Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on
eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; · Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;
Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid.
Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.............................................................................................................................8 2 PROBLEEMID KOOLIS....................................................................
Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad
kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja
veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus ja tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui
Lapsed vajavad loomi, keda armastada ja silitada. Ravi. Laste vanuse- ja situatsioonikohaselt rakendatud autogeenne treening (rahule häälestamine) teeb nad omapoolselt aktiivseiks. Täiendatuna nn. avamistegelustega, seega maalimise, joonistamise, muusika, liikumismängude, pantomiimide, voolimise ja meisterdamisega, tähendab see isiksuse olemuse edasist avardumist. Tähtis on ka rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega. 15. Agressiivsus ja toimetulek sellega Agressiivsus ei ole sünnipärane. Vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik, hoolimata sellest, et seda on alati ette tulnud. See on hälve. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kuid muud võimalust ei ole. Agressiivse käitumise lõpetamise vahendid: 1) Tõrjumine kui lapse käitumine on tähelepanuta jäetud, nõrgeneb käitumise ning seda esile kutsunud ärriti seos.
Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini
Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust
(Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/, 2013) Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Võimalikud tekkepõhjused: 1) Neuroloogilised põhjused- tegurid (nt. hapnikupuudus, verevarustuse häired, läbipõetud
jooksul vajalikud. Selgitada ka lisavahendid (Näiteks näidata täiendavaid lehekülgi õpikutest) (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). 5 1.2. Tunni läbiviimine Pedagoogid peavad meeles pidada, et üleminek ühelt tunnilt teisele või ühelt kursuselt teisele on väga rasked ATHga õpilasele. Õpetajate kõige tähtsam ülesanne on saavutada õpilase, kellel on aktiivsus ja tähelepanuhäire, tähelepanu keskendumise õppimise eesmärgil ja säilitada tema tähelepanu õppimise jooksul (Sousa 2001: 57). · Otstarbekas oleks tundi alustada huvitavast küsimusest või probleemist (samas: 57). · Oluline on toetada õpilase osavõttu tunnis. · Kasutada audiovisuaalseid materjale. Näiteks projektorit. Taolised lapsed suudavad sellisel juhul oma tähelepanu rohkem koondada. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php)
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis
Lapse iseseisvus peab järjest suurenema ning abivajadus vähenema. VARAJANE MÄRKAMINE JA TEATAMINE 1. Mida varasemas eas lapse probleeme ja iseärasusi märgata ning nendega tegeleda, seda paremad on selle lapse jaoks tulevikuväljavaated. 2. Ka näiliselt hoolimatud vanemad soovivad tavaliselt oma lastele head, kuid nad ei oska lapse emotsionaalseid vajadusi rahuldada - positiivse toetuse korral on nad enamasti võimelised muutuma. 3. Tuleb arvestada, et diagnoos võib olla perele šokeeriv ning kohanemine võtab aega, seetõttu tasub rõhutada esialgu pigem positiivset. 4. Lapsevanemad vajavad sageli ise aega ja abi, enne kui suudavad lapse arengu huvides lasteaia koostöö-pakkumise vastu võtta. 5. Õpetajal tuleb lapsevanemale järjekindlalt selgitada, et lisauuringute tulemused aitavad leida tema lapse probleemile sobivaima lahenduse. KONTAKTI LOOMINE LAPSEVANEMAGA 1
Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast
- Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein
Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA............................................................................ 7 3.1. Ravi....................................................
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada
piisavalt infot). Koliinergiline süsteem (ACh) : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. ACh (neurotransmitter) neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE): Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA) Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT)
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3
sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8. 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad:
Dopamiinenergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee - Normaalse motoorika säilitamine - Tegutsemiseks hea, õppimishimu, rõõmus meel jne - Liiga palju on halb Adrenergiline süsteem NA/NE - Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud
- Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem – emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Hüpotalamus – homoöstaas, söömine-joomine, intuitiivsed tegevused - Amügdala – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Mis asjad on ajukoore projektsioonialad?
