Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. (0)

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse
toetamine kodus, lasteaias ja koolis.
Www. ATH.ee – seal on infot
Rahvusvaheline tähis on ADHD .
Häire F90
Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper ` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist , toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.
MIS ON ATH?
Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.
See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika , keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad . Põhjused võivad mõjutada üksteist.
Ja ei diagnoosita kergesti. Selleks,et diagnoosida tuleb spetsialistidel koguda andmeid, teha uuringuid ja teste. Sellele ei ole kindlat ravi. Kui on diagnoositud, siis alustatakse kõigepealt teraapilisest ravist psühho-, pere-, muusika -,liiva-, saviteraapiat, tugirühma.
Medikametoorset ravi kasuatatakse sel juhul, kui mitte midagi muud ei aita.
Protsendiliselt järgmiselt väljendub ATH :

• pärilikus 70 -80 %
  
• rasedus/sünnitus 10 -15%
  
• aju arenguhäired 10- 15 %
  
• traumad 3 – 5 %
  

Kui suguvõsas on diagnoositud ATH, siis on suur tõenäosus,et seda diagnoositakse ka lapsel. Väga palju ATH lapsi on, kes on sündinud enneaegselt. ATH vanemate tüüpiliseks tunnuseks on, et keelavad ja käsutavad palju. Poistel diagnoositakse rohkem ATH, kui tüdrukutel. Tüdrukute puhul avaldub ATH rohkem tähelepanu puudulikuse tõttu. ATH lapsel on töömälu kehv – ei jää meelde häälikud, ei suuda õppida kogemustest, ei oska planeerida oma aega, samuti ei saa aru järjekorrast, kuidas on nädalapäevad, aastajad , kuud. Üldistamisvõime on kehvasti arenenud nt. ATH laps on rühmas ja õpetaja ütleb talle, et ära togi teist last ja siis kui ATH laps läheb koridori , algab kõik taas uuesti, kuna ta mõtleb, et keeld kehtis ainult rühmas ja see sama keeld ei kehti koridoris..Kui ATH laps mängib ja vanem soovib, et ta hakkaks oma mängu lõpetama, tuleb talle öelda konkreetselt, et hakka mängu lõpetama.ATH lapsel on 90 % koolis raskusi – õppimine on raskendatud, motoorika on nõrk, samuti ka kordinatsioon on kehv ning pisiosade kleepimine on ka raskendatud.Keele arengu osas on raskusi pikkade lausetest arusaamisega – kõne peaks olema lühike ja konkreetne. Käekiri on halb, matemaatikaga on raskusi, ülesandest võib aru saada aga ei oska seletada.
HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED
Peale hüperaktiivsuse on häirel ka teisi nimetusi - hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid.
Lapsi võib võrrelda lumehelvestega- nad kõik on tehtud ühest materjalist, olles samas täiesti erinevad. Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu. Kõne alla tulevad eriti meesliini pidi päritud omadused, mille baasil võivad välja kujuneda hüperaktiivsus, tähelepanu-ja käitumisprobleemid. Üheks tekkepõhjuseks võivad olla ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis on põhjustatud varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast. Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus. Meie elus on väga tähtis toitumine. Kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust . Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, afüksiat (hapnikuvaegust sündimisel), infektsiooni teket lapse esimesel eluaastal. Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad.
HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE
Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont:

• ülemäärane aktiivsus tegutsemisel
  
• vähene tähelepanuhäire
  
• impulsiivne käitumine
  

Ülemäärane aktiivsus:

• Ei suuda rahulikult paigal püsida
  
• Pidev liikumine: jookseb , ronib, hüppab
  

Impulsiivne käitumine:

• Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud
  
• Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele
  
• Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult
  
• Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös
  

Tähelepanu puudulikkus:

• Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min
  
• Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele
  
• Ei pane tähele pisidetaile, teeb nn hooletusvigu
  
• Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega
  
• Kaotab sageli oma asju, ei pane tähele kuhu ta need unustas
  
• Igapäevases tegevuses halva mäluga
  
• 
  

NB: Erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega .
Iseloomulik on see, et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades , kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet.
HÜPERAKTIIVNE LAPS ERINEVATEL EAPERIOODIDEL

