Arhitektuur läbi aegade (0)

Arhitektuur
   Arhitektuur ehk  ehituskunst  on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Esiaja  arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja 
Mesopotaamias
Esiaja arhitektuur
•  Pronksiaeg  (2000 eKr)
• Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited:    
•  Kindlused
• Kultusliku tähendusega monumendid:
•  Menhir  – vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi
• Dolmen – kõrvuti püstised  kivid , mida katab 
kiviplaat ( enamasti kalmeehitis)
•  Kromlehh  – koosneb menhirist ja dolmenist
Näited
• Carnaci menhir Prantsusmaal
• Poulnabrone dolmen
•  Iirimaal
• Klomehh  Stonehenge  Suurbritannias
Mesopotaamia
• 5000 aastat tagasi
•  Sumerid
• Tähtsaim keskus – Babüloni linn
•  Ehitusmaterjalid : päikese käes
 kuivatatud  savitellised
Ehitised
• Tsikuraadid – suured astmelised tornid, mil e 
ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga
• Tempel – pühamu, kogu elu keskus, töökojad, 
laod  ja bürooruumid raamatute kirjutamiseks
• Linnakindlused – paks ja lai seest õõnes müür, 
vahitornid iga 50m tagant ja mitu väravat
• Lossid – mitu suurt siseõue ja palju väikesi, mil e 
kaudu pääses valgus siseruumidesse
•  Kaared  ja võlvid – kumerad tellisest laotud  laed . 
Peamiselt savist.
Sumeri tsikuraat
Ištari värav Berliini 
muuseumis
Egiptus
• 2800 aastat eKr
•  Mastaba  – haudehitis, mitu ruumi.
• Astmikpüramiid- järgnesid mastabadele. Vaarao hauakamber. 
Ehitamine võttis aega kogu vaarao elu. Neli võrdhaarse kolmnurga 
kujulist külge on suunatud 4 ilmakare poole.
• Tempel-  Nelinurkne , kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õu, 
mida ümbritses sammaskäik, õue taga oli  sammassaal ja väiksed 
hämarad ruumid ning jumalakujud. Templite ees  seisid  obeliskid.
Cheopsi püramiid
Giza püramiidideväli
Egiptuse templid
Kreeta -Mükeene
• 2600 aastat eKr
• Kreeta saarel
•  Knossose  loss – koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest.
              - troonisaal
              - sammassaalid
              - vaateterrassid
              -  vannitoad  (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon)  
  - vannitoad, mille veejuhtmestik on säilinud
• Lossi plaan oli väga keeruline, loss oli mitmekorruseline
• Seinad laoti ilma mördita sidumata kividest
•  Laiad  trepid
• Aknad puuduvad, valgus  laest
• Sambad peenenevad ülevalt alla
Antiikarhitektuur: Kreeka,  Rooma
Ajastu ja levik
1000 eKr – 500 pKr
Vahemeremaad ( Hispaania , Itaalia, Sloveenia, Türgi, Prantsusmaa jne.) 
Euroopa kultuuri häll
Teaduste areng
Kunst
Haridus  
Sport
Teater
Kreeka
Templeid ehitati jumalate auks
Linnade ehitamine – Priene,  Mileetos , Pergamon
Elumajadel korrapärane ja ülevaatlik ülesehitus
Taevast võlvitud kreeka tempel kutsus esile loodusega vahetus seoses 
viibimise tunde
Isikukultus ja ainuvalitsejate austamine
Arhitektuur
Oluline oli templiehitus
Sambad ( dooria , joonia,  korintos )
Madal kolmnurkne viilkatus
Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv täpselt kindlaks määratud
Parthenon  Ateena  
Ateena  Parthenoni  tempel
447 eKr
46 sammast (10m)
8 esisammast otsevaates
Templi ots läänes ja siseneti idast
Ehitatud kaldega, et  vihmavesi valguks ära ja kaitseks maavärinate eest
Kõige täiuslikum dooria stiilis tempel
Kreeka templite põhiplaanid
Antidega tempel (sammastega ruum ees osas)
Prostüül ( eeskoja  moodustab sammaste rida) 
Amfiprostüül (4 sammast mõlemas otsas) 
Tholos (ümmarguse põhiplaaniga tempel) 
Peripteer  (sammasterida ümbritseb templit (sammaste valem: lühema külje sammaste arv x2+1 ) 
Dipteer  (kahekordse sammastereaga ümbritsetud tempel) 
