Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Lapse areng

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine

Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus
Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess – st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik – laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise!
Protsess – asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida.
Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus)
Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus.
2.    Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste
Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus , lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise ( koolimaja , valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik – taju, haistmine , kompimine ; emotsionaalne – motivatsioon , distsipliin , kord, rahu; sotsiaalne – märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele ( reklaam , porno , meedia).
3.    Arengukeskkondade liigitus
Arengukeskkond jaguneb:
Füüsiline – temperatuur, õhk, valgustus jne
Psüühiline – tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne)
Emotsionaalne – motivatsioon, distsipliin, kord, rahu
Sotsiaalne ( grupiprotsessid jne) – märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja
võiks märgata.
Virtuaalne – reklaam, porno, meedia. Lapsed väsinud, arvutisõltlased jne.
4.    Arenemissituatsioonid ja nende olemus
Tõene või mänguline – tõeses situatsioonis toimub eesmärgipärane tegevus, mängulises situatsioonis aga pole eesmärk põhitähtis, olulisem on protsess ja mängureeglite täitmine (usalduse ja tunnetega mängitakse, parteide vahelised hõõrumised, pulm ja matus on mäng- rituaalid . Mäng on tähtis, aga vaja reegleid.
Probleemne või absurdne – Probleem on vahe ideaal- või soovitud olukorra ja hetkeseisu vahel. See erinevus motiveerib tegutsema ja seeläbi probleemi lahendama. Absurdisituatsioonis aga rahuldav lahendus puudub. (Probleemid panevad inimesi arenema, katsetama. Absurdisituatsioonis midagi ei arene ega toimu).
Valiku- või sundsitutatsioon – tõelise valikuga on tegemist, kui alternatiive on vähemalt 2 ja neid võib juurdegi lisada ning ükski valik ei too kaasa sanktsioone. Sundsituatsioonis pole alternatiive või ollakse sunnitud teatud viisil otsustama. (probleemide tunnustamine on professionaalsuse küsimus. Oluline on, et õpetaja oskaks probleeme näha, kui ta neid isegi ei oska kohe lahendada. Mingi valik on õpetajal alati, kas või koolist ära minek. Lapsed on liiga kaitsetud ja mõjutatavad.
Areng toimub ainult tõeses, probleemses, valikusituatsioonis.Neid situatsioone peab õpetaja looma, et tekiks areng.
5.    Küpsemise olemus, sh mõisted akseleratsioon ja retardatsioon
Küpsemine osutab muutustele, mis leiavad aset eostamisest täiskasvanukssaamiseni.
Bioloogiline küpsemine – muutused, mis on füsioloogiliselt ette programmeeritud (nt sekundaarsete sootunnuste ilmnemine)
Sotsiaalne küpsemine – protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormid.
Tunnetuslik e. kognitiivne küpsemine – tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine
Emotsionaalne küpsemine – tunnetes orienteerumine , nende ohjeldamine jne.
Akseleratsioon - varaküpsus
Retardatsioon – hiline küpsus
Küpsusel ja küpsemisel on tavaliselt suhteline iseloom – st konkreetset last võrreldakse omaealistega. (vanaemaga kasvanud laps, palju reisinud laps, ema ja ta sõbrannade jutte pealt kuulanud laps jne)
Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele.
6.    Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste
Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee.
1-10 (14) päeva vastsündinu