Imikuiga.
Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega , on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe.
Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul tulemusi, Vanematel tuleks imiku nutu peale alati reageerida, see on valu, igavuse, üksioleku väljendus. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda.
2. Väikelapse iga.
Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb. Naeratab harva, kuid on sõbralik. Kergesti ärritatav, tähelepanu on pidevalt hajuv .
Hüperaktiivsuses tõttu ärkab ta hommikul varem, kui teised perekonnaliikmed. Kuigi õhtune uinumine võis venida hilisele õhtutunnile. Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas.
Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära.
Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust:
1Liider
2. Kaasamineja
3. Tõrjutu
4. Isoleeritu
Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks , 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks.
3. Kooliiga .
Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on need kodus ka tegemata. Vanemates klassides oskab laps olukordi ära kasutada, jättes päevikusse märkimata ebameeldivad koduülesanded, et vanematel poleks võimalus kodus tema õppetööd kontrollida.
Tunnis on hüperaktiivne laps vähese tähelepanuvõimega, unistab pidevalt, kaotab järje, unustab vajalikke kooliasju koju, vihikutes on palju hooletusvigu.
Hüperaktiivsel lapsel on raske eristada sõnu või rime, meeles pidada kõnet hääle järgi või aru saada lause mõttest. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel mingisugust segavat faktorit, olgu selleks kasvõi kärbse sumin või paberi sahin , siis suur osa jutust läheb kõrvust mööda. Keeleraskustest tulevad esile probleemid korrata lauset nii, et ta seda ise mõistaks, raske on kontrollida oma häält. Sõnavara on suhteliselt piiratud. Keskendumisvõime on on madal. Laps esitab pidevalt palju küsimusi aga ei suuda ära oodata vastuseid. Ta väsib enne. Keskendumisraskused takistavad last ümbritseva maailmaga suhtlemisel . Üksluisus ja igavus halvendavad lapse seisundit .
Õppetöös jääb laps hätta, kuna tal läheb kauem aega et õige koht üles leida ja see nõuab temalt energiat ja keskendumist. Õpetaja saab teda aidata nii, et ei aseta asju tema selja taha vaid tema ette. Häiritud kujutlusvõimega lastele sobivad pigem suure kirjaga tekstid, laia reavahega vihikud.
Lisaks on visuaalne probleem – numbrid ja tähed on sarnased kirjutamisel – g,b, d, p, q, 6, 9.
4. Noorukiiga
Noorukieaks on väikesel osal varem hüperaktiivseks diagnoositud lastel hüperaktiivusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks ,suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes.
5. Täiskasvanuiga
Täiskasvanuna on suurel osal endistest hüperaktiivsetes lastest probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida.
Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus.
KUIDAS RAVIDA HÜPERAKTIIVSUST ?
Kindlat ravi pole olemas. Kuid pakutakse mitmeid variante kuidas hüperaktiivsusega toime tulla.

DIEET
Võimalikuks vormiks oleks dieet. Kuna arvatakse, et hüperaktiivsust võib vallandada teatud toidulisandid.

RAVIMID
Ravimite kasutamisele tuleks mõelda siis kui laps on diagnoosipanekul halvas seisus. Osaliselt soorituspiirangutega, vaimse arengu mahajäämus, laps on rahutu või ilmneb tema käitumises vägivaldsust või negativismi .
Psühhostimulaatorid põhjustavad ajuvahetuse aktivatsiooni ja normaliseerumise. Need teevad lapse ärksamaks. Tõestatud on, et suudetakse ennast paremini suunata ja paraneb pidudus ja reaktsioonivõime. Ravimite mõjul muutuvad hüperaktiivsed lapsed vähem impulsiivseks, rahulikuks, seetõttu suudavad ka kiiremini töötada.
Kõige enam kasutatakse ritaliini. Mõjuma hakkab 20-30 minutit peale manustamist. Toime tipp on 1-3 tunni pärast manustamist. Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas doosi suurus sõltub kehakaalust.
3. MÄNGUTERAAPIA
Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam.
4. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA
Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid.
5. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA
Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis -
emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud,
mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele
igat inimest.
6. ERGOTERAAPIA
Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut . Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse.
7. KÕNERAVI
Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima.
Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega. Tihti peale võivad nad unustada ka oma mängukaaslaste nimed.
ATH LAPSE TUNNUSED:

