Aktiivusus ja tähelepanuhäired (0)

Kooli nimi
…………………………………………………………….
Aktiivsus ja tähelepanuhäired
Iseseisevtöö
Juhendaja : ……………………………..
Kooli nimi
Tartu 2011
PROBLEEMSITUATSIOON
11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest.
PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS
Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang , häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda , ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest.
Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks:

Domineerivalt tähelepanematus

Domineerivalt hüperaktiivsus

Kombineeritud
Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus , siis ta:

• On rahutu , kärsitu, nihelev, püsimatu;
  
• Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida;
  
• Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;
  
• On äärmiselt impulsiivne , tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutudele vahele;
  
• Tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada;
  
• On koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi.
  

Kui lapsel on ülekaalus tähelepanuhäire, siis:

• Ta on tähelepanematu, hajameelne ja unistav;
  
• Tal on raske selgitusi, õpetusi ja instruktsioone jälgida;
  
• Ta ei saa hakkama tegevusega , mis nõuab püsivust, enamasti suudab ta keskenduda 15-25 minutit järjest;
  
• Talle valmistab raskusi tähelepanu koondamine ühele tegevusele, tähelepanu on kõrvaliste asjade poolt hõlpsasti eemale juhitav;
  
• Laps kaotab ja unistab sageli oma asju maha ning on igapäevases tegevuses halva mäluga;
  
• Ta jätab kõnetamisel mulje, nagu ta ei kuulekski, et tema poole pöörduti.
  

Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel esineda ka käitumishäires ( valetamine , hulkumine), ärevus ja depressioon on, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus .
Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. Inglisekeelses kirjanduses võib kohata lühendeid ADHD ( Attention Deficit Hyperactivity Disorder ) ning ADD (Attention Deficit Disorder).
Kõik nad kirjeldavad seisundit , mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskusi lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus.
Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise , enesekontrolli , töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega.
ATH LAPS JA KOOL
Nooremas koolieas on ATH-ga lapsed võrreldes teiste eakaaslastega motoorselt tunduvalt aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud.
Noorukieas on tendents hüperaktiivsuse vähenemisele. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise , mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon , käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist (1; 6).
Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks.
ATH LAPS JA PEREKOND
Kooselu ja suhtlemine ATH lapsega võib olla päris väsitav ja vanematelt ning teistelt pereliikmetelt palju energiat ja vastupidavust nõudev. Tihti tunnevad lapsevanemad end süüdi, et nad ei saa lapsega hakkama. Tagasiside koolist, märkused tuttavatelt ja mittemõistmine vanavanemate poolt on tihi pigem negatiivsed ja see omakorda süvendab abitust.
 
ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel on lapsevanematel väga suur ja oluline osa. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas.

• Sea sisse kindel elurütm. ATH lastele on väga vaja selgeid piire : kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel , telekavaatamisel ja magamaminekul.
  
• Varu aega. ATH lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel.
  
• Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima. Lapsel on väga raske aru saada, mida temalt nõutakse, kui isa keelab aga ema lubab.
  
• Ära ole manipuleeritav. Kui midagi on otsustatud, siis peaks vanem endale kindlaks jääma. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse.
  
• Õdedele- vendadele tuleb selgitada ATH lapse käitumist ja sellega seonduvat.Ka vastupidi, enne uue pereliikme sündimist vajab ATH laps põhjalikku selgitust ja ettevalmistamist
  
• Lapsevanem vajab ka puhkust. Leia aega puhkuseks, väljapuhanuna oled parem lapsevanem.
  

Jagatud mure on pool muret Räägi spetsialistiga, hea sõbrannaga, käi tugirühmas. Kohtumistel tugirühmas teiste vanematega, õpetajatega saab nii mõnigi mure lahenduse. On hea rääkida inimestega, kes on samas olukorras ja mõistavad sind.
Küsimused:

• Kas ja kui palju sõpru patsiendil on?
  

• Kas ta saab tihti pahaseks/ärritub tihti?
  

• Millal ta ärritub? Mis põhjustel?
  

• Milliseid mänge eelistab?
  

• Kuidas saab läbi vanematega? Kui on olemas õed-vennad, siis kuidas nendega läbi saab?
  
• Mis ta arvab , miks tal on õpetajate ja klassikaaslastega halb läbisaamine?
  