Eluaasta imik
1-3 a. maimik (sõimeiga)
4-7 a. koolieelik
8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet)
12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik
16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk
Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet ), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne.
Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud – nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed.
Peaaegu kõik indiviidi omadused on põhjustatud pärilikkusest (sugu,kasv, anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused, närvisüsteemi tüüp, temperament, võimete alged ) ja/või keskkonnast (füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne, tunnetuslik ümbrus ja kasvatussituatsioon).
7.    Soolised erinevused algklassides ja nendega arvestamine
Tüdrukud omandavad keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Sageli loevad eelkooliealised tüdrukud kiiremini, valdavad suuremat sõnavara ja räägivad grammatiliselt paremini kui samaealised poisid. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad nad paremini, tunnevad paremini lõhna ning võtavad sõrmeotste ja naha kaudu vastu rohkem infot kui poisid.
Tüdrukud: paremad verbaalsed oskused, suhtlevad rohkem sõnaliselt. Empaatilised. Tüdrukud püüavad rühmas olles luua sotsiaalseid sidemeid võrdsetel alustel. Tüdrukud näevad paremini hämaras (selle põhjal saavad õpetajad otsustada, kuhu tuleks õpilased näitlike õppevahendite kasutamisel istuma panna). Tüdrukud suudavad lühikeseks ajaks meelde jätta rohkem näiliselt juhuslikku infot, poisid suudavad seda juhul, kui info on pandud mingisse arusaadavasse vormi või kui see on nende jaoks oluline.
Poisid: kalduvad kasutama mitteverbaalset suhtlemisviisi, suutmata oma tundeid ja reageeringuid tüdrukutega sama kiiresti sõnadesse panna. Parem ruumitaju , sealhulgas võimed mõõtmise, mehaanika , geograafia ja orienteerumise vallas. Kärsitumad ja impulsiivsemad. Poisid kipuvad seltskonnas suunama energiat domineerimise või hierarhiasuhete loomisele. Poisid kuulevad halvemini kui tüdrukud, seepärast peaks poisid istuma klassis eespool . Poisid näevad paremini eredas valguses. Poisid töötlevad emotsioone kauem, ei oska stressi kiiresti analüüsida ega sõnastada (tüdrukutel see vastupidi). Poisid suudavad pisiasju pikemaks ajaks paremini meelde jätta kui tüdrukud. Poiste tähelepanu võitmiseks vajalik tunnis liikumine, vaheldus, mängulisus, visuaalne tegevus.
8.    Maslow püramiidi 5 taset ja nendevahelised seosed
1) Alalhoid (bioloogilised vajadused)
2) Turvalisus (vältida ohtlikke või kannatusi tekitavaid olukordi - nii füüsilisi kui psüühilisi)
3) Kuuluvus (olla ümbritsetud hoolimise, sõpruse ja armastusega)
4) Tunnustus, austus (olla tunnustatud oma saavutustega, tunda end kompetentsena ja toimetulevana)
5) Eneseteostus (anda endast parim, rakendada enda huve ja võimeid). Teostada oma potentsiaali, mis on olemas.
1) ja 2) tase on defitsiidivajadused ja kui need on rahuldamata, annavad need pidevalt endast märku ega lase keskenduda teistele tegevustele.
Alates 3)-st tasemest on tegemist nn kõrgemate vajadustega, mis muutuvad seda intensiivsemaks, mida enam õnnestub neid rahuldada (tunnustus ja edu innustavad uutele saavutustele )
