Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine
Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus.
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest
Amfetamiin Maile Kikerpill 10. Klass 2014 C9H13N alfametüülfenetüülamiin ravim narkolepsia, aktiivsus ja tähelepanuhäire raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks levib valge, kergelt kollaka, roosaka või hallika pulbrina ja tablettidena mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi toibumine võtab päevi müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga Joobe tunnused Psüühilised: Füüsilised:
selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.2 Käesoleva töö eesmärgiks on uurida hüpperaktiivsust ja sellega kaasnevat, sest hüpperaktiivsus on tänapäeval väga levinud. 1 ,,Hüpi lasteaias" Ave Nõmme lk. 6 Tartu 2005 2
Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA............................................................................ 7 3.1. Ravi...................................................
Ammoniaak, mida kasutatakse inimese äratamiseks/minestamise ära hoidmiseks on nuuskpiiritus. Amfetamiin on stimulant (äratab üles, vähendab väsimust ja söögiisu,suurendab keskendumis-võimet) Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Alfa-metüül- C9H13N Lahustuvus on 50- Ravim narkolepsia, fenetüülamiin 100g/L ehk 5-10g aktiivsus- ja 100g H2O kohta tähelepanuhäire vastu; (amfetamiin) mõnuaine, doping; söögiisu vähendaja 4- (2- C8H11NO2 Vees lahustuv Meditsiin, Ajufunktsioonid aminoetüül)- (nauding, valuvaigisti motivatsioon,
Hüperaktiivsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ka tähelepanu defitsiidi sündroom, üliaktiivsus, hüperkineetilisus, ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), ADD (Attention Deficit Disorder) Tunnused Raskused keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetulekuraskused õppimises, suhtlemisel, huvialategevusel. Tähelepanu puudulikkus. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus, hajameelsus, unustamine. Puudulik ja ebapiisav keskendumine. Halb organiseeritus ning aja ja tegevuste planeerimine. Kannatamatus, kärsitus. Kiire ärrituvus Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed. Poisse on hüperaktiivsete hulgas kordades rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi. Jaguneb kolmeks: Domineerivalt tähelepanematus Domineerivalt hüperaktiivsus Kombineeritud tüüp Ravi on pikaajaline, koosneb: psühhosotsiaalsest abist ja medikamentoossest...
tüdrukutel vähem. ATH tüdrukutel on erinev kui poistel. Tüdrukutel esineb valdavalt tähelepanu puudulikkus, mis omakorda põhjustab koolis raskusi. Tüdrukud ei ole nii mässumeelsed, kui poised ja on võimalus, et ATH häire võib pikalt jääda märkamata. Tüdrukute puhul võib esineda lakkamatut jutuvada, raskusi luua sõprussuhteid, lohakust ja segadust oma asjades, ei lõpetata pooleli olevaid töid ja liigne emotsionaalne tundlikkus. Eesti Lastefond alustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) temaatikaga aastal 2001, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi Tallinnas. Konverentsil esines Londoni lastepsühhiaater Alison Munden, osalejaid oli üle paarisaja inimese. Sealt said alguse esimesed tugirühmad, kes käivad siiani koos erinevates linnades. Tugirühmas käimine on tasuta. 3 ATH-ga seonduvad materjalid on kindlasti kasulikud kõigile lastevanemate tutvumiseks ja rakendamiseks igapäevases elus.
