Arengupsühholoogia (0)

Käitumispsühh-Tiia Tulviste 
William  Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) 
G. Stanley Hall (1846-1924) 
Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, 
inimsuhted ) küsimus on koi  sour on roll pärilikkuses või siis  kasvamis  keskonnas muutuv 
areng. 
Mõlemad tegurid on olulised ntks  geenidest  sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, 
aga varane keskonna  stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) 
 Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või 
vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik 
on inaimene). 
Teismeea  alguses vibe tekkie  depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. 
-George  Butterworth ja Margret  Harris  (2002) Arengupsühholoogia alused 
[email protected] - kodutööd 
Rakendusvõimalused-mõjutab laste  kasvatamist  kodus ja õpetamist kools vanemate ja 
õpetajate tõekspidamiste kudu. 
Haridustase mõjutab laste kasvatamist kõige rohkem. Kõrgema haridustasemega vanemad 
valmistavad lapsi koolins paremini ette, osalevad rohkem lapse  koolielus . Seletavad rohkem 
ja selgitavad ja õpetavad. 
100 aastat tags  Parvati  et kõik sõltub kasvatamisest (kui lapsel halb käitumine siis halb 
kasvatus) 
60ndatel  saadi aru, et lastel on erinev temperament , osasi lapsi ongi raskem kasvatada. 
80ndatel  sai tähtsaks kiindumisuhyed (kallistamised, musitamised, kiitmised) 
Arenguliselt tulle  suhtuda  erinevalt, eri vanesse inimesi tuleb kohelda erinevalt. Samuti 
uurimismeetodid erinevad. 
Arengu järjepidavus- eelnevatest perioodidest sõltub see kuidas elad järgmised. 
Arengu verstapostid-developmental milestones 
(mida peaks mingi vanesse oskama) 
Aga iga inimene on unikaalne, kõikidel võib olla erinevused, kõik arenevad erinevalt, aga 
verstapostid on enamiku kohta (kunas üle poole lapsed midgi oskab) 
Arenenudmaades on lapsed tihtipeale harjunud üksi olema või ainult üks vanem tegeleb nendega 
(isegi kui mänguväljakul on lapsi palju siis mängivad ikka üksi) 
Arengumaades lapsed on kõik koos, aitavad üksteist ja on harjunud olema suures seltskonnas.  
Enne 2 aastaseks saamisi enneaegsetel lastel arvetsatakse arengus kui palju varem nad on sündinud. 
Üldine IQ on enneaegsetel 10p väiksem. ning enne  kooliiga  on 40% terviseprobleemid . 
Enneaegsed lapsed vajavad rohkem suhtlemist. 
Kognitiivne  areng- Astra Schults 
Kognitiivse käitumise aluseks on aju. Beebidel  on hästi kiire neuronite vaheline ühenduste 
tekke, samal kiirusel eemaldatakse  neuroneid mis on loodud aga pole kasutatud. ( 100000  
ühendust sekundis). 
On arenguetapid 2,4,10 ja 14 kuu vanuses, igal arenguetapil kaalub aju 10% rohkem. 
Jean Pigaet 
Lapse mõtlemine erineb kvalitatiivselt  täiskasvanu mõtlemisest (laps saab asjadest 
teistmoodi aru, seetõttu tekib mõtlemisvead).  
mõtlemisareng jaguneb 4: 
1. algab sünnist-2 eluaasta  (kui on 1 aastane)-Sensomontoorne periood 
2. kuni  7nda  eluaastani-Preoperatsionaalne periood 
3. kuni 12.eluaastani- Konkreetsete  operatsioonide  periood 
4. alates 12.eluaastast-Formaalsete operattsioonide periood 
2. ja 3. perioodi üleminek pole nii kergesti eristatav. 
1. Aistingud ja info saamise ja töötlemise viis. Pole tekkinud arusaama objektide jäävusest 
(kui võtta asi ära silmapiirilt siis ei hakka nad seda enam  otsime /nõudma) 
(8 kuuselt) A-B püsivusviga (kui  peita  asja pidevalt kohta A ja laps leiab selle üles, siis kui 
peites kohta B nii et laps näeb, otsib ta siiski seda kohast A). 