Püramiidi tipuvajadused muutuvad oluliseks ja teostuvad siis, kui alumised vajadused on mingilgi määral rahuldatud. Kõik inimesed tippu ei jõua ja rahulduvad madalama tasandi vajaduste rahuldamisega.
Vajadustest kasvavad välja emotsioonid . Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat.
Emotsioonid-motivatsioon- tahe -tegutsemine
9.    Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER)
Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel):
T – Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika , metoodiline vaheldusrikkus ja huumor väsivat tähelepanu turgutada.
O – Olulisus: see on väärtus õpilase silmis , kasulikkus. On kasulik näidata, mille võrra on rikkam inimene, kes teab, oskab, on pädev jne.
E – Eneseusk , enesekindlus : eelkõige tähendab see, et õpilane usuks, et eesmärk on saavutatav. Just see tagab püsivuse ja pingutuse, sest lootusetus olukorras pole pingutusel mõtet. Enesekindluse aluseks ongi peamiselt algklassides kogetud eduelamused, mis on väärtuslik kaasavara kogu ülejäänud eluks. Tuleb uskuda ka oma õpivõimet. Õpetajatelt eeldab see aga ülesannete jõukohasust ning vajadusel ka abi ja toetust.
R – Reflektsioon, rahuldus , rõõm. Selleks vajab õpilane positiivset tagasisidet: näed, sa suudad, kui pingutad; parem, kui eile jne. Kui läkski halvasti, sisendab õpetaja, et tegu oli halb, mitte laps ise pole lootusetu jne. Tunni lõppu peab spetsiaalselt planeerima, et koos vaadata tagasi, millega täna tegelesime ning milleni jõudsime. Tunnilõpu-analüüs on sihipärasem, kui tunni alguses teadvustati konkreetsed eesmärgid, mille täitmise üle saabki rõõmustada.
10.          Algklassilapse ealised iseärasused Piaget, Kohlbergi ja Eriksoni arenguteooriates
J. Piaget – kognitiivne arenguteooria (tasakaalu taotlus mõtlemise ja keskkonna vahel)
„Konkreetsete operatsioonide staadium“ 7-12 eluaastatel hakkab laps kasutama loogikat. Tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside (kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus.
L.Kohlberg – kõlbelise arengu teooria (laps ei oska otsustada nii nagu täiskasvanu).
Elus on teatud kokkulepped ja neid tuleb täita. Arusaamine, et reeglid on inimeste tehtud ja neid saab ka natuke muuta ja läbi rääkida. Väikestel lastel reeglid selged. Eelpuberteet juba vaidleb reeglite üle.
E. Erikson – psühhosotiaalne arenguteooria 6-11 eluaastatel areneb töökus, edukus/alaväärsus.
11.          Biheiviorismi mõjutusvahendid, sh. pos.-, neg. kinnituse ja karistuse mõisted
Biheiviorismi mõjutusvahendid on käitumise muutmiseks mõeldud stiimulid , mida kasutatakse peale reaktsiooni (st piits ja präänik peale õiget või vale käitumist)
Positiivne kinnitus – stiimul, mille lisamine tugevdab soovitud käitumist – kiitus, raha, maiustused
Negatiivne kinnitus – kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist – palavus , müra, segav kaaslane , väsimus, kuuldavus
Karistus – stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub.
Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust.
Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja – analüüsi arenemist .
12.          Konstruktivismi põhitunnused
Konstruktivism e. uus õpikäsitlus (von Wright, 1993).

