EESTI KUNST Paul Raud 18651930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid laikmaa tegi korjanduse, siiski suri tuberkoloosi Konrad Mägi 18781925
• Katalaani arhitekt • Tegutses Barcelonas • Ehitas palju uues stiilis elumaju • Alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitamist Sagrada Familia ja elumaja Soome arhidektid • Eliel Saarinen, Helsingi raudteejaam • Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned) • Väline dekoratiivsus • Kujutatakse väljamõeldud asju ja olukordi • Kasutati palju sümboleid Gustave Moreau(1826- 1898) • Prantsuse sümbolistlik kunstnik • Peamiselt maalis piibli ja mütoloogilisi kangelasi Gustave Moreau, Ükssarvikud Pierre Puvis de Chavannes(1824- 1898) • Prantsuse maalikunstnik • Kujutas maalidel piibli ja
Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa...
1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. 4 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse
Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. 4 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos
1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine
BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Sein...
Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi p...
Jõhvi Vene Gümnaasium Barokk Venemaal ja Eestis Referaat Õpilane: Anna Aleksejeva Õpetaja: Margit Pinna Johvi, 2011 -1- SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................lk 2 2. BAROKK VENEMAAL.........................................lk 3 3. BAROKK EESTIS.................................................lk 4 4. KOKKUVÕTE......................................................................lk 5 5. KASUTATUD KIRJANDUS.....................
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel va...
motiive õuedest ja külavaheteedest, rukkilõikusest ning kartulivõtust. Kunstnik portreteeris sageli ka oma lähemaid sugulasi Viru-Jaagupist. Tuntud on südamlik "Ema portree" (1894) ning "Onu Paul piibuga" ja "Onu Paul raamatud lugemas". 1902–1903 reisis Paul Raud Itaalias ja Saksamaal, peatudes pikemalt Münchenis, kus vend Kristjan õppis kunstiakadeemias. Sealsetel kunstinäitustel tutvus ta tollal aktuaalsete kunstivoolude impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga. Impressionistlikku vormikäsitlust Raud siiski omaks ei võtnud. Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus. Tume koloriit asendus värvilisema ja vabama paletiga. Paul Raud oli pidevas kirjavahetuses oma Tartus oleva vennaga ning tõenäoliselt tema mõjutusel hakkas ka ta 20. sajandi alguses huvi tundma Kalevipoja temaatika vastu. Esimest korda külastas Paul Raud Helsingit 1906. aasta kevadel ning teist korda 1909. aastal koos vennaga
1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine
vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga. Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata. Näited: Tallinna draamateater, Estonia teater, Ammende villa Pärnus, Taagepera mõis, Holdre mõis, Kiisu mõis, Neeruti mõis, Eiffeli torn, Piiluja maja Pikal tänaval, Õnne palee Pärnu mnt-l, Endla teater, Saarineni maja Pärnu mnt 10. 4. 20. sajandi algul ehitati Tallinna tolleaegne Saksa teater (praegune Eesti Draamateater) aastal 1910 ja Estonia teater aastal 1913.
kasutamine rõhutab Vasalemma mõisahoone asümmeetriat, aga ka vertikaalsust. Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria puudumisega on seotud ka historitsimi looduslähedus, mis lisaks inglise stiilis parkide lembesusele avaldub ka dekoratiivsuses ja loodusvormide jäljendamises. Näiteks Nicolai von Glehnile kuulunud Mustamäe ehk Kõrgepea lossiansamblisse kuuluva palmimaja puhul võiks paralleele luua koguni looduse struktuure jäljendava juugendiga ja hispaania arhitekti Antonio Gaudi omapärase loominguga, sest Gaudigi lähtus gootikast. Historitsismi ajal toimus oluline muutus ka suhtumises ehitusmaterjalide kasutamisse. Jõuti järeldusele, et hoone materjal peaks peegelduma tema stiilis ja ilu tulenema kasulikkusest. Tähelepanu hakati pöörama puidule, tema väärtustamisele. Loodi uus stiil, lähtudest just puidust kui ehitusmaterjalist, n-ö puuehitusstiil. Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapä...
kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas 7 plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga. Fovism Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Maalimislaad oli raevukas ja talitsematu. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate erinevas suuruses laikudena. Kuna sellised maalid mõjusid suisa metsikutena, hakati neid foovideks kutsuma. (pr. keeles les fauves - metsloomad, metsalised). 8 Foove ei huvitanud impressionistide valguse maalimine ega
maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad, sellepärast ei saa postimpressionismi nimetada stiiliks või vooluks. Vincent van Gogh tegu on hollandlasega, kelle sooviks oli saada misjonäriks, aidata inimestel saavutada endaga lähedus. Oma elu elas ta erakuna, ei suutnud teiste inimestega suhelda
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
........................................................................................................................ 28 Sissejuhatus Arhitektuur on kunsti üks liikides. Lihtsamalt öeldes tähendab see hoonete ja selle ümbruse kujundamist. Arhitektuur jagatakse kolmeks: sakraalarhitektuur (temple, kirik, kabel), profaanarhitektuur (kindlus, avalikud honed, loss, mõisad) ja maastikuarhitektuur (aed, park). Järgnevas referaadis üritan teile anda ülevaate Eesti arhitektuurist alustades juugendiga kuni lõpetades kaasajaga. Toon välja erinevad näited vooludele vastavatest ehitistest Eestis. Näideteks olen võtnud nii sakraal- kui ka profraanhooneid. Juugend Tartu Pauluse kirik Tartu Paluluse kirik kogudusekeskusena kuulub Eesti kontekstis maailmasõdade vahelisse perioodi, hoone saalruum tsentraalse ülesehituse poolest jääb Esimese maailmasõja eelsesse aega. 1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks
jõul töötav lift töökindlaks) kui ka metallkarkasside kasutamine (esimene metallkarkassiga kõrghoone oli ca 100 m kõrgune 20korruseline hoone Chicagos .Kuigi 20.sajandi arhitektuuri üks peamisi lähtekohti oli juugendstiil, andiski selle kõrval uutele arhitektuurisuundadele toitu 19.sajandi viimasel kolmandikul USA-s esile kerkinud Chicago koolkond, kus rööbiti uute konstruktiivsete võtetega uuendati ka suhtumist ornamenti, mid akas stiliseeriti või mille osa viidi miinimumini. Juugendiga siduds koolkonda avatud konstruktsioonide kasutamine ning uus suhtumine ruumi ja mööblisse. Chicago koolkonnast said tuuled tiibadesse mitmed mõjukad arhitektid, kes on mänginud olulist osa 20.sajandi arhitektuuriloos. Uue arhitektuuristiili otsingud viisid selleni, et arhitektid seadsid endale eesmärgiks luua uut ja originaalset stiili. Üheks peamiseks probleemiks sai suhtumine traditsioonilisse ornamenti, millest loobumine pidi kõige paremini vastama uue ajastu nõudmistele. (A. Loos
karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga.. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ja süüfilisest ruineeritud tervise tõttu oma vanemate lossis Malromé’s. Ta on maetud Verdelais’sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922. aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: „Moulin-Rouge“ 1891, „Aristide Bruant“ 1892, „Salong Rue des Moulin’il“ 1894, „Eksam
kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga.. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ja süüfilisest ruineeritud tervise tõttu oma vanemate lossis Malromé's. Ta on maetud Verdelais'sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922. aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: ,,Moulin-Rouge" 1891, ,,Aristide Bruant" 1892, ,,Salong Rue des Moulin'il" 1894, ,,Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis" 1901. KIRJANDUST Loe: E. H
19). See võib esineda nii rikkalikumas, voogavate ja kaarduvate vormidega variandis kui ka kaine geomeetrilise-ratsionaalse suuna näol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga ning fassaadikompositsioonilt pigem sümmeetrilised, siis nüüd ilmuvad elavalt liigendatud, sageli asümmeetrilise kompositsiooniga hooned. Kasutatakse palju erikujulisi aknaid, millel peeneruuduline raamijaotus. Juugendiga seoses tuleb moodi puithoonete ülekrohvimine. Krohvitud puithoonete välisilmes on sageli heimatstiili ning neobiidermeieri mõju. Saksa talupojaarhitektuurist vaimustudes imiteeriti mõnikord fassaadidel vahvärkkonstruktsiooni, olgugi et meil kohalikku vahvärkehituse traditsiooni kuigivõrd polnud. Enamasti jäigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist sõrestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rõht- või püstpalkehitistega, millele on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