• ei vii tegevust lõpule
  
• tähelepanematus
  
• tegutseb mõtlematult
  
• sahmerdab
  
• ei oska oodata oma järjekorda
  
• räägib palju
  
• ei käitu oma eakohaselt
  
• suudab leida kergesti kontakti aga ei suuda neid hoida
  
• kergemeelne – seega kasuatatakse teda tihti ära
  
• asjad pidevalt kadunud
  
• ei oska hoida asju
  
• ajameelsus
  
• nõrk B metoorika, kirjutamine ja joonistamine
  

• vastuütlemine
  
• sõna kuulmatus
  
• süüdistab tesi
  
• ebasotsiaalne käitumine
  
• suur tähelepanu vajadus
  
• madal enesehinnang
  
• pealetükkivad
  
• ei oska teistega arvestada
  
• kiiresti muutuvad tujud
  
• unehäired
  
• äkilised korduvad liigutused
  
• voodimärgamine
  

ÜLDISED NÕUANDED TÄISKASVANULE

• tuleb olla nõudmistes järjekindel
  
• kindel päevakava koos lapsega. Sama päevakava kehtib ka vanemale.
  
• Päevakava võib olla ka piltide näol
  
• suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad
  
• ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised;
  
• last tuleb kohe kiita, kui ta midagi hästi tegi
  
• kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis;
  
• vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja oled nõus konflikti lahendamist edasi lükkama;
  
• vesi rahustab last. Palu tal vahel nõusid pesta;
  
• innusta last tegelema erinevate spordialadega - ujumine , judo, jalgpall. Mõnele sobib ka kalastamine , jalgrattasõit ja toiduvalmistamine;
  
• last rahustab, kui ta saab midagi käte vahel mudida või rebida.
  

SOOVITUSI PEDAGOOGILE

• 1. Oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega.
  
• 2. Võimalda lühemad õppimisajad. Tee rohkelt pause, aga mitte liiga pikki , et laps saaks puhata .
  
• Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske.
  
• Anna võimalusi liikumiseks. Vajadusel pea tuned õues värskes õhus. Seda aga mitte väga sageli, sest see hajutab ka tähelepanu.
  
• 5. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. Tee tund huvitavaks. Põimi õppimist mängudega. Läbi mängimiste ja iseseisvate ülesannetega õpib laps kiiremini ja paremini.
  
• 6. Vajadusel kasuta eripedagoogide abi. Nemad on spetsialistid ja abistavad sind sellel alal.
  

Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri või psühholoogi poole.
KODUNE KASVATUS
Nad tahavad olla head lapsed ja tahavad teha hästi aga see ei tule neil välja. Unustavad ära ruttu ja siis seetõttu saavad pidevalt pahandada . 7.a laps on nagu 4a. Kui ATH laps saab millegiga hästi hakkama, tuleb teda tunnustada. Vesi neile meeldib väga, siis võib teha talle preemikas vanni. Või kui istub vaikselt kohapeal, et siis kiita teda.ATH lapsele on ema – ise vahelised suhted tähtsad, samuti ka õdede – vendade suhted. Nõuab väga palju tähelepanu. Kui vanemad pole rolle ära jagatud,siis ei toimi perekond ja on pidevad tülid. ATH laps on rohkem kiindunud emasse.
Need inimesed, kes tegelevad ATH lapsega tuleb kindlasti paika panna ühised kasvatusreeglid, sest see on väga oluline ja et kõik ka nendest kinni peavad. NT. Kui kodus toimub mõni üritus ja ATH laps läheb koguaeg magama kell 21.00,et siis ka see päev järgitakse seda.
Parimaks koduloomaks on neile kass .
Päevakava
Tema jaoks on kindlasti oluline kindel päevakava. Näiteks kui magamaminek on kell 21.00, et siis kuskil 20.00 anda lapsele hoiataus,et hakkaks mängimist lõpetama. Enne 21.00 võib lugeda ühe muinasjuttu aga kindlasti ei tohi lugemise ajal talle otsa vaadata ega silm sidet. Samuti ei tohiks olla enne magama minekut ühtegi energilist mängu.Kui on peres mitu last, siis tuleb kindlasti jälgida, et kõik lapse saaksid ühepalju tähelepanu.
Kui midagi on otsustatud, siis peaks vanem endale kindlaks jääma. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse.
ATH lapse puhul kasutada erinevat kõnetooni – vahest sosistada. Kui vanem on seljaga lapse poole, siis laps ei kuule teda. Poisid ei kannata kõrget tooni. Samuti peaks olema laused lühikesed.
Lauas olles peaks vanem istuma lapsele vastu, et siis saab vanem lapsele meelde tuletada, et ta ikka sööks, kuna ta unustab ennast ära. Sama on ka riietumisel, et tuleb pidevalt meelde tuletada, et paneks riidesse. Külas olles, kui keegi tegeleb lastega, siis vanem ei peaks vahele segama vaid nautima seltskonda, las see teine inimene tegeleb lastega.
TOIT JA SÖÖMINE
Toit on neile energiaks. Värvilisi komme ja jooke ei ole soovitav tarvitada, kuna see annab veel omakorda energiat juurde. ATH laps võib süüa pikka aega üht sama toitu. Väga tähtis on ühised söömised, kui pole võimalik igapäev, siis kas või nädalavahetusel. Samuti tuleks kokku leppida, mis on lubatud söögilauas teha või rääkida ja mida mitte. Kui laps peaks küsima, et lasteaias süües ei tohi rääkida aga kodus räägime, siis tuleb talle seletada, miks see nii on. Kuna nad armastavad palju magusat , siis seda anda päeva esimesel poolel.
POES KÄIMINE
Enne, kui lähete poodi, tuleks koostada nimekiri, et mida poest vaja. Kui on võimalik, siis võib jätta lapse koju. Kui võtate lapse poodi kaasa, siis tuleb eelnevalt kokku leppida, et kui ta käitub poes ilusasti,et siis premeerite teda mõne väikse asjaga. Ei pea olema midagi suurt ega kallist. Kui aga hakkab poes olles laps jonnima, siis oleks hea, kui suunata ta teise keskkonda.
ATH LAPS JA LASTEAED
Neid lapsi ei oodata rühma ja kui ta tuleb rühma, siis laps tajub selle ära. Väga hea oleks, kui vanem teavitaks rühma personali, et tema laps on ATH – enamjaolt seda ei tehta . Isegi, kui pole veel määratud ATH aga vanem arvab, et võib olla tema lapse selline, siis võiks ka ikkagi teavitada, et on kahtlusi . Hea oleks, et kui rühmas võtab hommikuti sama inimene ATH lapse vastu.Talle meeldib kokku panna puzlet. On hea tervisega . Kui ATH lapsega tegeleda, siis induvuaalselt Neil esineb raskusi uinumisega, uni on rahutu ja katkendlik, on sageli rahutud, kergesti häiritavad, enese rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida.
Ei suuda rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele, tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti, ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida. Vaatamata väljendunud motoorsele üliaktiivsusele on need lapsed sageli motoorselt kohmakad, seetõttu esineb suur traumade oht. Liigutuste koordinatsiooni ja kõne areng on sageli hilinenud . Korraharjumuste ja igapäevaste rutiinide harjutamine kulgeb vaevaliselt. Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine , magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps areneb ning ta saab teadmise, et tuleb tulevikus ise toime.

