Aleksandr Puškin (0)

58
KUULA & KORDA
GRAMMATIKA
SISUKORD
Lk.
ARTIKKEL
Umbmäärane artikkel A/AN
60
Määrav artikkel THE
60
ASESÕNA
Isikulised asesõnad
62
Omastavad asesõnad
62
SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid
62
MANY ja MUCH; FEW ja  LITTLE
64
NIMISÕNA
Nimisõnade mitmus
65
Nimisõnade omastav kääne
66
OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre
 67
TEGUSÕNA
Tegusõna BE pööramine (olevik)
69
Tegusõna BE pööramine ( minevik )
70
HAVE GOT pööramine
71
Üldolevik
 73
Üldminevik
Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad
74
Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad
75
Eitav ja küsiv lause
 77
USED TO
78
LISTEN & REPEAT
59
Lk.
Üldtulevik
78
Kestev olevik
80
Kestev minevik
82
Täisminevik
83
Käskiv kõneviis
85
Tingimuslaused
85
CAN / COULD
86
MAY
88
MUST
89
SHOULD
90
HAVE TO
91
LIKE, LOVE, HATE
91
WOULD LIKE
92
IT IS
92
THERE IS / ARE
92
EESSÕNA
Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata
93
Eessõnad kohamäärustes
94
ARVSÕNA
Põhiarvsõnad
95
Järgarvsõnad
95
60
KUULA & KORDA
ARTIKKEL
Inglise keeles on 2 artiklit :
1) umbmäärane artikkel  - A või AN
2) määrav artikkel - THE
 Umbmäärane artikkel  - A / AN
Esemete või olendite esmamainimisel kasutatakse tavaliselt artiklit A või AN.
A kasutatakse kaashäälikuga algava sõna ees.
AN kasutatakse reeglina siis, kui sõna algab täishäälikuga või kui hääldus algab
täishäälikuga:
an apple
(üks) õun
an MP (= Member of Parliament)
(üks) parlamendiliige
Kuna umbmäärane artikkel on tekkinud sõnast ONE (üks), saab seda kasutada
ainult ainuses oleva loendatava nimisõna ees.
Give me an  apple .
Anna mulle (üks) õun.
(õun - loendatav sõna)
Aga:
I like tea.
Mulle meeldib tee.
(tee - loendamatu sõna)
 Määrav artikkel - THE
Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna
ees artiklit THE, mis tähendab ‘see’ või ‘need’:
Give me the apple.
Anna mulle see (ainus) õun (mis siin/seal on).
Artiklit THE kasutatakse ka teatud väljendites, mis tuleb lihtsalt pähe õppida:
go to the  country
maal käima, maale minema
in the  morning
hommikul
LISTEN & REPEAT
61
Võrdle:
Is there a  hotel near here ?
Kas siin lähedal on hotelli?
The hotel was very  nice .
See hotel (kus me peatusime)
oli väga kena.
This is a nice picture .
See on (üks) ilus pilt.
Can you show me the picture?
Palun näita mulle seda pilti.
I often listen to music.
Ma kuulan sageli muusikat.
The  film wasn't very  good
(See) film (mida me nägime) ei
but I liked the music.
olnud eriti hea, aga (see) muusika
(mis seal filmis oli) meeldis mulle.
I like dogs .
Mulle meeldivad (kõik) koerad .
I like the dogs.
Mulle meedivad need koerad
(kes siin on).
62
KUULA & KORDA
ASESÕNA
 Isikulised asesõnad
Alusekääne
Sihitisekääne
(kes / mis?)
(keda / mida? kellele / millele?)
I
mina
me
mind, minule
you
sina
you
sind, sinule
he
tema (M)
him
teda, temale
she
tema (N)
her
teda, temale
it
see
it
seda, sellele
we
meie
us
meid, meile
you
teie
you
teid, teile
they
nemad
them
neid, neile
 Omastavad asesõnad
kelle / mille oma?
my
minu
your
sinu
his
tema (M)
her
tema (N)
books
raamatud
its
selle
our
meie
your
teie
their
nende
 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid
Sõnu SOME ja ANY kasutatakse tavaliselt siis, kui räägitakse ebamäärasest
või teadmata hulgast esemetest, olenditest vms:
Võrdle:
Have you got any  animals ?
Kas sul loomi on?
Do you like animals?
Kas sulle meeldivad loomad? (kõik loomad)
LISTEN & REPEAT
63
I've got some new jazz records.
Mul on mõned uued plaadid .
She's got big eyes .
Tal on suured silmad.
SOME, SOMETHING , SOMEBODY
some (mõni, mõned)
something (mingi, miski)         kasutatakse valdavalt jaatavates lausetes
somebody (keegi)
Jaatavad laused :
Here are some apples for you.
Siin on sulle mõned õunad.
I want something to eat.
Ma tahan midagi süüa.
Somebody called you.
Keegi helistas sulle.