Pseudodipteer (sammasterida on ühekordne, aga seinani on kahe samba vahemaa) 
Olümpia Phillipeion
Olümpia Zeusi tempel
Dionysose teater
5.saj. eKr
Vabaõhuteater Kreekas
Üks vanimaid 
Veinijumala auks
Esialgsed puitkonstruktsioonid asendati kiviga
Lava ümber tribüünid
Mahutas 17000 inimest
Tragöödiad ja komöödiad
Rooma
Lubjamördi kasutuselevõtt
Ehitustehnika arenedes sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi
Eeskujuks etruskide ja kreeklaste ehitised
Tähtsaim ehitusmaterjal põletatud telliskivi
Tellisseinu kaeti marmoriga
Arhitektuur
Kaared
Võlvid ( silinder - ja rist-)
Kuplid
Sambad ( poolsambad  ja pilastreid kasutati kaunistamiseks)
Termid
Võlvid
Ristvõlv (ilma seinteta ruumi ehitamiseks)
Silindervõlv (koridoride rajamiseks)
Pilaster
Poolsambad
Colosseum
70 pKr
Amfiteater  (teatri- ja tsirkusehoone)
4-korruseline
All on poolsambad, mis näiliselt kannavad kogu ehitist
Ellipsi kujuline põhiplaan
Ehitusmaterjaliks lubjakivist tellised
Mahutas 50 000 pealtvaatajat
Gladiaatorite võitlused
Panteon
126 pKr
Täielikult säilinud
Kõigi jumalate tempel
Antiikaja suurim ja Rooma vanim kuppelehitis
Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu
Jumalate kujud
Romaani
Romaani
Valdav X-XII sajand
Mõiste võeti kasutusele Prantsusmaal 1825.a 
Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal
Ehkki  roomani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski iseseisev  kunstistiil
Tähtsaimaks ülesandeks oli luua kirikuhooneid ja kloostreid 
Kirikus kindel hierarhia
Romaani
Basiilikalik pikihoone
Esimene iseseisev kunstistiil, pärast antiikkultuuri hääbumist
Esimene üleeuroopaline stiil
Tehnika areng (keerulised ehitised)
Massiivne proportsioneeritud, artikuleeritud ehituskehand
Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik . Kiriku võim muutus nii suureks, et 
paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik 
elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik
Basiilikad
Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad  kui varasemad
Kooriruum
Kabelid
Kooriümbriskäik
KODAKIRIK
ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, 
kerge, õhuline)
Pisa  Katedraal ( 1063 -1118)
Materjalid: tellis, kivi, marmor
Eraldiseisev kellatorn kampaniil  (kalle 4,3m)
Eraldiseisev Ristimiskabel
Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega
INGLISMAA
Durhami Kloostri  Kirik 11.-12.saj 
Täies ulatuses võlvitud kirik Inglismaal
Monumentaalne ehitiste kogum (koosneb lõuna pool paiknevast katedraalist ja selle korvalhoonest 
ning põhja poole lossist)
Kesklöövi kõrgus 22m
Sisekujunduses  erinevas stiilis sambad
Loss oli  muistne  normannide loss
ARHITEKTUUR
Juhtivaks stiiliks oli arhitektuur
Tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur
Peamisteks ehituskeskusteks olid kloostrid
Mungad ise olid ehitusmeistrid
Kasutati kohalikku maakivi , mida tahuti parajateks  plokkideks
Mõningal määral kasutati ka tellist
Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks
Kõrged väikesed paarisaknad 
Ukseportaalid olid rikkalikult kaunistatud
Gootika
Ajastud
●  Varagootika  12. saj II pool
● Kõrggootika 13. ja 14. saj
●  Hilisgootika  15. saj ja 16. saj algus
● Arenes välja romaani sti list
Üldine
● Tähtsain element – teravkaar
● Kõikide elementide  suunitlus  ülespoole
● Kasvas ilmaliku  ehituskunsti  tätsus
● Paksude müüride asemel aknad
Pariisi Notre Dame
● 1163-1345
King 's College Kabel,  Cambridge
● 1446  Henry  VI poolt
Renessanss  ja barokk
                   
Renessanss
Prantsuse keelsest sõnast  renaissance
Mõiste renessanss tähendab kahte asja:
- esiteks uut mõtteviisi
- teiseks uuestisündi (tagasipöördumine antiigipärandi juurde).