• Õpeta lapsele riietumistehnikat ning osta riideid , mida on lapsel endal kerge selga panna;
  
• Õhtul pane lapse riided valmis sellises järjekorras, kuidas need selga peab panema ;
  
• Sinu ootused peavad vastama lapse eale ja arengutasemele. Toeta lapse iseseisvat tegutsemist, aga mõtle ka sellele, kui palju ta vajab veel täiskasvanu abi;
  
• Õues käimine muuda päeva regulaarseks osaks, kuna väljas mängimine annab talle võimaluse kulutada energiat ja liikuda ;
  
• Anna lasteaiale informatsiooni oma hüperaktiivsest lapsest;
  
• Jaga kasvatajale vihjeid asjadest, mis last köidavad, aitavad;
  
• Koosta koos lasteaiaga kirjalik tegevusplaan, kus lepitakse kokku ühised mängureeglid lapse kasvatuses ja hoius . Igapäevaseid tegevusi lasteaia ja kodu vahel on hea teada anda vihiku abil, kuhu kirjutatakse lasteaias toimunud sündmused, mitte märkused;
  
• Aita last sotsiaalsete kontaktide loomisel ja hoidmisel. Tee lapsega koos läbi neid sotsiaalseid olukordi. Seleta, kuidas teiste lastega suheldakse;
  
• Teavita last eelseisvast väljaminekust (nt külla, arsti juurde vms). Katseta ja leia oma lapsele sobiv etteteatamise aeg;
  
• Varu kõikideks tegevusteks piisavalt aega.
  

Kui on võimalik, siis võiks paigutada selline laps rühma, kus on temast nii nooremaid, kui ka vanemaid lapsi. Soomes kasutatakse ATH lapse puhul, et kui teda on vaja karistada , et ta keeratakse vaiba sisse ja teised lapsed istuvad peal, siis on tal võimalik rahuneda. Kui on laps vihane , siis võiks minna juurde ja öelda, et saan aru, et oled hetkel päris vihane ja kui ta sulle vastab, et jah, siis küsida, et miks.
Karistus – teguviiside eest kohe ja lühiajaliselt. Piisab , et kui talt ära võtta karistuseks tema lemmik mänguasi mõneks ajaks.
ATH LAPS JA KOOL
Nooremas koolieas on ATHga lapsed võrreldes teiste eakaaslastega motoorselt tunduvalt aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise , mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks.

• Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest ;
  
• Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks , et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta koos suuliste juhenditega ka kirjalikke;
  
• Lepi klassijuhatajaga kokku, et ta aitaks jälgida, kas lapsel saavad kõik kodused tööd ja järelvastamiste ajad päevikusse kirja;
  
• Lepi lapsega kokku koduste ülesannete tegemise aeg ja reeglid ning muutke need igapäevaseks;
  
• Koduste ülesannete tegemine tuleb lapsele sisse harjutada . Õppimist soodustab kindla ajakava olemasolu;
  
• Hüperaktiivsele lapsele sobib arvuti. See mitte ainult ei motiveeri, vaid sobib ka tema tajulaadiga - esitab materjali liigendatuna, annab kohest tagasisidet ja ei sõima. Elutuba on arvuti jaoks parim koht, nii saab laps teiste pereliikmetega suhelda. - - - Leppige kokku igapäevase arvutikasutamise aeg;
  
• Sea sisse regulaarsed kohtumised õpetajaga ning leidke viise, kuidas teineteist aidata. Teise poole süüdistamine ei aita koostööle kaasa, edu korral proovige pigem teineteist tunnustada;
  
• Küsi lapselt, kuidas tal on kõige parem õppida. Laps on ekspert ja teab ise kõige paremini!
  

TUGIRÜHM
Tarus on tugirühm .Seal käivad nad koos 1 kord kuus õhtuti ja vestlus kestab 1,5 tundi ning grupis on 10 inimest.
Tugirühmas käivad inimesed, kellel on ühine mure, kuid käivad ka palju lihtsalt kuulamas mõnda teemat, mis neid huvitav. Kui suunatakse lasteaiast, siis oleks hea, et tugirühma tuleks peale vanemate ka kaasa rühma õpetaja. Tugirühm on vabatahtlik.
Üks 4 a. Laps ütles oma rühma õpetajale
ISTU, JOONISTA – MUIDU MA SINUGA PAARIS EI OLE.
ELU ON OLUKORDADEGA TOIMETULEK .