· Sea sisse kindel elurütm. ATH lastele on väga vaja selgeid piire: kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul. · Varu aega. ATH lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. · Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima. Lapsel on väga raske aru saada, mida temalt nõutakse, kui isa keelab aga ema lubab. · Ära ole manipuleeritav. Kui midagi on otsustatud, siis peaks vanem endale kindlaks jääma. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse. · Õdedele-vendadele tuleb selgitada ATH lapse käitumist ja sellega seonduvat.Ka vastupidi, enne uue pereliikme sündimist vajab ATH laps põhjalikku selgitust ja ettevalmistamist
2 Enne kooliminekut ei osanud ma sellele eraldi tähelepanu pöörata. Esimestel kooliaastatel ei olnud see probleem nii märgatav. Võtsime abikaasaga teda sellisena nagu ta oli – elav ja aktiivne. Ise harjusin tasapisi teda jälgima ja taltsutama, kuigi teistel vanematel ja kõrvaltvaatajatel tekkis tihti küsimus, et kuidas ma püsimatu poisiga hakkama saan. Peale poja uurimist selgus, et tegu ei ole 100% ATH-ga. Probleemid, mida üritasin lahendada, tekkisid põhikooli 5-6klassis. Panin tähele, et õppimine tekitas raskusi. Probleemiks oli keskendumisraskused, iseseisevtöö ning alustatud tegevuse lõpuleviimine. Uurides selle kohta internetist, sattusin juhuslikult ATH-le ja avastasin, et seal leidub kasulikke nõuandeid ning õpetusi püsimatute laste aitamiseks. Keskendumisraskused on eelkõige takistuseks õppimisel ja uute teadmiste teada saamisel, mis on omakorda kogu hariduse omandamise alus.
3. Sümptomid ehk põhitunnused Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning sellise käitumise ajaline püsivus ja sõltumatus situatsioonidest. Üliaktiivsust põhjustavad täiesti ebaolulised seigad, mis teiste laste puhul üldse ei mõju. Laps liigutab pidevalt oma käsi või jalgu või niheleb toolil, ta peab olema pidevas liikumises. Ta muudab klassis oma istekohta suvalisel hetkel, kui ta peaks tegelikult istuma paigal. Ta räägib üleliia palju. Tal on raskusi oma järjekorra ootamisega. Ta segab vahele teiste juttudele ja mängudele. Ta leiab, et on raske teiste lastega hästi läbi saada. Tal on raskused koolis õppimisega. (7) Hüperkineetiline laps on sageli hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps
uuesti, kuna ta mõtleb, et keeld kehtis ainult rühmas ja see sama keeld ei kehti koridoris..Kui ATH laps mängib ja vanem soovib, et ta hakkaks oma mängu lõpetama, tuleb talle öelda konkreetselt, et hakka mängu lõpetama.ATH lapsel on 90 % koolis raskusi õppimine on raskendatud, motoorika on nõrk, samuti ka kordinatsioon on kehv ning pisiosade kleepimine on ka raskendatud.Keele arengu osas on raskusi pikkade lausetest arusaamisega kõne peaks olema lühike ja konkreetne. Käekiri on halb, matemaatikaga on raskusi, ülesandest võib aru saada aga ei oska seletada. HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED Peale hüperaktiivsuse on häirel ka teisi nimetusi - hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased
Kõik kommentaarid