Kui küsimus sisaldab palvet või pakkumist, kasutatakse ka asesõna SOME.
Could you lend me some  money ?
Kas sa saaksid mulle natuke raha
laenata?
Would you like some  coffee ?
Kas te sooviksite kohvi?
ANY, ANYTHING , ANYBODY
any (mõni, mõned)
anything (mingi, miski)
kasutatakse valdavalt eitavates ja küsilausetes
anybody (keegi)
Eitavad laused:
We  haven 't got any coffee.
Meil ei ole kohvi.
I don't want anything to eat.
Ma ei taha midagi süüa.
There isn't anybody in the room .
Seal toas pole kedagi.
Küsilaused:
Have you got any  sisters ?
Kas sul õdesid on?
Can you get you anything?
Kas ma toon sulle midagi?
Can  you see anybody?
Kas sa näed kedagi?
64
KUULA & KORDA
NO, NOTHING , NOBODY
no (mitte ükski)
nothing (mitte miski)            kasutatakse eitavates lausetes ilma sõnata NOT
nobody (mitte keegi)
They've got no grandchildren.
Neil ei ole lapselapsi.
It  cost almost  nothing.
See ei maksnud peaaegu mitte midagi
Nobody knows us here.
Siin ei tunne meid keegi.
 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE
MANY (palju) ning FEW (vähe) - kasutatakse loendatavate nimisõnadega
MUCH (palju) ning LITTLE (vähe) - kasutatakse loendamatute
nimisõnadega.
MANY + loendatav sõna
MUCH + loendamatu sõna
Did you buy many books?
Did you buy much food?
Kas sa ostsid palju raamatuid?
Kas sa ostsid palju toitu?
I haven't got many friends .
I haven't got much money.
Mul ei ole palju sõpru.
Mul ei ole palju raha.
I made few mistakes.
It takes very little time.
Ma  tegin  vähe vigu.
See võtab väga vähe aega.
MUCH  - kasutatakse eitavates ja küsilausetes. Jaatavas lauses kasutatakse
selle asemel A LOT OF, mida võib kasutada kõigis lausetüüpides:
I drink  a lot of coffee.
Ma joon palju kohvi.
I don't drink much / a lot of coffee.
Me ei joo palju kohvi.
Do you drink much / a lot of coffee?
Kas sa jood palju kohvi?
MANY - võib kasutada kõigis lausetüüpides:
I have got many / a lot of friends.
Mul on palju sõpru.
I haven't got many / a lot of friends.
Mul ei ole palju sõpru.
Have you got many / a lot of friends?
Kas sul on palju sõpru?
LISTEN & REPEAT
65
MUCH ja A LOT ilma nimisõnata:
- Do you watch TV?
- Kas sa vaatad televiisorit?
- Yes, a lot. / No, not much.
- Jah, palju. / Ei, mitte (eriti) palju.
NIMISÕNA
 Nimisõnade mitmus
Mitmuse moodustamiseks lisatakse reeglina nimisõnale lõpp -s:
girl  -  girls
tüdruk - tüdrukud
Järgnevatel juhtudel lisatakse nimisõnale mitmuse moodustamiseks -es:
1) kui nimisõna lõpus on -s, -sh, -ch, -x
bus - buses
buss - bussid
church - churches
kirik - kirikud
2) mõnedele o-ga lõpevatele nimisõnadele:
potato - potatoes
kartul - kartulid
tomao - tomato es
tomat - tomatid
Mõnedes nimisõnedes toimuvad tähemuutused mitmuse lõpu lisamisel:
3) kaashäälik + -y muutub -ies.
city - cities
linn - linnad
4) -f(e) muutub -ves.
half - halves
pool - pooled
life - lives
elu - elud
Mõnedel nimisõnadel moodustatakse mitmus ebareeglipäraselt, näiteks:
man - men
mees - mehed
tooth - teeth
hammas - hambad
66
KUULA & KORDA
 Nimisõnade omastav kääne
Inglise keeles on kaks käänet: üldkääne ja omastav kääne. Teisi käändeid
väljendatakse eessõnadega.  Üldkääne on käändelõputa. Omastav kääne
moodustatakse üldiselt -’s (ülakoma + s) abil. Sõnadele, mille lõpus on juba
-s, lisatakse ainult ülakoma.