Vastsündinul on ka otsimis  refleks  (kui kõditad põsele, siis pöörab pea sinna poole). 
Skeemid -maailmaga suhtlemise ja suestumise viisid. Arenevad kahte protsessi: 
assimilatsioon , kohandamine . 
Assimilatsioon-olemasolevate skeemi kasutamine olemasoleva tõlgendamiskes (martinid ei 
ole head) (mustad pikd juuksed, lehvivad hõlmad, suur habe-tädi) 
Kohandamine-skeemi muutmine kogemusest tulenevalt (tädi ja suur habe ei käi kokku) 
2.Oskavad ette kujutada väikest muutust, aga mitte suurt. (kujuta ette, mis oleks juhtunud 
kui sa poleks lapselt mänguasja ära võtnud-ei saa hakkama) (2-1 küpsise jaotus pole võrdne 
aga 2-1/2, 1/2 on võrdne lapse jaoks) 
3. Laps on õppinud vaimseid repressioone omavahel seostama, oskab arvestada mitme 
muutusega samal ajal. 
4. Ilmneb abstraktse, formaalse, hüpoteetilise mõtlemise võime. Paraneb võime lahendad 
aülesandeid loogilise arutluse teel. (reegel on et  sulg teeb klaasi katki siis järelikult kui Don 
lööb klaasi sulega siis klaas läheb katki). 
Piaget’järgsed sesiukohad 
Harjutamismeetodid- kui anda imikule kuulda midagi uut, siis uuele stiimulile reageerib 
elavnemis stiimuliga.(häälitsema, pilguga  otsima  objekti, kui eiab siis jälgib seda objekti). 
Mingi  ajaga  harjub ära ja siis ei jätka enam vaatamist jne. 
Kui anname uue asja mis meie jaoks erinev siis kui lapse jaoks see ka uudne siis ta uuesti 
elevneb. kui tema jaoks on sarnane siis ei elavne uuesti. 
A-B püsivusvea seletused 
-3 kuune  on üllatunud kui  sirmi  taha peidetud lõvi seal ei ole enam (ta teab objekti 
olemasolust isegi ilma selle nägemisest) 
-Harjumuspärase tegevuse muutmiseks peab harjumispärasest liikumisest  loobuma  
-Teist korda lapselt küsides sama küsimust saab laps nn vihje et vastas esimene kord valesti 
järelikult peab nüüd uuesti vastama teistmoodi (mündi katse). 
-Lasteaia eas suudab juba laps teha loogilist järeldust, aga suuliselt vaid on raskem (Mari on 
pikem kui  Kadri , Kadri on pikem kui  Tiiu ) 
*Formaalsesse mõtlemisse jõuame teismeeas. (12-15a) 
- eelduseks  on: 
*Postformaalne mõtlemine-võime mõista, ja üheks tervikuks kokku panna mõtted.(saan aru 
et kas vastus on õige või vale oleneb kontekstist) 
Kui lapse mõtlemine areneb siis ei arene suvaliselt vaid areneb teatud kultuuri  kandjaks  
Kõneeelne mõtlemine (ema paneb mantli  selga  aga lapsel pole midagi seljas siis laps saab 
aru et tema jääb maha ja võib hakata protestima) 
  
Mikrokeskkond -kõik need üksikud keskonnad kus ma igapäevaselt viibin ja kellega koos 
olen ( kursus , lähen õhtul välja jne) 
Osad mikrokeskonnad võiksid suhelda, ntks väikse lapse jaoks kool ja kodu, need 
moodustavad kokku mesokeskkonna 
Eksosüsteem-hariduspoliitisised otsused (otsus et lapsed ei peaks nii palju lasteaias õppima 
ehk mõjutab kõiki neid lapsi kes käivad nendes  lasteaedades ) 
Makrosüsteem-kultuur ja kombed (kombeks  tervitada  inimesi kui ruumi siseneda) 
Preoperatsionaalne periood-saab aru et teisel inimesel on vaim(mõtted, tunded, arusaamad) 
ei suuda panna ennast teise inimese seisukohta (vaata mis pildi joonistasin, aga pilt on lapse 
enda poole) 
3 aastane laps saab aru, et inimese tegevus ei sõltu ainult sellest mida näeb vaid ka need 
mida usun (ntks ei näe  koera  kapitagant aga lähen ikka sinna et temaga mängida) 
4,5 aastane laps saab aru et inimestel on erinevad uskumused ja need ei pruugi olla tõesed. 