Täiendav info:

• Küsiksin vanematelt, kas laps oli imikueas rahutu ja magas halvasti?
  
• Millal nad said aru,et laps on hüperaktiivne?
  
• Kas laps on oma käitumisega ennast või teisi ohtu seadnud?
  
• Kas lapsel on raske tähelepanu säilitada?
  
• Kas vahel näib, nagu laps ei kuulaks?
  
• Kas lapse tähelepanu on kerge kõrvale juhtida?
  
• Kas laps segab jutule vahele?
  
• Kas laps suudab oodata ära oma korda?
  
• Kas lapsel esineb rahutust?
  
• Kas laps karjub/pahvatab välja vastuseid?
  

Vajaliku info hankimiseks küsitleksin last, tema vanemaid ning õdesid-vendi, kui võimalik siis ka õpetajaid, klassikaaslasi.
Patsiendi vaatlus (käitumine- rahutus ,üldine hoiak).
Probleem
Eesmärk
Tegevused
Hinnang
Madal enesehinnang mis on tingitud mina-pildi väärtajumisest ( keegi teda ei salli, ta ongi teistest halvem ja põlastusväärne) avaldub sotsiaalses ebastabiilsuses.
Lähieesmärk: Lapse mina-pilt muutub
Kaugeesmärk: Lapsel on enesehinnag tõusnud
Loo rahulik ja turvaline keskkond, mis aitab lapsel
parandada kuulamisvõimet, pöörata ümbritsevale keskkonnale rohkem tähelepanu, selle tulemusel paraneb võime täita erinevaid ülesandeid.
(McCracken, 2000).
Lähene lapsele eakohaselt ja suhtlemise kasuta silmsidet , mis aitab kaasa lapse usalduse saavutamisel (McCraken, 2000).
Julgusta last rääkima tema probleemidest, raskustest ja tunnetest (Lippincot, W., & Wilkins , 2006).
Anna lapsele positiivne tagasiside nt kiitmise näol kui ta on hästi käitunud, see annab talle juurde enesekindlust ja positiivseid emotsioone
(Lippincot, W., & Wilkins, 2006).
Oluline on kaasata lapse raviprotsessi ka vanemad, sest emal ja isal on suur roll oma lapse enesehinnangu taastamisel ning akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete parandamisel ja arendamisel ( Horowitz , Lynn .J., & Röst, C. 2007).
Laps mõistab, et kõik teevad vigu ja temast ei sõltu teiste pahameel ja negatiivne käitumine
Laps tunneb end väärtuslikuna
Keskendumisraskused mis on tingitud lapse tähelepanu hajuvusest ning avaldub püsimatuses mängida lauamänge jt mänge.
Lähieesmärk: Lapsel on püsivus mängida nt lauamänge
Kaugeesmärk: Lapse keskendumisvõime paraneb ja ta suudab ülesandeid lahendada.
Ülesanded tuleks jagada väiksemateks osadeks , selle tulemusel suudab laps paremini väiksemale ül.mahule keskenduda ja neid edukamalt lahendada. Oluline on last seejuures kiita ja motiveerida . Lapsele tuleb võimaldada pidada mõningaid pause, et ta ei muutuks kärsituks ja vastumeelseks ülesannete lahendamise suhtes (McCraken, 2000)
Positiivselt mõjub lapse keskendumisvõimele vaikne tuba kus müratase on viidud miinimumini, eemal TV-st ja raadiost. (Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007).
Närimiskumm aitab keskendudumisvõimele kaasa, kuna see stimuleerib erinevaid aju osasid (Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007).
Lapsele tuleks koostada individuaalne päevakava, st luua rutiin , kuid samas peab arvestama, et see kava ei sisaldaks liialt palju tegevusi, kuna laps väsib ja võib tekkida huvipuudus
(McClusky., K. & Andrea 2001).
Laps mängib lauamänge umbes 10 -15 min
Laps lahendab kergemaid ülesandeid
Suhtlemisprobleemid mis on tingitud enesevalitsemise raskusest (ärritub kergesti, plahvatab jms) ja mis avaldub eakaaslastega mitteläbisaamises.
Lähieesmärk: Lapse ärrituvustase on viidud miinimumini
Kaugeesmärk: Laps suhtleb ja mängib koos eakaaslastega
Lapsele tuleks läheneda mänguliselt,mis aitab mõista lapse mõtteid ja tundeid ka siis kui ta ei soovi/ei ole võimeline rääkima, samuti saab laps end mängu abil väljendada.