õppimine on õppija enese tegevuse tulemus. Uus info konstrueeritakse ( skeemid , strateegia)

õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse.

Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt.

Õppimisel on kesksel kohal interaktsioon ( keskne roll sotsiaalsel vastastikusel mõjul).

Õppimine on õpitav.
13.          Humanismi põhilised mõjutamisvõtted
1) Õpilasi püütakse teadlikult kaasata otsuste langetamisesse ja töösse kaasa tõmbamisse. Motivatsioon johtub tegevusse lülitatusest.
2) Õppetöö individualiseerimine. Traditsiooniline õppe-kasvatustöö oli üles ehitatud ainsale õpikule, tänapäeval pakutakse palju enam erinevaid raamatuid täiendavate allikatena. Erineva arengutasemega õpilastele kättesaadavad erinevad lugemikud, matemaatikaõpikud. Õpetajad agarad klasse jaotama väikesteks õpperühmadeks. Abiõppepersonali kaasamine klassi- ja klassivälisesse töösse.
3) Mitmekesised õpetamismeetodid. Tänapäeva õpilane saab palju mitmekesisema praktilise õppimiskogemuse, kui vanasti. Vestlustele ja kirjalikele töödele lisaks on kasutusel töövihikud, audiovisuaalsed abimaterjalid, programmiõpe, rühmatöö, väliekskursioonid jm.
4) Struktuuri avatus. Need on erinevad õppimissituatsioonide organiseerimise viisid. Palju eksperimenteeritakse klassideks jaotamata koolide, avatud koolide ja teiste „voolavate“ korraldusviisidega. Lapsed töötavad omaette või väikestes rühmades lühiajaliste ülesannete või projektidega, mis on kohandatud nende huvidele ja vajadustele.
5) Seostatus igapäevase eluga. Tänapäeva õpilased suure tõenäosusega varem kuulnud , näinud ja lugenud mõistetest ja kontseptsioonidest, mida neile klassis pakutakse. Õpetajatel, õppekavade loojatel palju rohkem võimalusi leidmaks viise, kuidas seostada koolipraktika eluga väljaspool kooli (nt tuumajõujaamade probleem seostada loodusteaduse tundidega, täiendada lugemisvara , ökoloogiaalaste ajalehesõnumite ja artiklitega jne)
6) kaitstus ebaõnnestumiste eest. Tähtis muuta kool kohaks, kus õpilaste eest hoolitsetakse ja kus nad ei pea taluma ebaõnnestumisi.
14.          Laste hirmud ja nendega toimetuleku toetamine
Hirmu teatakse kui paljude psühhosomaatiliste terviserikete ja seega paljude haiguste põhjustajat. Hirme esineb igas eas, eristada saab aga ka hirmuperioode:
1) kolmeaastase lapse hirm (jonniperiood), mis viib välja minatunnetuseni. Väljendub: ägenenud agressioonina, söömistõrgetena, unehäiretena, enureesina (voodimärgamisena), kõnelemisraskustena.
2) koolihirm – hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Väljendub: klassi ees vastamise või kontrolltööde ajal ei mäleta midagi kodus õpitust, käed ja jalad muutuvad külmaks, ise muutub laps kuumaks ja punetavaks. Laps võib kurta kõhuvalu. Koolihirm võib väljenduda ka alkoholi, suitsu või mingite droogide tarvitamisena.
Lapseea elulõigule iseloomuliku (võimalikud) haigused tekivad suurelt jaolt vanemate ajapuudusest. Kõige tähtsam ülesanne vanematele on lastega omavahelise hea kontakti omamine . Ülitähtis on armastuse ja turvalisuse jagamine. Lapsed peavad saama oma vanematega koos elada, mängida, lilli korjata, pajupilli teha jne. Lapsed vajavad loomi, keda armastada ja silitada.
Ravi. Laste vanuse- ja situatsioonikohaselt rakendatud autogeenne treening (rahule häälestamine) teeb nad omapoolselt aktiivseiks. Täiendatuna nn. avamistegelustega, seega maalimise, joonistamise, muusika , liikumismängude, pantomiimide, voolimise ja meisterdamisega, tähendab see isiksuse olemuse edasist avardumist. Tähtis on ka rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega.
15.          Agressiivsus ja toimetulek sellega
Agressiivsus ei ole sünnipärane. Vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik, hoolimata sellest, et seda on alati ette tulnud. See on hälve. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kuid muud võimalust ei ole.
Agressiivse käitumise lõpetamise vahendid:

Tõrjumine – kui lapse käitumine on tähelepanuta jäetud, nõrgeneb käitumise ning seda esile kutsunud ärriti seos.

Küllastuse tekitamine – lapsel lastakse ahvatlevat käitumist jätkata nii kaua, kuni ta on tüdinenud (nt vandumise lõpetamiseks, tuletikkude vastu huvi kaotamiseks jne)

Keskkonna muutmine. a) Näiteks tunnis juttuajavad pinginaabrid tõstetakse eraldi istuma.
b) Laps saadetakse üksi kohta, kus pole inimesi, kes talle tähelepanu osutaksid ega esemeid, mille peale ta saaks viha välja valada. c) Teistest mõneks ajaks eraldamine 10-15 minutiks (väiksel lapsel piisab mõnest minutist). Rahunenud laps võetakse kohe teiste hulka tagasi. d) õpilase klassist välja saatmine .

Karistamine . See kätkeb endas etteheidet, lapse käitumisest johtuva pettumuse väljendamist, mõningate kokkulepitud soodustuste ärajätmist.