16. Sõltuvusseisundite puhul täielik tervistumine on võimalik on problemaatiline, kuna muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents. (see väide on õige, полный отказ,трезвость) 17. Nimetage loote alkohoolse kahjustuse (FAS-sündroomi) 4 kõige iseloomulikumat tunnust 1. Närvisüsteemi kahjustus 2. Käitumisprobleemid ja tähelepanuhäire 3. Alakaalulisus sündides 4. Võimalikud jäsemete anomaaliad 18. Kuidas nimetatakse olukorda, kus isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget a. Tolerantsuse tõus b. Võõrutusnähud c. Anhedoonia d. Asteenia 19. Teie enda koostatud suurepärane küsimus 4 valikvastusega (õige vastuse äramärkimisega) teemal: füüsiline sõltuvus Mis on füüsiline sõltuvus- 1
a. sotsiaaltöötaja b. arst c. logopeed d. eripedagoog e. kohaliku omavalitsuse esindaja 6) Mitteformaalsete hindamisprotseduuride eeliseks on see, et a. need ei eelda tulemuste võrdlemist eakohaste tulemustega b. need võimaldavad kasutada hindamiseks lapse poolt õppetegevuses valmistatut c. nende puhul ei ole eriti oluline hindaja kogemus d. neil ei olegi eeliseid teiste meetodite ees e. need on väga sõltuvad konkreetse hindaja teadmistest. 7) Kui aktiivsus-ja tähelepanuhäire kahtlusega laps teeb rühmakaaslasele haiget, siis see on kõige tõenäolisemalt tingitud a. sellest, et ta ei tee vahet õigel ja valel käitumisel tema soovist inimestega manipuleerida b. tema pahatahtlikkusest c. madalast kõne arengu tasemest d. tema raskustest oma käitumise juhtimisel e. tema tähelepanuvajadusest 8) Kui koolieelik ei tunne huvi tähtede vastu, võib see olla tingitud diagnoosimata a. nägemispuudest b. kõigist nimetatutest c. pervasiivsest arenghäirest d
Esimeses etapis jaotub tähelepanu ühtlaselt üle väliste visuaalsete stseenide ja informatsiooni töötlemine toimub paralleelselt. Teises etapis on tähelepanu suunatud konkreetse ala visuaalsesse stseeni ja töötlemine toimub järjestikusel kujul. Tähelepanu vajadus Tähelepanu vajadus tähendab, et sa naudid teistelt saadud tähelepanu.Mõnel juhul võib tähelepanu vajadus tuua kaasa raskusi. Tähelepanu vajadus võib olla tahtlik või tahtmatu. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire... ...on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millele iseloomulikke tunnuseid esineb 3-10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus on hüperaktiivsus. ATH-le on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus. Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu: · keskendub laps tegevusele lühiajaliselt; · suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga; · on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitav;
jooksul vajalikud. Selgitada ka lisavahendid (Näiteks näidata täiendavaid lehekülgi õpikutest) (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). 5 1.2. Tunni läbiviimine Pedagoogid peavad meeles pidada, et üleminek ühelt tunnilt teisele või ühelt kursuselt teisele on väga rasked ATHga õpilasele. Õpetajate kõige tähtsam ülesanne on saavutada õpilase, kellel on aktiivsus ja tähelepanuhäire, tähelepanu keskendumise õppimise eesmärgil ja säilitada tema tähelepanu õppimise jooksul (Sousa 2001: 57). · Otstarbekas oleks tundi alustada huvitavast küsimusest või probleemist (samas: 57). · Oluline on toetada õpilase osavõttu tunnis. · Kasutada audiovisuaalseid materjale. Näiteks projektorit. Taolised lapsed suudavad sellisel juhul oma tähelepanu rohkem koondada. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php)
Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad
kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti
vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim uimastina, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiins silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine on üle maailma keelatud. Amfetamiin Amfetamiini kutsutakse rahvakeeli antsuks, see on sünteetiline stimulant. Varem on amfetamiini ravimina kasutatud narkolepsia, aktiivsus - ja tähelepanuhäire raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Seda kasutatakse ka mõnuainena ning dopinguna Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi Kanep Kanepitooted on marihuaana, hasis ja hasisiõli. Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis.
haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64)
eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; · Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;
- harjumus- ja impulsihäired *patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania (juukseid peast välja kakkuda) *sooidentsushäired *seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F80-F89 PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED E. PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED - kõne- ja keelehäired - õpivilumise häired - pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED - ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) - käitumishäired *PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED - farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid) - lisaks või ainult psühhoteraapia - kognitiivne käitumisteraapia - pereteraapia (süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed) - psühhodünaamiline teraapia *perearst *psühhiaater (saatekirja pole vaja) *psühholoog (saatekiri > HK rahastab, saatekirja pole > rahastad ise) *psühhiaatriakliinik (valvepsühhiaater) *112
erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatust ja empaatiavõimet. · Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooladata. · Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet ei ole õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. · Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga- näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire, hüperaktiivsuse või Aspergeri sündroomi tunnustega. · Õpiraskused ja andekus võivad üksteist maskeerida või varjata. · Olulisim roll andekate avastamisel on kindlasti hea teoreetilise pagasiga, tähelepanu-ja empaatiavõimega ning lapse arengus tõeliselt huvitatud vanemal/õpetajal. · Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid vajadusi või probleeme, mida teistel lastel tavaliselt ei teki.
Ma arvan, et paljud ei tea täpselt, mis see on ja lapsi tembeldatakse põhjuseta. Samuti saan uurida selle kohta ning uusi teadmisi ja kindlalt sellel teemal kaasa rääkida. Ma uurin oma referaadis, kuidas hüperaktiivse lapsega kodus ning lasteaias toime tulla ning millised vahendid aitavad seda häiret leevendada. 3 Mis on hüperaktiivsus? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, nagu nimetuski ütleb, tähendab eelkõige iseärasusi ehk häireid aktiivsus ja tähelepanuvõimes. Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, mitte lihtsalt lapse omapäraks juhul, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Kinnitust on leidnud mitmed hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Teaduslikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsetel lastel esineb alati mingi ajukahjustus
Tihti avaldub sisemine pinge kehaliste kaebustena. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid samas võib esineda ka suurem pärilik soodumus. 7. Suhtlemine: probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h.akt-sele omastest iseärasustest. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab h.aktiivset last 3põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel, vähene tähelepanuhäire ja impulsiivne käitumine. Ülemäärane aktiivsus - Ei suuda rahulikult paigal püsida - Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab - Paigalpüsimatu, ei suuda paigal seista, istuda- niheleb Impulsiivne käitumine - Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud - Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele - Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult
poolest, mis on potensiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Ka koolis käitumisraskustega laste hulgas on selliseid, kelle arenguks pole varasemalt soodsaid tingimusi loodud. Neile on iseloomulikud probleemid kohanemisel keskpärasusega ja autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, tujumuutused, rahmeldamine jms. nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiivsete lastega. Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010).
Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide, motiivide ja kalduvustega. Sageli jääb õpetuse sisu lapsele elukaugeks ja on liialt akadeemiline. Kooli asub õppima üha sagedamini erinevate probleemidega õpilasi: tähelepanuhäire, hüperaktiivsus ja muud õpiraskused. Õpetatavat ja juba õpitut ei oska õpilane sageli seostada eluga, milleks üht või teist asja tal elus võiks vaja minna. Samas võib õpilasel tekkida ka küsimus, kas üldse läheb kõike praegu omandatavat elus vaja. On selgeks tehtud, et õpilane ei suuda pikemalt kui 15 minutit sooritada monotoonset ja ühetüübilist tegevust. Ta väsib, kaotab kontakti õpetajaga ja lülitab tahtmatult end õppetegevusest ja õppetööst välja
probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2 külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada. Steveni vanemad peaks läbima koolituse ning nõustamise, saama abi kasvamisel ning pedagoogilist toetust vajadusel eripedagoogidelt. Abiks oleks kindlasti ka psühhoteraapia. Tuleks uurida, kas Steven vajab ka ravimeid. Ema peaks lapsega välja töötama kodused käitumisreeglid ja päevakava ning ka sellest kinni pidama. Kui tuleb muutusi päevaplaanis, siis tuleb lapsele ka sellest teada anda ja muutusi selgitada. Steven vajab
hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse. Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad. Nimelt lugesin ühte uurimustööd, kus räägiti andekatest lastest seoses probleemse käitumisega. Üsna tihti on sellised lapsed ekslikult omale külge saanud kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tõrges-trostlikku käitumishäire või bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi. Ja kuigi uurimuses viidatakse, et mõnikord on need diagnoosid õigustatud, siis tihtilugu tulenevad need hoopis sellest, et andekatel lastel on iseloomuomadused, mida tõlgendatakse käitumishäirena. Artikli autor, James Webb väidab, et andekad lapsed on juba oma olemuselt intensiivsemad ja impulsiivsemad kui tavalapsed. See sisemine intensiivsus avaldub tihtilugu ka
suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3 ebasoodsates sotsiaalsetes oludes liiga pikka aega kasvanud lapsed
Referaadi koostamise ajal sain aga tunduvalt targemaks ning mõistsin, et minu eelnev arvamus ei olnud sajaprotsendiliselt akuraatne. Töötades ise pidevas mürakeskkonnas, oli antud referaadi koostamine mulle enesele vägagi kasulik. Pidev väsimus ning kuulmise halvenemine ohustavad ka minu tervist. Seega pani antud referaat mind mõtlema töökoha vahetusele või paremate töövõimaluste nõudmisele. 9 KASUTATUD ALLIKAD Aktiivsus ja tähelepanuhäire. [WWW] http://web.zone.ee/halt/doc/liinaATH3.htm Forte. Delfi. Müra saastab ja tapab. [WWW] http://forte.delfi.ee/archive/article.php? id=18014598&categoryID=19375436&ndate=1201109415 Füüsikalised ohutegurid. Müra. [WWW] http://www.hot.ee/oht2003/4.htm Miksike. Müra ja haigused. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.htm Müra. [WWW] http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Myra.doc Müra2. [WWW] http://staff.ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc
käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma
käitumise heakskiitmine võimendab agressiivset käitumist. Hingeelu teooria: hirmu ja ohutunnet on lastel kui ka täiskasvanutel raske taluda. Frustratsiooni -agressiooni teooria: viha, ärritus ning kättemaksuiha tekitavad ka argielu pinged, pettumused ja sellest tulenevad enesehinnanguprobleemid. Sotsioloogilised teooriad: agressiivsuse kutsuvad esile ka teatud suhtlus struktuurid ( võimuvahekorrad, suured erinevused omandivallas). Kaasmõjurid: kalduvused ja pärilikkus, tähelepanuhäire, õpiraskus. Psühhiaatrilised haigused; orgaanilised ajukahjustused; narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine; isiksus- või käitumishäired 3 AGRESSIIVSET KÄITUMIST SOODUSTAVAD TEGURID Vanemapoolne vägivald. Kui vanemad ,,käituvad ise vägivaldselt, on nad lastele negatiivseks eeskujuks, lapsed näevad agressiivset eeskuju ja matkivad seda"( R.Penthin, 2001)." Lapsed võtavad üle kogetud käitumise"( R.Pentin, 2001). Seksuaalne kuritarvitamine
