised ja löömised käisid igapäevaelu juurde. Ema sõnul aitas negatiivne tagasiside Tonyal võistlustel paremini õnnestuda, mis kummalisel moel vastas tõele. Ema hõõrus pidevalt Tonyale nina alla,
parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas, aga taaselustasid selle Hollandi meremehed, kes jäid 1683, aastal merele jäävangi ja ajaviiteks hakkasid sellel uisutama. 1742. aastal loodi esimene uisutajate klubi Sotimaal Edinburghis. Liikmeteks said ainult need inimesed, kes valdasid uisutamise oskusi. Millal Eestis esimesed inimesed uiske kasutasid, on väga raske kindlaks teha. Arheoloogilistel kaevamistel leiti kunagisest Iru linnusest hobuse sääreluust uisu katkend. Linnus ise on vähemalt 800 aastat kasutamata seisnud. Tallinnas tutvuti iluuisutamisega vähe laiemalt 1910. aasta paiku. Tuntuim oli pärnulane Miil, kes tegi uusi trikke nii palju, et rahvas aina imestas. Tuntumad veel olid J. Johanson, H. Laanet, L. Tõnison ja E. Kõppot
Et kindlustada end elatisega, otsis ta tööd. Lõpuks sai ta tööd Johann Christian Hirti käest. Julgustatud väljavaatest Hirti juures teenistust saada, otsustas Weizenberg astuda Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Ta hakkas Professori Widnmanni juhatusel modelleerima. Esimene skulptuur, mis tal valmis seal oli ,,Kahetsev Magdaleena". Pärast seda tekkis tal paus õppetööst, kuna Hirt kutsus ta tööle. Münchenis õppis kujur selgeks tantsimise ja uisutamise. Müncheni kunstikeskkonnas kujunes Augusti loominguline tõekspidamine, tema kunsti põhijooned, millele ta jäi truuks elu lõpuni. Weizenberg oli eelkõige klassitsistlike kunstipõhimõtetega mees. Alasti kehaosade modelleerimine klassitsistlikus laadis jäi kujuri töödes peaaegu seaduseks. Weizenbergi õpingus Münchenis olid edukad. Ta oli saavutanud iseseisvaks loometööks vajaliku taseme. 1873. aasta kevadel otsustas August Münchenist lahkuda. 1873. aastal
Algperiood Meeldejätmise periood Katse periood Kontrollrühm Õpib valikut B Meenutab valikut A Katserühm Õpib valikut A Õpib valikut B Meenutab valikut A Mõlemal juhul olid katserühma tulemused halvemad nad olid rohkem unustanud. Interferentsi ulatus sõltub õpitava iseloomust. Näiteks uisutamise õppimine ei häiri sellele järgnevat prantsuse keele õppimist, küll aga eelnev hirpaania keele õppimine. Lk. 264 Lapseea amneesia enamik inimesi ei suuda meenutada oma väga varase lapseea sündmusi. Kõige varasemad mälestused pärinevad keskmiselt vanusest 3,5 aastat. Naised mäletavad meestest mõnevõrra rohkem sündmusi varasest noorusest, selles võib peegelduda tüdrukute varasem küpsemine poistega võrreldes. [joonis 7.10]
annaabi.ee 