Üleparandamine. Laps peab ise olukorra parandama, midagi hüvitama, kuid nii et kahju ei oleks üksnes hüvitatud, vaid midagi oleks muutunud paremakski kui enne.
Agressiivse lapse puhul on vaja seada reeglid, kinnistada positiivset käitumist. Vajalik on harjutada eristuvõimet – teha selgeks, millal ja miks mingi käitumine on ühes olukorras hea, kuid teises ei ole. Lapsele on vaja ise hea eeskuju olla, et näidata kuidas käituda, reageerida. Agressiivsel lapsel tuleb harjutada sotsiaalseid oskusi ja õpetada hirmudest üle saamist. Agressiivne laps otsib meeleheitlikult tunnustust ja armastust.
16. Hüperaktiivsus ja õpetaja võimalused lapse toetamisel
Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH).
Seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. See põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus .
Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta:
- on rahutu , kärsitu, nihelev, püsimatu;
- lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida;
- ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmab pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;
- on äärmiselt impulsiivne , tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutule vahele;
- tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada;
- on koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi.
Täpne põhjus on hoolimata hulgalistest uuringutest ning vaatlustest teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda nii geneetikas , keskkonnas, traumades kui ka paljus muus.
ATH on neurobioloogiline häire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena.
Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks.
- Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest ;
- Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks , et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta koos suuliste juhenditega ka kirjalikke;
- Lepi klassijuhatajaga kokku, et ta aitaks jälgida, kas lapsel saavad kõik kodused tööd ja järelvastamiste ajad päevikusse kirja;
- Lepi lapsega kokku koduste ülesannete tegemise aeg ja reeglid ning muutke need igapäevaseks;
- Koduste ülesannete tegemine tuleb lapsele sisse harjutada. Õppimist soodustab kindla ajakava olemasolu;
- Hüperaktiivsele lapsele sobib arvuti. See mitte ainult ei motiveeri, vaid sobib ka tema tajulaadiga - esitab materjali liigendatuna, annab kohest tagasisidet ja ei sõima. Elutuba on arvuti jaoks parim koht, nii saab laps teiste pereliikmetega suhelda. - - - Leppige kokku igapäevase arvutikasutamise aeg;
- Sea sisse regulaarsed kohtumised õpetajaga ning leidke viise, kuidas teineteist aidata. Teise poole süüdistamine ei aita koostööle kaasa, edu korral proovige pigem teineteist tunnustada;
- Küsi lapselt, kuidas tal on kõige parem õppida. Laps on ekspert ja teab ise kõige paremini!

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 220 allalaadimist

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine #1

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine #2

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine #3

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine #4

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine #5

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine #6

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

220 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ednel Õppematerjali autor

Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine

lapse arengu tundmaõppimine lapse areng

Sarnased õppematerjalid

doc

Arengupsühholoogia konspekt

Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni

Arengupsühholoogia

odt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH?

Pedagoogika

doc

H�perkineetilised h�ired

............16 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................18 Neist internetiallikad............................................................................................................. 18 Sissejuhatus 2 Mõistetega ,,hüperkineetilisuse sündroom", ,,hüperkineetiline häire" või ,,hüperaktiivsus" rõhutatakse esmajoones lapse pidevat nihelemist ja ohjeldamatut rahutust. Hüperkineetilist sündroomi peetakse rahvusvaheliselt enim uuritud häireks lastepsühhiaatrias, aja jooksul on avaldatud üle 6000 uurimuse. Sümptomite mitmekihilisus, tõusude ja mõõnadega kulg ja erinevad lisahäired, mis võivad esineda, põhjustavad spetsialistide, eriti pedagoogide hulgas väga erinevaid hinnanguid ja liigitusi. Endiselt püsib kangekaelselt oletus, et lapse arengut mõjutab ennekõike keskkond.

Psühhiaatria

docx

Arengupsühholoogia seminarid

Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu)

Arengupsühholoogia

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)  Õppida jälgima erivajadustega laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub  Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused  Tunnetuspsühholoogia  Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja  Arengupsühholoogia füsioloogia

Eripedagoogika

doc

Kasvatustöö-ja probleemid konspekt

3. Delinkventne käitumine Väljapressimised Ärandamised Kehavigastuste tekitamine Tapmine Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund 1. Häire ilmingud 4 Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato-vegetatiivse regulatsiooni häired. 2. Häire mitteilmnemine Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika. II

Kasvatustöö ja probleemid

docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud

Psühholoogia

rtf

AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

1. MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? 1.1. ATH definitsioon Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, mida nimetatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäireks (ATH). Veel kasutatakse nimetusi üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. See on seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Üldised ATH tunnused ilmnevad enne kooli minekut st enne 7-ndat eluaastat, sümptomid esinevad erinevates olukordades, kui laps kasvab sümptomid muutuvad. Teismeeas võivad tähelepanu puudulikkuse sümptomid võimenduda ja hüperaktiivsuse

Aktiviseerivad tegevused

Rohkem sarnaseid