Reeglipärase mitmusega sõnad
ainsus
mitmus
Üldkääne
girl - tüdruk
girls - tüdrukud
Omastav kääne
girl’s - tüdruku
girls’ - tüdrukute
Ebareeglipärase mitmusega sõnad
ainsus
mitmus
Üldkääne
man - mees
men - mehed
Omastav kääne
man’s - mehe
men’s - meeste
LISTEN & REPEAT
67
OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre
Omadussõnade võrdlusastmete moodustamiseks on 2 viisi:
1) -ER (keskvõrre) ja  -EST (ülivõrre) lisamisel omadussõna lõppu,
mida kasutatakse:
1-silbiliste omadussõnade puhul
cheap
cheaper
cheapest
odav
odavam
kõige odavam
2-silbiliste omadussõnade puhul,
easy
easier
easiest
mille lõpus on -y, kusjuures  -y
kerge
kergem
kõige kergem
muutub -i
2) MORE (keskvõrre) ja MOST (ülivõrre) lisamisel omadussõna ette,
mida kasutatakse:
ülejäänud omadus- interesting
more interesting
most interesting
sõnade puhul
huvitav
huvitavam
kõige huvitavam
3) Erandid:
good
better
best
hea
hästi
kõige paremini
well
better
best
hästi
paremini
kõige paremini
bad
worse
worst
halb
halvem
kõige halvem
much
more
most
palju
rohkem
kõige rohkem
many
more
most
palju
rohkem
kõige rohkem
little
less
least
vähe
vähem
kõige vähem
68
KUULA & KORDA
Ülivõrdes oleva omadussõna ees on reeglina määrav artikkel THE.
It was the hottest day of the year . See oli aasta kõige palavam päev.
Asjade, olendite jms võrdlemisel kasutatakse sageli sõna  THAN  (kui):
Mary  is younger than Kate.
Mary on noorem kui Kate.
LISTEN & REPEAT
69
TEGUSÕNA
 Tegusõna BE pööramine (olevik)
Jaatav lause
Lühivormid
I
am
I’m
mina
olen
he
he’s
tema (M)
she
is
she’s
tema (N)
on
it
it’s
see
we
we’re
meie
oleme
you
are
you’re
sina oled /teie olete
they
they’re
nemad
on
Eitav lause
I
am not
mina
ei ole
he
tema (M)
she
is not
(isn't)
tema (N)
ei ole
it
see
we
meie
you
are not
( aren 't)
sina / teie
ei ole
they
nemad
Küsiv lause
Am
I?
Kas
mina              olen?
he?
tema (M)
Is
she?
Kas
tema (N)
on?
it?
see
we?
meie
oleme?
Are
you?
Kas
sina/teie
oled / olete?
they?
nemad
on?
70
KUULA & KORDA
Lühivastused
I
am.
I
am not.
he
he
she
is.
she
isn't.
Yes,
it
 No,
it
we
we
you
are.
you
aren't.
they
they
 Tegusõna BE pööramine (minevik)
Jaatav lause
I
mina
olin
he
tema (M)
she
was
tema (N)
oli
it
see
we
meie
olime
you        were
sina / teie
olid / olite
they
nemad
olid
Eitav lause
I
mina
he
was not
tema (M)
she
(wasn’t)
tema (N)
it
see
ei olnud
we
meie
you        were not
sina / teie
they
(weren’t)
nemad
LISTEN & REPEAT
71
Küsiv lause
I?
mina
olin?
he?
tema (M)
oli?
Was
she?
Kas
tema (N)
oli?
it?
see
oli?
we?
meie
olime?
Were
you?
Kas
sina / teie
olid / olite?
they?
nemad
olid?
Lühivastused
I
I
he
he
she
was.
she
wasn’t.
Yes,
it
No,
it
we
we
you
were.
you
weren’t.
they
they
 HAVE GOT pööramine
Tähenduses omama võib kasutada sõna HAVE asemel fraasi HAVE GOT,
mis on kõnekeelsem vorm.
Võrdle:
Do you have a daughter? Yes, I do.
Kas sul on tütar? Jah, on küll.
Have you got any money? Yes, I have.
Kas sul raha on? Jah, on küll.
He doesn't have a car.
Tal ei ole autot.
He hasn't got his own flat .
Tal ei ole oma korterit .
72
KUULA & KORDA
Jaatav  lause
Lühivormid
I
I’ve
minul
we
have got
we’ve
meil
you
you’ve
got
sinul / teil
they
they’ve
nendel
on
he
he’s
temal (M)
she
has got
she’s
got
temal (N)
it
it’s
sellel
Eitav lause
I
minul
we
have not got
meil
you
(haven’t got)
sinul / teil
they
nendel
ei ole
he
temal (M)
she
has not got
temal (N)
it
(hasn’t got)
sellel
Küsiv lause
I
minul
we
meil
Have
you
sinul / teil
they
got?
Kas
nendel
on?
he
temal (M)
Has
she
temal (N)
it
sellel
Lühivastused
I
I
we
we
you
have.
you
haven’t.
Yes,
they
No,
they
he
he
she
has.
she
hasn’t.
it
it
LISTEN & REPEAT
73
 Üldolevik
Üldolevik moodustatakse tegusõna algvormi abil. Ainsuse kolmandas pöördes
ehk ‘tema’ vormis lisatakse tegusõna lõppu -S või -ES. Üldolevik väljendab
harjumuspärast tegevust, seisundit , oskusi ja võimeid.
I drink coffee every morning.
Ma joon kohvi igal hommikul.
He doesn't live  in London.
Ta ei ela Londonis.
