Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH?
............16 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................18 Neist internetiallikad............................................................................................................. 18 Sissejuhatus 2 Mõistetega ,,hüperkineetilisuse sündroom", ,,hüperkineetiline häire" või ,,hüperaktiivsus" rõhutatakse esmajoones lapse pidevat nihelemist ja ohjeldamatut rahutust. Hüperkineetilist sündroomi peetakse rahvusvaheliselt enim uuritud häireks lastepsühhiaatrias, aja jooksul on avaldatud üle 6000 uurimuse. Sümptomite mitmekihilisus, tõusude ja mõõnadega kulg ja erinevad lisahäired, mis võivad esineda, põhjustavad spetsialistide, eriti pedagoogide hulgas väga erinevaid hinnanguid ja liigitusi. Endiselt püsib kangekaelselt oletus, et lapse arengut mõjutab ennekõike keskkond.
Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu)
positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha) Õppida jälgima erivajadustega laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja Arengupsühholoogia füsioloogia
3. Delinkventne käitumine Väljapressimised Ärandamised Kehavigastuste tekitamine Tapmine Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund 1. Häire ilmingud 4 Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato-vegetatiivse regulatsiooni häired. 2. Häire mitteilmnemine Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika. II
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud
1. MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? 1.1. ATH definitsioon Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, mida nimetatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäireks (ATH). Veel kasutatakse nimetusi üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. See on seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Üldised ATH tunnused ilmnevad enne kooli minekut st enne 7-ndat eluaastat, sümptomid esinevad erinevates olukordades, kui laps kasvab sümptomid muutuvad. Teismeeas võivad tähelepanu puudulikkuse sümptomid võimenduda ja hüperaktiivsuse
Kõik kommentaarid