mõjust , kuid amfetamiinist ma suurt midagi ei tea ja sooviks ise lihtsalt huvi pärast teada saada mis see siis täpsemalt on. Alljärgnevatest teemadest leian ja näitan teile minu küsimustele vastuseid ja ka palju muud huvitavat selle aine kohta . 1 Amfetamiin Amfetamiin (alfa-metüül-fenetülamiin) on sünteetiline simulant .Varem on amfetamiini kasuatud ravimina : narkolepsia, aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimiseks ning söögiisuvähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Seda kasutatakse ka mõnuainena ning dopinguna (need kasutusviisid illegaalsed). Alates 1971. aastast on amfetamiin ja tema isomeerid ning soolad ÜRO vastava konventsiooni alusel liigitatud ainete hulka, mille kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on väga range kontrolli all. Valem: C9H13N Amfetamiini sünteesis esmakordselt aastal 1887 Rumeenia keemik Lazar Edelanu Berliini ülikoolis
20. Visuaalse otsingu metoodika tähtsus tähelepanuprotsesside uurimisel. Paralleelne ja järjestikune töötlus. 21. Kirjelda tähelepanu peamisi omadusi! Valivus (selektiivsus) Maht Püsivus Jaotuvus Ümberlülitatavus 22. Kirjelda faktoreid, mis võivad tähelepanu mõjutada, ja kuidas. 23. Tähelepanu peamised ajumehhanismid. 24. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) sümptomid ja nende arvesse võtmine õpetamisel. TEADVUS JA UNI 25. Teadvuse mõiste sisu ja aspektid Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane: võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma
Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 48) Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamendi tüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Veri sanguis SANGVIINIK Lima flegma FLEGMAATIK Sapp chole KOLEERIK Must sapp melas chole MELANHOOLIK Suhtlemisoskust annab õppida. Suhtlemisoksus võib sõltuda ka temperamenditüübist. Paljud haritud inimesed võivad olla väga ülbed võrreldes vähemharitutega.
sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8. 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad:
kaitset, mäng võimaldab säilitada sama seisu, ennnast õigustada. Tihti peale on mängude sisuks kellegi teise ära kasutamine, manipuleerimine ning meelitada teist poolt anda mulle paitusi ja seda, et jääda ise kohustustest vastustustest kõrvale. Aktiivne kuulamine Põhjused, miks me ei kuula jagunevad kolmeks: partnerist (kõnedefektid, partneri räägitav keel arusaamatu), olukorrast (müra, ruumilised tegurid) ja iseendast tingitud kuulja iseärasused (vaegkuulja, enesekeskne, tähelepanuhäire, depressiivne, tugevad ekstravertsed kalduvused, temperamentide ebasobivus), hoiakud ja vajadused (kuulaja ei taha kuulata, väsimus, haigus, muud asjad olulisemad, meeleolu, ei taha midagi uut saada), harjumused (harjumus vahele segada, pealiskaudsus, harjumus mitte tähelepanu koondada ja omi mõtteid mõelda, harjumus nõu anda, tähelepanelikkust teeselda, ainult fakte otsida). Kuulmine toimub kõrvades, kuulamine on tähelapanu koondamine teisele inimesele, tahteakt,
tervise probleeme, vaid pigem kas nad on teadlikud ning kas nad on mingil eluperioodil ise erinevaid probleeme ära tundnud. Minu töö valmis 8.klassis. Tänan oma juhendajat Kätlin Juurikut. 1. HÜPERAKTIIVSUS Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus (aktiivsus- ja tähelepanuhäire). Need nimed kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumistele. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates 2 tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, üliaktiivsus ja impulsiivsus
hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis on isaks nimetusele "hüperaktiivsus" kasutatud ka selliseid termineid nagu "üliaktiivsus, ATH, hüperkineetiline häire". Inglise keeles on lühendiks ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, mitte lihtsalt lapse omapäraks juhul, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud.