Do they  speak   English ?
Kas nad räägivad inglise keelt?
Jaatav lause
I
ma
töötan
we
me
töötame
you
work
sa / te
töötad / töötate
they
nad
töötavad
he
ta (M)
she
works
ta (N)
töötab
it
see
Eitav lause
I
ma
we
do not
me
you
(don’t)
sa / te
they
work
nad
ei tööta
he
ta (M)
she
does not
ta (N)
it
(doesn’t)
see
Küsiv lause
I
ma
töötan?
we
me
töötame?
Do
you
sa / te
töötad / töötate?
they
work?
Kas nad
töötavad?
he
ta (M)
Does
she
ta(N)
töötab?
it
see
74
KUULA & KORDA
Lühivastused
I
I
we
we
you
do.
you
don’t.
Yes,
they
No,
they
he
he
she
does.
she
doesn’t.
it
it
 Üldminevik
Üldminevik väljendab tegevust, mis toimus teatud ajaperioodil, kuid on
kõnemomendiks lõppenud. Tavaliselt kasutatakse üldminevikku lauses, milles
täpsustatakse tegevuse toimumise aega.
I saw you in the bank yesterday.
Ma nägin sind eile pangas.
He didn't call  me last night .
Ta ei helistanud mulle eile õhtul.
When did they leave?
Millal nad lahkusid?
Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad
Tegusõnad võib inglise keeles jaotada kahte gruppi: reeglipärased ja
ebareeglipärased.
Reeglipäraste tegusõnade puhul moodustatakse üldminevik (teine
põhivorm)   -ED lisamisega tegusõna lõppu. Juhul kui tegusõna algvorm
lõpeb E-ga, lisatakse ainult -D.
Jaatav lause
I
ma
töötasin
he
ta (M)
töötas
she
ta (N)
töötas
it
worked
see
töötas
we
me
töötasime
you
sa / te
töötasid / töötasite
they
nad
töötasid
LISTEN & REPEAT
75
Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad
Ebareeglipäraste tegusõnade üldminevik moodustatakse teise põhivormi
abil, mis tuleb pähe õppida, sest nagu nimigi ütleb, pole see vorm reeglipärane.
Jaatav lause
I
ma
kirjutasin
he
ta (M)
kirjutas
she
ta (N)
kirjutas
it
wrote
see
kirjutas
we
me
kirjutasime
you
sa / te
kirjutasid / kirjutasite
they
nad
kirjutasid
Alljärgnevas tabelis on esindatud vaid kõige tähtsamate ebareeglipäraste
tegusõnade põhivormid.
Infinitiiv
Üldminevik
-nud, -tud
Tõlge
kesksõna
(I põhivorm) (II põhivorm)
(III põhivorm)
bear
bore
born/borne
taluma ; sünnitama
be
was/were
been
olema
become
became
become
saama, muutuma
break
broke
broken
murdma , purustama
buy
bought
bought
ostma
catch
caught
caught
(kinni) püüdma
come
came
come
tulema
cost
cost
cost
maksma
cut
cut
cut
lõikama
deal
dealt
dealt
tegelema; kauplema
do
did
done
tegema
draw
drew
drawn
joonistama ,tõmbama
drink
drank
drunk
jooma
76
KUULA & KORDA
drive
drove
driven
sõitma, juhtima
eat
ate
eaten
sööma
find
found
found
leidma
freeze
froze
frozen
külmuma, külmetama
get
got
got
saama
give
gave
given
andma
go
went
gone
minema
have
had
had
omama
hear
heard
heard
kuulma
hit
hit
hit
lööma, tabama
hold
held
held
hoidma, pidama
keep
kept
kept
pidama, hoidma
know
knew
known
teadma
leave
left
left
lahkuma
lose
lost
lost
kaotama
make
made
made
tegema
meet
met
met
kohtuma
pay
paid
paid
tasuma
put
put
put
asetama
read
read [red]
read [red]
lugema
rise
rose
risen
tõusma, kerkima
say
said
said
ütlema
run
ran
run
jooksma
see
saw
seen
nägema
sell
sold
sold
müüma
send
sent
sent
saatma
sit
sat
sat
istuma
speak
spoke
spoken
rääkima
spend
spent
spent
veetma ; kulutama
stand
stood
stood
seisma
LISTEN & REPEAT
77
steal
stole
stolen
varastama
take
took
taken
võtma
teach
taught
taught
õpetama
tell
told
told
rääkima
think
thought
thought
mõtlema
understand
understood
understood
mõistma
wear
wore
worn
kandma
win
won
won
võitma
write
wrote
written
kirjutama
Eitav lause ja küsiv lause
Reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade eitavad ja küsilaused moodus-
tatakse sarnaselt, st. abitegusõna DID ja tegusõna algvormi abil.