Sai alguse 13. sajandi lõpus Itaalias ja kestis 17. sajandini
Iseloomustus
Reaalsuse loomulik kujutamine
 Arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine
Iseloomuliku tunnusena võib välja tuua eneseteadvuse tekkimise, tekkis  veendumus , et kaasaeg on 
uue ajastu algus ja erinev möödunust
Renessansliku maailmavaate keskmeks sai  humanism
Uuriti ka anatoomiat, analüüsiti ratsionaalselt  inimkeha proportsioone
Leiutati  geomeetriline perspektiiv
Ring kui kõige täiuslikum vorm
Hakati tähelepanu pöörama inimkeha propotsioonidele ja linnaplaneerimisele
Inimest määratleti kui maailma keskpunkti
Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu  Firenze  toomkirikul
Micelangelo
Peetri kiriku algne projekt on  Bramante  looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema 
surma tõttu  pooleli
Peetri kirik pidi olema
hi glasliku  kupliga  kreeka risti kujulise põhiplaaniga 
tsentraalehitis
Töö jätkajaks sai 
Michelangelo ,
kes sai katedraali
ametlikuks 
arhitektiks 
1546. aastal
Filippo  Brunelleschi
Leidlaste varjupaik (kodu)
Üks esimesi töid
Selle selge liigendus ja rangete propotsioonidega vormid sisaldavad 
mõningaid olulisi 
renessansi
põhielemente
Kõrg-ja  hilisrenessanss  (manerism)
trükipressi leiutamine
trükikunst pani aluse teadmiste ja teooriate kiire ja laialdasele levimisele
Muutus arhitektuuri  vormikeel ;  akende  reeglipäraste vahedega reastamise 
asemel koondati need rühmadeks või jäeti akende vahele  vaheldumisi  
kitsamad ja laiemad seinapinnad
Aknaid raamistati soklite, sammaste ja pilastritega
dünaamilisus, seiseruumide maaliline kujundamine ja hoone li gendatus
Kõrgrenessanssi näidisehitis
Roomas San Pietro in Montorio
   kiriku õuel asetsev kabel
Bramante Tempietto
Tuntud ka kui Bramante kabel
Kabeli sümmeetria põhineb ringi
   kui puhtaima geomeetrilise vormi
   järjekindal  kasutamisel
Üksikute ehituslike elementide
    propotsioonid  on niivõrd 
   kooskõlas,et nende vahel 
   valitseb täiuslik tasakaal
Sujuv  üleminek barokile
Teadlikult kokku pandud, omavahel teravalt vastanduvate arhitektuursete elementide kaasabil rikuti 
seniseid reegleid, et seeläbi väljendada, kui liimist lahti on maailm
Pöörtuti endise põhiplaani juurde tagasi
Alguses kasutati mõistet “barokk” halvustavas tähenduses; portugalikeelne sõna “barroco tähendab 
ebakorrabärase kujuga pärlit
Ülevoolavus, liigne ilustatus ja hoogsus
Baroki iseloomustus
Selgeid kontuure püüti ähmastada
Seinu püüti liigendada, kaunistada ning vormida lainetavaks ja dünaamiliseks
Aknaid ja  uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega
Tüüpilisteks kaunistusteks olid vaasid, urnid, ovaalsed aknad jne
Populaarsed  erikujud, sambad ja pilastrid
Klassitsism
Kestus
Varaklassitsism (1770 – 1800)
Kõrgklassitsism 18 – 19. sajand
Leedsi raekoda  1853 - 1858
Glyptothek 1816 - 1830
Blenheimi  palee  1705 - 1722
Tähtsus
Ehitiste disain  esindab võimu ning uhkust
Valitsev toon
Poliitika – Võim 
Ajalugu – üks esimesi stiile
Kultuur – Jumalate auks
Ehitiste plaanid ning sarnasused
Kõik ehitised omavahel üpris sarnased
Võrreldes eelmise ajastuga on klassitsism lihtsam
Ehitustehnika
Ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid
Iseloomulik on kahe värvi kasutamine
Sambad ja dekoorelemendid on valged
Majade seinad kas hallid või kollased
Kõrged laed
Millistes riikides domineeris?
Prantsusmaa
Venemaa
Itaalia
Inglismaa
Ka Eesti
3 Tähtist ehitist
1) Leedsi raekoda – Ehitati Inglismaale, Leedsi, seda kasutati riigimeeste poolt, tänapäeval 
kasutatakse seda registratuurina pulmadeks ning peetakse koosolekuid
2) Glyptothek – muuseum, mis sisaldab Kreeka arhitektuuri ning skulptuure. Muuseum ise on ka 
klassitsistliku stiiliga ehitatud
3) Bleinheimi palee – Arhitektiks Sir John Vanbrugh, väga palju sarnaseid jooni Kreeka ehitistega, 
suured toad, kõrged aiad jne. Oli kingituseks John Churchillile
Religioon , kultuur ning poliitika
1) Ehitati Leedsi-s asuvatele äri ning riigimeestele, seos poliitikaga on suur, seal peeti läbirääkimisi 
omavahel ning tähtsaid koosolekuid.