Näiteks lasta lapsel mängida arsti, andes talle ka stetoskoobi, mille läbi ta mõistab, et teistest peab ka lugu pidama ja nendega
arvestama (McCraken, 2000).
Mängulisus vabastab last liigsest energiast, seepärast on sobilik rakendada nt liikumismänge, saviga voolimine jms (Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007).
Oluline on, et laps siiski saaks viibida koos eakaaslastega ja nendega kontakti luua.
Laps suudab end valitseda ja ei ärritu enam iga väiksema olukorra peale
Laps suhtleb ja suudab mängida oma eakaaslastega
Potensiaalne oht enesele ja teistele suunatud vägivallaks,mis on tingitud ebaedu kogemisest, mis avaldub mänguasjade jt esemete loopimise näol
Laps ei vigasta ennast ega teisi
Aita lapsel mõista milline on aktsepteeritav käitumine ja milline vastuvõetamatu käitumine (Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007).
Eemaldada laps antud situatsioonist
Leia asendustegevusi nt lillede kastmine (Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007).
Vastavalt arsti korraldusele manustada ravimeid.
Kui laps on käitunud vastuvõetamatult siis sellegipoolest on oluline vältida karistamist ja halvustavat tooni (Lippincot, W., & Wilkins, 2006).
Lapsele tuleks õpetada järjekindlalt kannatlikkust ja reeglite järgimist ainult sel moel saab ta aru, et on halvasti käitunud
(Laukkanen, E. jt. 2006).
Lapse rahustamisel on abi hingamistehnikate kasutamisest (nt sügavalt sisse-välja hingata )
(Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007).
Hästi mõjuvad lapsele järgmised spordialad: ratsutamine , ujumine, mis suurendavad lapse lihastoonust ja vereringet. Positiivne mõju on ka judol kuna seal on tarvis distsipliini ja samas õpib ka laps sellest kinni pidama
(Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007
Laps ei ole end ega teisi vigastanud
Samuti saab ta aru, et endale ja teistele viga tegemine ei aita probleeme lahendada
Potensiaalne oht depressiooni tekkeks mis on tingitud madalast enesehinnangust ja avaldub meeleolu langusena
Lähieesmärk: Potensiaalne depressioonioht on viidud miimimumini
Kaugeesmärk: Depressiooni ei teki
Leia lapsele huvipakkuvaid tegevusi (ringmängud, voolimine,joonistamine jms)
Jälgi lapse seisundit (meeleolu, ärritajad ja nendele reageerimine jms)
Loo lapsega usalduslik suhe ja kuula teda, anna lapsele kindlustunnet , et kui tal on mure siis ta ei ole sellega üksi vaid võib alati pöörduda personali poole
Kiida last kui ta on millegi positiivsega hakkama saanud
Laps on murega pöördunud vanemate ja õe poole
Depressiooni ei ole
Allikaloend:
Laukkanen, E, Marttunen., M, Miettinen, S., & Pietikäinen, M. (toim) (2008). Kuidas aidata psühhikaprobleemidega noorukit. Tallinn: AS Medicina
W.Lippincott &Wilkins. (2006). Straight As in Psychiatric & Mental Health Nursing , USA.
Horowitz,L.J. horowitz & Röst, C. (2007). Helping Hyperactive Kids a Sensory Integration Approach : Techniques and Tips for Parents and professionals, Hunter House Publishers, USA.
McClusky, K. & McClusky, A. (2001). Understanding ADHD : Our Personal Journey, Kromar Printing : Canada
Videbeck, S. L. (I.a). Psychiatric Mental Health Nursing: Child and Adolescent Disorders : lk 483-507.
http://www.ath.ee/est/info/uurimus
http://www.youtube.com/watch?v=NTnVYGWWiWU
Everett, T. jt. (toim.) (2003). Interventions for mental health : an evidence - based approach for physiotherapists and occupational therapists. Edinburgh : Butterworth-Heinemann.
Moilanen, I. jt. (toim. ) (2006). Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn: AS Medicina.
Videbeck, S. L. (2010). Psychiatric-Mental Health Nursing. Lippincott Williams & Wilkins.