Eitav lause
I
ma
he
ta (M)
she
ta (N)
it
did not
work
see
ei töötanud
we
(didn’t)
me
you
sa / te
they
nad
Küsiv lause
I
ma
töötasin?
he
ta (M)
töötas?
she
ta (N)
töötas?
Did
it
work?
Kas
see
töötas?
we
me
töötasime?
you
sa / te
töötasid / töötasite?
they
nad
töötasid?
78
KUULA & KORDA
Lühivastused
I
I
he
he
she
she
Yes,
it
did.
No,
it
didn’t.
we
we
you
you
they
they
USED TO
Fraasi USED TO kasutatakse rääkides mineviku harjumustest või seisunditest,
mida enam ei tehta .
Bob used to  smoke .
Bob kunagi suitsetas.
I used to call my parents every day. Mul oli kombeks helistada vanematele
iga päev.
They used to live in a flat.
Vanasti elasid nad korteris .
 Üldtulevik
Üldtulevik moodustatakse abitegusõna WILL  ja tegusõna algvormi abil.
Üldtulevik väljendab reeglina kõnemomendil tehtud otsust või kavatsust.
I think I'll take it.
Ma arvan, et ma võtan selle.
I'll see you next week.
Kohtume järgmisel nädalal.
We won't be in Leeds before 10.
Me ei jõua Leeds'i enne 10.
LISTEN & REPEAT
79
Jaatav lause
I
ma
tulen
he
ta (M)
tuleb
she
ta (N)
tuleb
it
will
come
see
tuleb
we
me
tuleme
you
sa / te
tuled / tulete
they
nad
tulevad
Eitav lause
I
ma
he
ta (M)
she
ta (N)
it
will not
come
see
ei tule
we
(won’t)
me
you
sa / te
they
nad
Küsiv lause
I
ma
tulen?
he
ta (M)
tuleb?
she
ta (N)
tuleb?
Will
it
come?
Kas
see
tuleb?
we
me
tuleme?
you
sa / te
tuled / tulete?
they
nad
tulevad?
80
KUULA & KORDA
Lühivastused
I
I
he
he
she
she
Yes,
it
will.
No,
it
won’t.
we
we
you
you
they
they
Kestev olevik
Kestev olevik moodustatakse sõnade AM, IS ja ARE ning tegusõna -ING
vormi abil.
Kestev olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub käesoleval hetkel
või jooksval ajaperioodil (näiteks käesoleval nädalal, kuul või aastal). Kestvat
olevikku kasutatakse ka rääkides lähituleviku kokkulepetest.
What are you doing?
Mida sa teed praegu?
She is writing a new novel .
Ta kirjutab uut romaani.
I am not meeting  Peeter tomorrow .
Ma ei kohtu homme Peetriga.
Jaatav lause
I
am
ma
töötan
he
ta (M)
she
is
ta (N)
töötab
it
working
see
we
me
töötame
you
are
sa / te
töötad / töötate
they
nad
töötavad
LISTEN & REPEAT
81
Eitav lause
I
am not (aren't)
ma
he
ta (M)
she
is not (isn't)
ta (N)
it
working
see
ei tööta
we
me
you
are not (aren't)
sa / te
they
nad
Küsiv lause
Am
I
ma
töötan?
he
ta (M)
Is
she
ta (N)
töötab?
it
working?
Kas
see
we
me
töötame?
Are
you
sa / te
töötad? / töötate?
they
nad
töötavad?
Lühivastused
I
am.
I
am not.
he
he
she
is.
she
isn’t.
Yes,
it
No,
it
we
we
you
are.
you
aren’t.
they
they
82
KUULA & KORDA
Kestev minevik
Kestev minevik moodustatakse WAS ja WERE ning tegusõna -ING vormi
abil. Kestev minevik väljendab tegevust, mis oli pooleli teatud momendil või
perioodil minevikus. Tegevuse aeg selgub kontekstist või on piiritletud aega
täpselt tähistava ajamäärusega (nt. then, at 3 o' clock , jne).
What were you doing yesterday at 7?
Mida sa eile kell 7 tegid?
I was living  in Berlin when the war began. Ma elasin Berliinis, kui sõda
algas.
Jaatav lause
I
ma
töötasin
he
ta (M)
was
she
ta (N)
töötas
it
working
see
we
me
töötasime
you
were
sa / te
töötasid / töötasite
they
nad
töötasid
Eitav lause
I
ma
he
was not
ta (M)
she
(wasn't)
ta (N)
it
working
see
ei töötanud
we
me
you
were not (weren't)
sa / te
they
nad
LISTEN & REPEAT
83
Küsiv lause
I
ma
töötasin?
he
ta (M)
Was
she
ta (N)
töötas?
it
working?
Kas
see
we
me
töötasime?
Were
you
sa / te
töötasid? / töötasite?
they
nad
töötasid?