2) Glyptothek’il on suur tähtsus, sealt käivad inimesed üle maailma imetlemas vanu Kreeka stiile, 
religiooni ning poliitikaga väga seost ei ole
3) Ehitati  hertsog  John Churchilli auks, seos poliitikaga seisneb selles, et selle maja uhkus viis 
poliitilise võitluseni. Arhitekt kaotas oma reputatsiooni ning hertsog tõugati võimult. Winston Churchilli 
esivanemate elukoht.
Pildid
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Seosed
Sport  – skulptuurid sportlastest
Poliitika – võimu  esindamine
Ajalugu – pikk ning juured ulatuvad esimeste ehitusstiilideni
Teater – hakati tegema juba Kreeka ajal (stiilid)
Muusika – Mozart , Beethoven,  Bach  jne.
Juugend
Üldine
Juugend  -  19.saj.-20.saj. vahetuse kunst
Juugend ehk art  nouveau oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–
1905
Viktor  Horta
6 January 1861 - 8 September 1947
Ta oli pärit Belgiast
Kuulsaim arhitektuur on Hôtel Tassel, ehitati brüsselisse, 1892-1893 aastail
Hôtel Tassel 
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Antoni Gaudí
 25. juuni 1852 – 10. juuni 1926
Teda peetakse juugendstiili  ja orgaanilise arhitektuuri esindajaks
Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja 
Sagrada Família kirik
Güelli park
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Sakrada Familia kirik
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Loomine
Arhitektuuris oli eesmärgiks uus, rahvusvaheline, minevikuvorme  eitav kunstistiil
Juugend tegi  arhitektuurist valitseja, mille rolliks oli ühendada kõik muud kunstid
Tunnused
 Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, 
et  dekoratiivne  element muutub kunstis iseseisvaks
Kujundikeel oli inspireeritud taimevormidest, jaapani ja keldi kunstist, rokokoost ja rahvusromantismist
Arhitektuuris oli eesmärgiks uus, rahvusvaheline, minevikuvorme eitav kunstistiil
Arhitektuur 
Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest
Kõige  esmalt  kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja 
tööstushoonete ehitamiseks
Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad 
hooneosad , kasutatud on  erinevat värvi materjale
Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid   varje
Arhitektuur
Hooned  koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid
Kui võrrelda juugendi arhitektuuri klassitsiliku arhitektuuriga, mille põhijooned olid lihtsus,  rangus  ja 
reeglipärasus siis juugend erineb päris palju sellest
Kuid klassitsistliku arhitektuuri ja juugendi arhitektuuri ühendab suurejoonelised ehitised
Ehitustehnika, tehnilised uuendused
Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide – klaas ja raud – vastu, püüdsid juugendi 
kunstnikud kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid  pakkusid (kuigi ka juugend armastas  
looduslikku kivi – graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas)
Riigid, kus domineeris
Juugend domineeris Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal,  austrias , venemaal
Tööstusarhidektuur
1
1
1
7
8
9
2
2
0
0
0
0
1
0
0
0
00
00
2008
Aja  telg
Ehitise tüüp, mis eesmärgil 
loodi?
Aurumasin :  leiutas  James  Watt   in 
1785, masinat oli vaja sel eks , et 
tehased ja mõned  poed  saaksid 
töötada.
Auru masin 1867
Ehitise tüüp, mis eesmärgil 
loodi?
Raudtee: Oli ka üks tähtsamaid 
uuendusi sel ajal, see tõi 
arhidektuurnnei palju uut nt : sil ad 
,tunnelid..