(võib olla et koera pole kapitaga) 
Väikelaps ei sa aru, milline meel millist infot töötleb. (ütles et käis  loomaaias  ja nägi, kuidas 
karju liikus) siis tglt sõber käis loomaaias ja rääkis talle seda 
Vastsündinud on lühinägelikud, vaateväli on kitsas , eristavad eredust, eristavad värve 
(kontrastsed), suudavad jälgida  silmadega  liikuvaid stiimuleid 
Aastaselt näeb laps juba selgelt. aga nägemisväli on üsna kitsas. 
Jäljendamisrefleks(hästi  noorel  elavamad-alla3 kuu) 
Peegeldusrefleks-haigutamine 
Sotsiaalne naeratus-u 3 kuu vanuselt, naeratab sest näeb teist inimest. Enne 3 kuud 
naeratavad siis kui neil on mõnus. 
Kui minna kohe kui laps teeb väikse hääle siis laps jääb vait kui  kuuleb kõndimis hääli, aga 
kui ei lähe lapse juurde kohe, siis laps harjube et hakkab kohe kõvasti karjuma, muidu nkn 
ei tulda appi 
Turvaline  kiindumus : 
-aastane laps  uuristab ümbrus kui ema juures 
-kui võõras inimene tuleb sisse siis vaatleb teda ja tunneb huvi 
-kui ema läheb ära siis laps on häiritud (järgneb emale, hakkab nutma  jne) aga ei reageeri 
ägedalt 
-kui ema tuli tagasi siis laps läks ta juurde ja otsis lähedust, rahunes ruttu maha 
-60% lastest on turvalise kiindumuse tüübiga 
Vältiv-ärev kiindumus 
-ei otsi lähedust emaga 
-last ei häiri võraga üksijäämine 
-15% uurinus osalejates 
tõrjuv-ärev kiindumus 
-hoidub ema lähedusse ja on ärev 
-laps on väga häiritu kui ema  lahkub ja ei lase ennast lohutada 
-kui ema tuleb siis laps tahab sülle aga ei rahune 
kaootiline kiindumus 
-laps paistab olevat segduses 
-puudub organiseeritud viis stressiga toimetulekuks 
-15% katses osalenud lastest 
Kasvatusstiil on oluline 
Kui laps teab mida ei tohi teha siis ta ei tea mida tohib teha 
Prudentsiaalsed reeglid: ei jookse  pliiats  käes, ei kasuta autosõidu ajal pinsetti 
Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö 
Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine  ega korduvad 
motoorsed tegevused) 
Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 
3.kuu algul on koogamine 
4.kuul lalisemine 
6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 
9.kuu ehholaalia  periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 
9.kuu asju nimetada 
9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 
1.5 aastane-20-50 sõna 
24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid  
Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. 
Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja 
sotsiaalmajanduslik staatus. 
Murdeiga  on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises  kasvus , seksuaalses küpsuses, 
emotsionaalses arengus, suhetes) 
Varane  puberteet  algab enne 8.elusaastat. Füüsiline muutus pakub muret rohkem 
tüdrukutele, aga ka poistel (söömishäired jne). 
Arenguprobleemid 
Arenguhäired kui 
-tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust 
- noorele  eale iseloomulik käitumine 
-ootuspärane, aga problemaatiline käitumine (nt kõneleb, aga takistusega ehk nt kogeleb) 
Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus 
-arvestada võimalikke mõjutegureid 
-keskkond ja kontekst (tänavalapsed, pole kodust toetust ja kasvatust) 
-komorbiidsus 
Depressiooni sümptomid 
7-12 
-sageli vihane ja kaklev (väljendab agressiivusts kõige suhtes mis temasse puutub) 
-eelistab üksindust 
-kaalumuutused, sagedased valud  
-püsimatus, keskendumisraskused 
-magab liiga palju või vähe