Lühivastused
I
I
he
he
was.
wasn’t.
she
she
Yes,
it
No,
it
we
we
you
were.
you
weren't.
they
they
Täisminevik
Täisminevik moodustatakse sõna HAVE (tema-vormis HAS) ning tegusõna
3. põhivormi abil. Täisminevik väljendab lõpetatud tegevust, mille toimumise
täpset aega lauses ei mainita. Samuti võib see väljendada mineviku tegevust,
mis võib veel korduda.
Have you seen him Paul today?
Kas sa Pauli oled täna näinud?
She has been to China twice.
Ta on kaks korda Hiinas käinud.
He has worked here since 1989.
Ta on töötanud siin alates 1989. aastast.
I haven't finished  it yet.
Ma ei ole seda veel lõpetanud.
84
KUULA & KORDA
Jaatav lause
I
ma
olen
we
me
oleme
have
you
sa / te
oled / olete
they
worked /
nad
on
töötanud /
he
written
ta (M)
kirjutanud
she
has
ta (N)
on
it
see
Eitav lause
I
ma
we
have not
me
you
(haven’t)
sa / te
they
worked
nad
ei ole töötanud
he
ta (M)
she
has not
ta (N)
it
(hasn't)
see
Küsiv lause
I
ma
olen
we
me
oleme
Have
you
sa / te
oled / olete
they
worked?
Kas
nad
on
töötanud?
he
ta (M)
Has
she
ta (N)
on
it
see
LISTEN & REPEAT
85
Lühivastused
I
I
we
we
have.
haven’t.
you
you
Yes,
they
No,
they
he
he
she
has.
she
hasn't.
it
it
 Käskiv kõneviis
Käskiva kõneviisi jaatav vorm langeb inglise keeles ühte tegusõna esimese
põhivormiga. Sama vormi tarvitatakse nii ainsuses kui ka mitmuses .
Help me!
Aita (Aidake) mind!
Call Ann!
Kutsu (Kutsuge) Ann!
Eitus moodustatakse  DO NOT (DON'T) abil.
Do not leave the classroom !
Ära (Ärge) lahkuge klassist !
Don't leave the classroom!
Tingimuslaused
Tingimuslaused koosnevad pealausest ja kõrvallausest, mis algab sidesõnaga
IF.
1) Tingimuslause 1. tüüp väljendab tingimust, mille teostamine on täiesti
võimalik ja tulemus reaalne. IF-lausepooles kasutatakse tavaliselt
tegusõna üldolevikus ning teises lausepooles üldtulevikus.
If we don't hurry, we'll be  late .
Kui me ei kiirusta, jääme me hiljaks.
If it starts raining, I won't go out.
Kui sadama hakkab, ei lähe ma välja.
86
KUULA & KORDA
2) Tingimuslause 2. tüüp väljendab oletust ja selle võimalikku tulemust.
IF- lausepooles kasutatakse reeglina tegusõna üldminevikus ning teises
lausepooles sõna WOULD ning tegusõna algvormi.
If I won a million, I would buy a house.
Kui ma võidaksin miljoni, ostaksin ma maja.
I'd be very unhappy if they didn't come to my party .
Ma oleksin väga õnnetu, kui nad ei tuleks mu peole.
 CAN / COULD
Modaalverb CAN (minevikus COULD) väljendab :
1) oskust, võimet
I can play the piano .
Ma oskan klaverit mängida.
They  cannot speak  English . Nad ei oska (rääkida) inglise keelt.
2) luba, palvet
Can you  open  the door ?
Palun tee uks lahti.
Can I take your umbrella ?
Kas ma võin su vihmavarju võtta?
Mineviku vormi COULD tarvitatakse ka tuleviku kohta. Sel juhul väljendab
ta tingivat kõneviisi ning esineb tähenduses ‘võiksin’, ‘võiksid’, ‘saaksin’,
‘saaksid’, jne.
Could I see it?
Kas ma saaksin seda näha?
Jaatav lause
I
ma
saan
he
ta (M)
saab
she
ta (N)
saab
it
can
come
see
saab
tulla
we
me
saame
you
sa / te
saad / saate
they
nad
saavad
LISTEN & REPEAT
87
Eitav lause
I
ma
he
ta (M)
she
ta (N)
it
cannot
come
see
ei saa tulla
we
(can’t)
me
you
sa / te
they
nad
Küsiv lause
I
ma
saan
he
ta (M)
saab
she
ta (N)
saab
Can
it
come?
Kas
see
saab
tulla?
we
me
saame
you
sa / te
saad / saate
they
nad
saavad
Lühivastused
I
I
he
he
she
she
Yes,
it
can.
No,
it
can’t.
we
we
you
you
they
they
88
KUULA & KORDA
MAY
MAY väljendab võimalikkust, oletust või luba nii oleviku kui tuleviku kohta.
I may be late.
Ma võin hiljaks jääda.
She may not be at home.
Ta võib mitte kodus olla.
May I smoke here?
Kas ma võin siin suitsetada?
