EESTI KUNST Paul Raud 18651930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid laikmaa tegi korjanduse, siiski suri tuberkoloosi Konrad Mägi 18781925
• Katalaani arhitekt • Tegutses Barcelonas • Ehitas palju uues stiilis elumaju • Alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitamist Sagrada Familia ja elumaja Soome arhidektid • Eliel Saarinen, Helsingi raudteejaam • Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned) • Väline dekoratiivsus • Kujutatakse väljamõeldud asju ja olukordi • Kasutati palju sümboleid Gustave Moreau(1826- 1898) • Prantsuse sümbolistlik kunstnik • Peamiselt maalis piibli ja mütoloogilisi kangelasi Gustave Moreau, Ükssarvikud Pierre Puvis de Chavannes(1824- 1898) • Prantsuse maalikunstnik • Kujutas maalidel piibli ja
aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi elementidega selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Flandriajäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla, äärmuslik barokk lopsakas, liikuv, tohutu tunnete väljendus Maalikunst: Peter Paul Rubens (1577-1640) -piibliteemad, Kristuse kannatuslood altarimaalid -antiikmütoloogia
(1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. 4 Arhitektuur
Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. 4 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos
(1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur
Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel.
Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi p...
sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. pilt 3 Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone (vt. pilt 3) Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas
sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev
motiive õuedest ja külavaheteedest, rukkilõikusest ning kartulivõtust. Kunstnik portreteeris sageli ka oma lähemaid sugulasi Viru-Jaagupist. Tuntud on südamlik "Ema portree" (1894) ning "Onu Paul piibuga" ja "Onu Paul raamatud lugemas". 1902–1903 reisis Paul Raud Itaalias ja Saksamaal, peatudes pikemalt Münchenis, kus vend Kristjan õppis kunstiakadeemias. Sealsetel kunstinäitustel tutvus ta tollal aktuaalsete kunstivoolude impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga. Impressionistlikku vormikäsitlust Raud siiski omaks ei võtnud. Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus. Tume koloriit asendus värvilisema ja vabama paletiga. Paul Raud oli pidevas kirjavahetuses oma Tartus oleva vennaga ning tõenäoliselt tema mõjutusel hakkas ka ta 20. sajandi alguses huvi tundma Kalevipoja temaatika vastu. Esimest korda külastas Paul Raud Helsingit 1906. aasta kevadel ning teist korda 1909. aastal koos vennaga
(1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud
vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga. Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata. Näited: Tallinna draamateater, Estonia teater, Ammende villa Pärnus, Taagepera mõis, Holdre mõis, Kiisu mõis, Neeruti mõis, Eiffeli torn, Piiluja maja Pikal tänaval, Õnne palee Pärnu mnt-l, Endla teater, Saarineni maja Pärnu mnt 10. 4. 20. sajandi algul ehitati Tallinna tolleaegne Saksa teater (praegune Eesti Draamateater) aastal 1910 ja Estonia teater aastal 1913.
kasutamine rõhutab Vasalemma mõisahoone asümmeetriat, aga ka vertikaalsust. Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria puudumisega on seotud ka historitsimi looduslähedus, mis lisaks inglise stiilis parkide lembesusele avaldub ka dekoratiivsuses ja loodusvormide jäljendamises. Näiteks Nicolai von Glehnile kuulunud Mustamäe ehk Kõrgepea lossiansamblisse kuuluva palmimaja puhul võiks paralleele luua koguni looduse struktuure jäljendava juugendiga ja hispaania arhitekti Antonio Gaudi omapärase loominguga, sest Gaudigi lähtus gootikast. Historitsismi ajal toimus oluline muutus ka suhtumises ehitusmaterjalide kasutamisse. Jõuti järeldusele, et hoone materjal peaks peegelduma tema stiilis ja ilu tulenema kasulikkusest. Tähelepanu hakati pöörama puidule, tema väärtustamisele. Loodi uus stiil, lähtudest just puidust kui ehitusmaterjalist, n-ö puuehitusstiil. Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul
sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks
sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie
kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas 7 plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga. Fovism Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Maalimislaad oli raevukas ja talitsematu. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate erinevas suuruses laikudena. Kuna sellised maalid mõjusid suisa metsikutena, hakati neid foovideks kutsuma. (pr. keeles les fauves - metsloomad, metsalised). 8 Foove ei huvitanud impressionistide valguse maalimine ega
maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad, sellepärast ei saa postimpressionismi nimetada stiiliks või vooluks. Vincent van Gogh tegu on hollandlasega, kelle sooviks oli saada misjonäriks, aidata inimestel saavutada endaga lähedus
töösturid, kaupmehed, tekkis ka eestlastest kunstitarbijaskond. 1906 Tartus toimunud põllumajandusnäitusel tulid kunstnikud oma töödega välja ning 1909st aastast hakati korraldama perioodilisi eesti kunsti ülevaatenäitusi. Ants Laikmaa õppis kunsti Saksamaal, süstemaatilist kunstiharidust ei saanud. Ta oli sündinud paljulapselisesse peresse ning sajandivahetusel algas tema kunstnikutee Eestis. 1903 asutas Tallinnasse oma ateljeekooli, looming oli tal kaudselt seotud juugendiga, enamasti lõi päris oma stiili. ,,Väike Alma", maalis ka endast autoportreesid ning Marie Underi portree. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburis, omandas realistliku laadi ning õppis edasi Saksamaal, kus oli juugendi kõrgaeg. Tuli tagasi Eestisse ning 1904 asutas Tartusse oma ateljeekooli. Tema loomingus võib leida rahvusromantismi jooni, kõige kuulsamad on Kalevipoja illustratsioonid, sagedased olid rahvuslikud teemad. ,,Puhkus rännakul" ja ,,Ohver". Paul Raud maalis rohkem
aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. 13. ROKOKOO Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas.