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitavad tugevat ärevust Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired Keskendumisprobleemid Hüperaktiivsus Impulsiivsus Algus enne kooliiga, sümptomid esinevad erinevates keskkondades Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1% Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1 Häire teket mõjutavad nii arengulised, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid Sageli esineb koos muu psüühika häirega: Käitumishäired 30-50% Depressioon Õppimishäired Keskendumishäired Keskendumisraskuste avaldumine
skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. Transs (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Hüpnoos . Retikulaarformatsioon juhtekiudude, neuronite ja tuumade süsteem ajutüves. 1) säilitavad ajukoore aktiivsust 2) korduvate auditoorsete ja visuaalsete stiimulite filtreerimine 3) unetsüklite regulatsioon 4) skeletilihaste koordineeritud aktiivsuse regulatsioon 5) kardiovaskulaarse ja respitoorse süsteemi autonoomne regulatsioon 6) düsfunktsioon: teadvuse hägunemine, kooma/hüpervigiilsus Aisting ja taju. Tajumisega seotud ajukoore piirkonnad Tajumine on tunnetusprotsess, mille kägisu füüsilised ärritajad (valgus, heli, temp jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad:
· Kiusamine (st pikaajaline süstemaatiline vägivald kellegi suhtes) kestnud kuid, aga keegi ei tea! · Varjatud kohad · Head õpilased · Oskamatus tegutseda takistab alustamist Hindamine ja abistamine · Käitumise hindamise skaalad (Merrell, Achenbach jt) · Probleemide lahendamine · Vanemate treeningud · Kognitiiv-käitumuslik lähenemine Parim, kui kooskõlastatakse koduga Ei suuda üldistada oma käitumist Vaja muuta käitumismustreid kodus Hüperaktiivsus ja tähelepanupuudulikkus · 3 dimensiooni Tähelepanupuudulikkus Hüperaktiivsus Impulsiivsus · 3 tüüpi: TP+HA, I; TP; HA,I · Arengule mittevastavad raskused tähelepanus, impulsiivsuses ja üliaktiivsuses Arvudes · 3-7%. Keskmine 5.3% (meta-analüüs Polanczyk, Silva de Lima, Horta, Biederman, & Rohde, 2007). · 4:1 kuni 9:1 poiste ja tüdrukute suhe. · Õpetajate teadmised vareeruvad, kuid suhteliselt kehvad (38% õigeid vastuseid
areneda sõltuvus. ● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele. ● puudulik edasijõudmine koolis - eduelamuse vajadus mujalt ● isiksuse struktuuris: madal enesehinnang, depressiivsus - mässumeelsus ning eduelamuse vajadus. Tehakse asju, et saada tähelepanu, vaheppolekas positiivset või negatiivset, oluline on lihtsalt tähelepanu olemasolu. Teatud käitumistega tahetakse näidata enda staatust ning sobivust gruppi. ● hüperaktiivsus käitumishäirega ja agressiivsus - suurema tõenäolsusega satutakse sõltuvuse küüsi. ● sõltuvusainete kuritarvitamise raskus korreleerus hea kehalise aktiivsusega koos käitumise regulatsioonivõime puudulikkusega ● sõltuvusaineid kuritarvitavail delinkventsel noorukil avaldub ajju saabuva informatsiooni puudulikum analüüsi võime ● varasem psühhopatoloogia: vaenulikkus või usaldamatus teiste inimeste vastu, sundsündroom
Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ;
Tihti avaldub sisemine pinge kehaliste kaebustena. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid samas võib esineda ka suurem pärilik soodumus. 7. Suhtlemine: probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h.akt-sele omastest iseärasustest. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab h.aktiivset last 3põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel, vähene tähelepanuhäire ja impulsiivne käitumine. Ülemäärane aktiivsus - Ei suuda rahulikult paigal püsida - Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab - Paigalpüsimatu, ei suuda paigal seista, istuda- niheleb Impulsiivne käitumine - Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud - Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele - Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult
käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma
Miks me pimedas enam värve ei näe? Kepikesi on rohkem pidevalt jääb ellu palju haigeid või nõrku jne, et tänapäev nõuab palju vaimset pingutust. Nt ja nad o spetsialsieerinud teravale ja mustvalgele nägemieisle. Kolvikesi on vähe ja nemad on värvidega seotud. Nad on ka tundlikud valgusele ja kui on vhem valgust siis nad lülituvad osad ei ole rumalad, aga on tähelepanuhäire ja siis ei suuda ka keskenduda üldse ja ei saagi välja. Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda. Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