Jaatav lause
I
ma
võin
he
ta (M)
võib
she
ta (N)
võib
it
may
come
see
võib
tulla
we
me
võime
you
sa / te
võid / võite
they
nad
võivad
Eitav lause
I
ma
he
ta (M)
she
ta (N)
it
may not
come
see
ei või
tulla
we
(mayn't)
me
you
sa / te
they
nad
Küsiv lause
I
ma
võin
he
ta (M)
võib
she
ta (N)
võib
May
it
come?
Kas
see
võib
tulla?
we
me
võime
you
sa / te
võid / võite
they
nad
võivad
LISTEN & REPEAT
89
Lühivastused
I
I
he
he
she
she
Yes,
it
may.
No,
it
mayn’t.
we
we
you
you
they
they
 MUST
MUST väljendab kohustust, sundi või vajadust kõneleja seisukohast lähtudes.
I must get up at 6.
Ma pean kell 6 üles tõusma.
You must stop  smoking .
Sa pead suitsetamise maha jätma.
Jaatav lause
I
ma
pean
he
ta (M)
peab
she
ta (N)
peab
it
must
come
see
peab
tulema
we
me
peame
you
sa / te
pead / peate
they
nad
peavad
Eitav lause
MUST NOT väljendab keeldu.
You mustn't be late.
Sa ei tohi hiljaks jääda.
You mustn't park your car here.
Te ei tohi oma autot siia parkida .
90
KUULA & KORDA
I
ma
he
ta (M)
she
ta (N)
it
must not
come
see
ei tohi tulla.
we
(mustn’t)
me
you
sa / te
they
nad
 SHOULD
SHOULD väljendab kohustust, nõuannet, arvamust ja soovitust.
You should drive more carefully.
Sa peaksid ettevaatlikumalt sõitma.
You shouln't worry so much.
Sa ei tohiks nii palju murtseda.
Should I call him?
Kas ma peaksin talle helistama ?
Jaatav lause
I
ma
peaksin
he
ta (M)
peaks
she
ta (N)
peaks
it
should
come
see
peaks
tulema
we
me
peaksime
you
sa / te
peaksid / peaksite
they
nad
peaksid
Eitav lause
I
ma
he
ta (M)
she
ta (N)
it
should not come
see
ei tohiks tulla.
we
(shouldn’t)
me
ei peaks tulema.
you
sa / te
they
nad
LISTEN & REPEAT
91
HAVE TO
HAVE TO on tähenduselt sarnane sõnale MUST, väljendades kohustust,
sundi või vajadust. Enamasti kasutatakse HAVE TO näitamaks, et kohustus
või sund tuleneb mitte kõnelejast endast, vaid välistest asjaoludest.
Võrdle:
I must eat something.
Ma pean midagi sööma.
I'm hungry.
Ma olen näljane.
I have to finish the report tonight. Ma pean ettekande täna õhtul
lõpetama.
My  boss wants to see it tomorrow.
Mu ülemus tahab seda homme näha.
Fraasi HAVE TO kasutatakse nagu tavalist tegusõna: olevikus moodustatakse
küsimus ja eitus sõna DO (tema-vormis DOES) ja minevikus DID abil.
Do I have to  sign it?
Kas ma pean sellele alla kirjutama?
They don't have to take their shoes off. Nad ei pea kingi jalast võtma.
Does she have to pay a fine?
Kas ta peab trahvi maksma?
Why did you have to go to hospital ?
Miks sa haiglasse pidid minema?
He didn't have to get up so early .
Ta ei pidanud nii vara tõusma.
 LIKE, LOVE, HATE
Tegusõnadele LIKE, LOVE ja HATE  järgnev tegusõna on reeglina
ING-lõpuga.
I
like
dancing.
Mulle meeldib
tantsida.
We
love
singing.
Meile
meeldib väga  laulda .
They
hate
skiing.
Nad
vihkavad
suusatamist.
Tegusõnadele LIKE, LOVE ja HATE järgnev asesõna on sihitisekäändes:
I love her.
Ma armastan teda.
92
KUULA & KORDA
 WOULD LIKE
WOULD LIKE ('D LIKE) tähendab ‘ sooviksin ’ / ‘tahaksin’, ‘sooviksid’/
‘tahaksid’, jne.
I would like to try it on.
Ma sooviksin seda selga proovida.
Would you like to see it?
Kas te soovite seda näha?
IT IS
Kui lauses puudub tegija või tõlgitav alus, alustatakse lauset asesõnaga IT.
Selliseid lauseid nimetatakse umbisikulisteks lauseteks ja neid kasutatakse
rääkides näiteks ilmast , aastaaegadest, nädalapäevadest, kellaajast jms.
It's  winter .
On talv.
It's  cold .
On külm.
It's Friday.
On reede.
It's afternoon.
On pärastlõuna.
It's snowing.
Sajab lund.
It's three o'clock.
Kell on kolm.
THERE IS / ARE
Konstruktsioon  THERE IS (ainsus) / ARE (mitmus) väljendab olemasolu.