Rocket : 1829, George & 
Robert  Stephenson
Locomotive :  1813 , Christopher Blackett
Aastatel  1760 kuni 1820
Oli  kolm tähtsamat valdkonda oli tekstiili tootmine, auru jõul töötavad asjad ja raua valmistamine 
Tekstiili tootmise tähtsaim teos ketramis masin 1764
Auru jõul töötav tähtsaim teos oli auru masin 1698
Raua vamistamisel oli tähtsaim teos raua sulatamis ahi 1678
Ehitustehnika, tehnilised uuendused
Kõige suurem uuendus oligi auru masin mis tõigi kaasa tööstus revolutsiooni , tänu sellele said tööle 
hakata kõiksugu tehased nt metalli tehased tekstiili vabrikud
Millistes riikides domineeris
Eelkõige domineeris inglismaal
Hiljem domineeriisid ka jaapan ja USA
1-2  tuntumat  teost/ehitist, pildid 
nende kohta, lugu nende kohta
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level
●
Third level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fourth level
●
Fifth level
●
Fifth level
Auru masin aasta 1698 James Watt ja Mtthew 
Vokk  aastal 1764 Samuel  Cromptons , oli 
Boulton, tõi kaasa tööstusliku revolutsiooni 
tähtis tekstiili tootmises, sellega toodeti riideid 
kuna aurumasine jõul töötasid tehased ja ka 
ja muud sarnast. Oli võimalik ka lõnga , niiti 
hiljem autod .
jne. valmistada
1-2 tuntumat teost/ehitist, pildid 
nende kohta, lugu nende kohta.
Maailmanäitused , alates oma sünniajast 
London Hyde parkis  1851  aastal, on olnud 
korduvalt uute ahrhitektiliste ideede 
katsetamise alaks/kohaks..
Joseph Paxtoni  Kristall  Palee sai 
kiiresti/peagi eeskujuks teistele 
eksperimentidele raua ja klaasiga.
Kristall Palee kujundati Joseph Paxtoni poolt 1851 
aasta maailmanäituse jaoks, mida korraldati Hyde 
Parkis, Londonis. See püstitati hiljem uuesti 
Sydenham Hillis, kus see  seisis /püsis kuni 1936 
aastal hävis  kogemata  tulekahjus.
Tänan kuulamast!
Kasutatud kirjandus
„Üldine kunstiajalugu “-1997 Kirjastus „Kunst“ Jaak Kangilaski, lk 30-32, 35-40, 45-50.
Mingi raamat pidi siia  tulema
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.htm 
http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html 
http://www.slideshare.net/hommik/vanakreeka-arhitektuur 
www.meeri.org/Tekstid/Kreeka.doc 
http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon#Architecture 
http://konspekt.weebly.com/suumltevaka-ajalugu-esimene-periood.html 
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm 
http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/12-romaani?from_search=5
Wikipeedia
Google
Silmaringi teatmik "kunst" robert cumming
"arhitektuuri ajalugu" Jan Gympey

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Esiaja arhitektuur
• Näited
• Slide 6
• Mesopotaamia
• Ehitised
• Slide 9
• Egiptus
• Slide 11
• Kreeta-Mükeene
• Slide 13
• Slide 14
• Ajastu ja levik
• Euroopa kultuuri häll
• Kreeka
• Arhitektuur
• Slide 19
• Ateena Parthenoni tempel
• Slide 21
• Kreeka templite põhiplaanid
• Slide 23
• Slide 24
• Olümpia Zeusi tempel
• Dionysose teater
• Slide 27
• Rooma
• Arhitektuur
• Võlvid
• Poolsambad
• Slide 32
• Colosseum
• Slide 34
• Panteon
• Slide 36
• Slide 37
• Romaani
• Romaani
• Basiilikad
• Slide 41
• ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline)
• INGLISMAA
• ARHITEKTUUR
• Slide 45
• Ajastud
• Üldine
• Slide 48
• Pariisi Notre Dame
• Slide 50
• Slide 51
• King's College Kabel, Cambridge
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Renessanss
• Iseloomustus
• Ring kui kõige täiuslikum vorm
• Micelangelo
• Filippo Brunelleschi
• Kõrg-ja hilisrenessanss (manerism)
• Kõrgrenessanssi näidisehitis
• Sujuv üleminek barokile
• Baroki iseloomustus
• Slide 65
• Kestus
• Tähtsus
• Ehitiste plaanid ning sarnasused
• Ehitustehnika
• Millistes riikides domineeris?
• 3 Tähtist ehitist
• Religioon, kultuur ning poliitika
• Pildid
• Seosed
• Slide 75
• Üldine
• Viktor Horta
• Hôtel Tassel 
• Antoni Gaudí
• Güelli park
• Sakrada Familia kirik
• Loomine
• Tunnused
• Arhitektuur 
• Arhitektuur
• Ehitustehnika, tehnilised uuendused
• Riigid, kus domineeris
• Slide 88
• Slide 89
• Slide 90
• Slide 91
• 
  
• Ehitustehnika, tehnilised uuendused
• Millistes riikides domineeris
• Slide 95
• Slide 96
• Tänan kuulamast!
• Kasutatud kirjandus