Lapseea vaimse tervise häirete, näiteks ADHD ja käitumis- häire ravi näib vähendavat sõltuvushäire väljakujunemise tõenäosust. Noortel alkoholikasutajatel on kaasnev psüühiline haigus pigem reegel kui erand. Rahvastiku-uurimustele toetudes võib oletada, et 60-80% sõltuvusprobleemidega noortest kannatab ühtlasi mõne psüühilise häire all. Kõige levinumad on käitumis- häired ja trotslikkus, depressiooni- ja ärevushäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD). Ka enesetapukatseid esineb rohkelt joovatel noortel teistest enam. Sageli on neil noortel mitmeid üheaegseid psüühilisi diagnoose. Seksuaaltervis Riskialdis seksuaalkäitumine, nagu varajane suguelu alustamine, palju seksuaalpartne- reid, kaitsmata vahekorrad, suguhaigused, abordid ja rasestumine teismeeas, on sõltu- vusaineid kasutavate noorte seas sagedasem kui teistel. Rasestumisvastase nõustamise 20
Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus. Sünteesiti 1887 a. Vahendina väsimuse ja unisuse vastu. 1932. a avastati, on ta on väga hea bronhelaiendava vahendina ning kasutati astma ravimiseks, hiljem oli soov, et ta saaks salendavate ainete nimekirja. Meditsiinis kasutatakse laste psüühikahäirete (tähelepanuhäire hüperaktiivsus) raviks (ritaliin- joovet lapses ei teki aga mälu/tähelepanu arenevad, suudab tähelepanu koondada). Amfetamiin loob võimalused, et inimene suudab oma energiavõimalused maksimaalselt ära kasutada. · Liikumisaktiivsuse suurenemine · Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine (ei pea tagant sundima = armunud olemine) · Eufooria · Erutatus · Isutus
11 loodud. Et andekate meelelaad ja temperament ei vasta tihti keskpärastele normidele, võivad nad olla protestimeelsed või sattuda kaaslastega konflikti. Kui see saab lapse käitumist iseloomustavaks teguriks, siis jääbki temast mulje kui käitumisraskustega õpilasest, tänu millele temas andekust näha ei osata. Mõnikord võib tegu olla ka väärdiagnoosiga. Andekusele omaseid jooni on vahel lihtne segamini ajada tähelepanuhäire/hüperaktiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus (Sepp, 2010, 65). Aspergeri sündroomile omaste joontega võivad sarnaned sellised andekusest tulenevad iseärasused nagu väga kitsas erihuvi, suurepärane
] ülesannete sooritamisel. Näiteks uudne kahekäeline tegevus, „võõra käe“ sündroom, objekti identiteedi ülekanne ühest poolkerast teise. d. Vasak (keha-, ruumi-) pool iseseisvub kõnelisest juhtimisest: vasakpoolne anoomia, düspraksia (paraneb spontaanselt), düskalkuulia. e. „Mitteverbaalsete“ funktsioonide häire: osa-terviku sobitamine, näo soo hindamine, kahe käega block design. f. Tähelepanuhäire – eelkõige, kui on vaja tähelepanu rohkem kui ühele stiimulile korraga, sealjuures on häire suurem kui võrdlemine peaks toimuma ühe poolkera piires! g. Mäluhäire – pole päris selge, kas ikka on. 4. Individuaalsed erinevused – tagajärjed varieeruvad ulatuslikult sõltuvuses vanusest, soost, IQ-st, haridustasemest, muu kahjustuse olemasolust, lokalisatsioonist ja suurusest. 5
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
ajajärgust jms. 3 Antisocial personality kliiniline diagnoos, psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all (eelmine ka). F91 korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. Behavior problems/difficulties käitumisprobleemid/raskused probleemne käitumine Probleemne käitumine hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune
on igavad. o Kohati jääb mulje et tegemist on tähelepanu probleemidega, sest laps õpib kiiremini ning kipub jääma tundides ,,unistama". o Oht, et laps ei õpi oma võimetele kohaselt, sest õpetajale ja lapsevanemale piisab headest hinnetest. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 22 Andekus või ATH? Aktiivsus- ja tähelepanuhäire Intellektuaalne andekus Halb tähelepanu enamikus situatsioonides Halb tähelepanu, igavlemine või unistamine spetsiifilistes situatsioonides, mis huvi ei paku Püsimatu igasugustes ülesannetes. Püsimatu temale sobimatutes ülesannetes, Tegevuse katkestamisel ei suuda ülesande suudab ise ülesande juurde naasta juurde naasta.
Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia. Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm pimeduse, kõrguse, lendamise, väikeste kinniste ruumide või vere nägemise ees.
Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga F61. Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos. Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Tunnused: halvasti juhitav käitumine, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ülemäärane aktiivsus, hoolimatus ja impulsiivsus. Conduct disorder - käitumishäire. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeelu häired. Tunnused: korduv ja püsiv düssotsiaalsus. Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine. Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab
Uueneb ööpäevas u 3x. Kui vesi hakkab kogunema siis avaldab rõhku ja surub aju kudet väljapoole - Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigaltkokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt saab pea venida. Algul pole kaebusi. Tekivad aju verevarustuse ja närvitalitluse häired – peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired - Väikelapsena sagedamine toitumishäired Aktiivsus ja tähelepanuhäire ADHD - 5-7% lastest, esimese 5 eluaasta jooksul paistab välja 2 peamist diagnostilist kriteeriumi: - Tähelepanematus – puudulik tähelepanuvõime ülesannete täitmisl ja tegevus elõpetamatuses. Laps läheb korduvalt üle ühelt tegevuselt teisele, kaotades eelmise vastu huvi - Hüperaktiivsus ja impulsiivsus – hõlmab ülemäärast püsimatust, eriti suhtelist rahulikkust nõudvates situatsioonides. See võib, sõltuvalt situatsioonist avalduda kas liigse
Sealt elu õppides ongi peale kasvamas uus põlvkond indigolapsed. Kuid - lagem ikkagi reaalajastus ja uskukem, et pilvepealset elu ei ole. Samas ma ei väsi kordamast niipalju, kui inimesi, niipalju ka arvamusi. Et oma järeldusi ka mingil määral kinnitada, võrdleksin ma kahte last. Ühel neist on psühhiaatrite poolt määratud diagnoos.. Teisel neist mitte. Alustaksin siis kuue aastasest poisist, kelle diagnoos on RHK 10 järgi F90.0 - Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk siis hüperkineetiliste häirete alaliikideks jaotamisel valitseb ebakindlus. Siiski on pikaajalised uuringud näidanud, et puberteedi või täiskasvanuikka jõudmisel sõltub tulemus palju sellest, kas häirega kaasnes agressiivne, delinkventne või sotsiaalselt ebakohane käitumine. Järelikult baseerub nende häirete jaotamine alaliikideks selliste kaasnevate sümptomite olemasolul või puudumisel. Koodi F 90,0 tuleks kasutada, kui hüperkineetilise häire (F90.-)
Geneetilised faktorid, viirusinfektsioonid, biokeemilised ajupatoloogiad. Tähelepanu tuleb pöörata: · Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemise oskus · Sundliigutused kiigutamine, pidurdamatus, peaga raputamine, sõrmede (läbi) sorimine · hirmu tekkimine ümbruse muutmisel · Mitte traditsiooniline/tavaline esemete ja mänguasju kasutamine, kujutlusvõime mängus vähene · Sotsiaalne areng või sotsiaalsed oskused sügavalt häiritud · Intellektuaalne piiratus Aktiivsus-tähelepanuhäire · prevalence 8% 12% lastel ja 1.2% 7.3% täiskasvanutel · Esimese astme sugulaste hulgas ADHD tõenäosus 29 korda suurem · M : N (4:1) · Komorbidsus teiste psühhiaatriliste häiretega 3080% Tähelepanematus. · jätab sagely detailed tähele panemata või teeb koolis, tool või muudes tegevustes hooletusvigu · sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel · otsesel kõnetamisel ei näi sageli kuulvat
käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia (slaid 4).) • Varem „arenguhäired“→ DSM-5 „neurodevelopmental disorders“ • Mental retardation → intellectual disability Kommunikatsioonihäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses Autismi spektri häired – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus - ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel, ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? • Õpiraskusted - laps ei suuda omandada oskusi, mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis (nt lugemine, kirjutamine, arvutamine).
annaabi.ee 