Kui lause on minevikus, kasutatakse IS ja ARE asemel vastavalt WAS ja
WERE.
There is a picture on the wall .
Seinal on pilt.
There are  several people in the queue .
Järjekorras on mitu inimest.
There was something strange about him.
Temas oli midagi imelikku.
There were many books on the shelves.
Riiulitel oli palju raamatuid.
LISTEN & REPEAT
93
EESSÕNA
 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata
Eesti keeles moodustatakse käändeid käändelõppude abil. Inglise keeles
moodustatakse enamik käändeid (v.a. omastav) eessõnade abil. Kolm kõige
levinumat eessõna ajamäärustes on : AT, ON, IN,
Eessõna Kasutus
Näited
Tõlge
AT
Kellaajad
at 5 o'clock
kell 5
Kindlad väljendid
at noon
keskpäeval
at the weekend
nädalavahetusel
at the moment
hetkel, praegu
at the age of 5
5-aastaselt
ON
Nädalapäevad
on Saturday
laupäeval
Kuupäevad
on 10 October
10. oktoobril
IN
Päevaosad
in the morning
hommikul
in the afternoon
pärastlõunal
in the evening
õhtul
Aga: at night
öösel
Kuud
in March
märtsis
Aastaajad
in spring
kevadel
Aastaarvud
in 1945
1945. aastal
Sajandid
in the 19th century
19. sajandil
Sõnade LAST, NEXT, THIS ja EVERY ees eessõna reeglina ei kasutata.
last week
eelmisel nädalal
last night
eile õhtul
next Tuesday
järgmisel teisipäeval
this morning
täna hommikul
this year
sel aastal
every day
iga päev
94
KUULA & KORDA
 Eessõnad kohamäärustes
Eessõna
Tähendus
Näited
Tõlge
IN
sees
in Estonia
Eestis
in the room
toas
in the  street
tänaval
AT
juures, lähedal, at the window
akna juures
sees
at John's place
Johni juures
at home
kodus
at work
tööl, töö juures
at school
koolis
kohtade
at a concert
kontserdil
puhul, kus
at a party
peol
toimub
at the  cinema
kinos
organiseeritud
sündmus või
üritus:
Kohtade
at the bus stop
bussipeatuses
puhul, kus
at the airport
lennujaamas
oodatatakse
transporti:
ON
peal
on the table
laual
peale
on the bus
bussi peal
UNDER
all
under the tree
puu all
OVER
üle
over the fence
üle aia
THROUGH
läbi
through the park
läbi pargi
OPPOSITE
vastas
opposite the hotel
hotelli vastas
IN FRONT OF ees
in front of the house maja ees
BEHIND
taga
behind the restaurant  restorani taga
NEXT TO
kõrval
next to me
minu kõrval
NEAR
lähedal
near the bank
panga lähedal
LISTEN & REPEAT
95
ARVSÕNA
 Põhiarvsõnad
Põhiarvsõnad on sõnad, mis märgivad hulka ja vastavad küsimusele mitu?
kui palju?
Arvsõnad 13-st kuni 19-ni moodustatakse sufiksi  -TEEN liitmisega esimese
kümne hulka kuuluvate lihtarvsõnade tüvele. Kümnelisi tähistavad arvsõnad
moodustatakse sufiksi -TY lisamisega vastava lihtarvsõna tüvele. Mõnikord
võib aga tüves esineda ka muudatusi.
 Järgarvsõnad
Järgarvsõnad  vastavad küsimusele mitmes? Nimisõna, mida laiendab
järgarvsõna tarvitatakse harilikult määrava artikliga THE:
January is the  first month of the year. Jaanuar on aasta esimene kuu.
Põhiarvsõnad
Järgarvsõnad
0
zero
1
one
1st
first
2
two
2nd
second
3
three
3rd
third
4
four
4th
fourth
5
five
5th
fifth
6
six
6th
sixth
7
seven
7th
seventh
8
eight
8th
eighth
9
nine
9th
ninth
10
ten
10th
tenth
11
eleven
11th
eleventh
12
twelve
12th
twelfth
96
KUULA & KORDA
13
thirteen
13th
thirteenth
14
fourteen
14th
fourteenth
15
fifteen
15th
fifteenth
16
sixteen
16th
sixteenth
17
seventeen
17th
seventeenth
18
eighteen
18th
eighteenth
19
nineteen
19th
nineteenth
20
twenty
20th
twentieth
21
twenty-one
21st
twenty-first
22
twenty-two
22nd
twenty-second
23
twenty-three
23rd
twenty-third
24
twenty-four
24th
twenty- fourth
30
thirty
30th
thirtieth
40
forty
40th
fortieth
50
fifty
50th
fiftieth
60
sixty
60th
sixtieth
70
seventy
70th
seventieth
80
eighty
80th
eightieth
90
ninety
90th
ninetieth
100
a hundred
100th
hundredth
1000
a thousand
1000th
thousandth