La Sagrada Familia - eeskuju gootilik, voolav pehme joon Louis Majorelle 1859-1926 Kabinett Louis Comfort Tiffany Lamp - tiffanytehnikas klaas Loob spetsiaalsete värvidega klaasi teatud vitraazi osa jaoks Vitraazi idee - muudab aknavaate selliseks nagu soovid Alphonse Mucha 1860-1939 Menüü Plakatil on palju asju Juveelid palju erinevaid materjale - detailine, putukad jne LOODUSMOTIIV, tasapinnaline, iirised (lilledest kõige popimad), sümboolsed tähendused Sümbolism Juugendiga samaaegne, vahetevahel raske vahet teha(tasapinnalisus, looklevus, loodusmotiivid), vahet tehakse teema järgi Voolavus, palju erinevaid mustreid natuke ka impressionistlik, Gustav Klimt - 1862-1918 - Mustrid reljeefsed, Suudlus - Elu ja surm - Lootus - Eduard Munch (1863-1944) Karje - taga kaks tüüpi, jumala rahulikud, kas tahab röökida või kaitsta ennast välimise karje eest, konfliktsed värvid Surm haigetoas - isiklikud läbikogemused, ema suri noores eas, kõik kujutatud on
........................................................................................................................ 28 Sissejuhatus Arhitektuur on kunsti üks liikides. Lihtsamalt öeldes tähendab see hoonete ja selle ümbruse kujundamist. Arhitektuur jagatakse kolmeks: sakraalarhitektuur (temple, kirik, kabel), profaanarhitektuur (kindlus, avalikud honed, loss, mõisad) ja maastikuarhitektuur (aed, park). Järgnevas referaadis üritan teile anda ülevaate Eesti arhitektuurist alustades juugendiga kuni lõpetades kaasajaga. Toon välja erinevad näited vooludele vastavatest ehitistest Eestis. Näideteks olen võtnud nii sakraal- kui ka profraanhooneid. Juugend Tartu Pauluse kirik Tartu Paluluse kirik kogudusekeskusena kuulub Eesti kontekstis maailmasõdade vahelisse perioodi, hoone saalruum tsentraalse ülesehituse poolest jääb Esimese maailmasõja eelsesse aega. 1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks
jõul töötav lift töökindlaks) kui ka metallkarkasside kasutamine (esimene metallkarkassiga kõrghoone oli ca 100 m kõrgune 20korruseline hoone Chicagos .Kuigi 20.sajandi arhitektuuri üks peamisi lähtekohti oli juugendstiil, andiski selle kõrval uutele arhitektuurisuundadele toitu 19.sajandi viimasel kolmandikul USA-s esile kerkinud Chicago koolkond, kus rööbiti uute konstruktiivsete võtetega uuendati ka suhtumist ornamenti, mid akas stiliseeriti või mille osa viidi miinimumini. Juugendiga siduds koolkonda avatud konstruktsioonide kasutamine ning uus suhtumine ruumi ja mööblisse. Chicago koolkonnast said tuuled tiibadesse mitmed mõjukad arhitektid, kes on mänginud olulist osa 20.sajandi arhitektuuriloos. Uue arhitektuuristiili otsingud viisid selleni, et arhitektid seadsid endale eesmärgiks luua uut ja originaalset stiili. Üheks peamiseks probleemiks sai suhtumine traditsioonilisse ornamenti, millest loobumine pidi kõige paremini vastama uue ajastu nõudmistele. (A. Loos
karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga.. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ja süüfilisest ruineeritud tervise tõttu oma vanemate lossis Malromé’s. Ta on maetud Verdelais’sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922. aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: „Moulin-Rouge“ 1891, „Aristide Bruant“ 1892, „Salong Rue des Moulin’il“ 1894, „Eksam
kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga.. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ja süüfilisest ruineeritud tervise tõttu oma vanemate lossis Malromé's. Ta on maetud Verdelais'sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922. aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: ,,Moulin-Rouge" 1891, ,,Aristide Bruant" 1892, ,,Salong Rue des Moulin'il" 1894, ,,Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis" 1901. KIRJANDUST Loe: E. H
19). See võib esineda nii rikkalikumas, voogavate ja kaarduvate vormidega variandis kui ka kaine geomeetrilise-ratsionaalse suuna näol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga ning fassaadikompositsioonilt pigem sümmeetrilised, siis nüüd ilmuvad elavalt liigendatud, sageli asümmeetrilise kompositsiooniga hooned. Kasutatakse palju erikujulisi aknaid, millel peeneruuduline raamijaotus. Juugendiga seoses tuleb moodi puithoonete ülekrohvimine. Krohvitud puithoonete välisilmes on sageli heimatstiili ning neobiidermeieri mõju. Saksa talupojaarhitektuurist vaimustudes imiteeriti mõnikord fassaadidel vahvärkkonstruktsiooni, olgugi et meil kohalikku vahvärkehituse traditsiooni kuigivõrd polnud. Enamasti jäigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist sõrestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rõht- või püstpalkehitistega, millele on
annaabi.ee 
