Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? (0)

Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma?

• ATH on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD.
  
• See on psüühikahäire, mis esineb lapse- ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus.
  
• Poisse on 2-10 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid.
  
• Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, vaid vähestel need tunnusjooned taanduvad.
  
• Täiskasvanueas on sümptomid samausugused. Probleeme tähelepanu koondamisega, enesekontrolliga, töö organiseerimisega ja ülemäärase aktiivsusega.
  

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire jaguneb:

• tähelepanematus - hajameelne, unistav, raske tähelepanu koondada ja instruktsioone järgida, rasked püsivust nõudvad tegevused, kõrvalised asjad juhivad kergesti tähelepanu kõrvale, halb mälu, unustab asju, rääkides jääb mulje, et ei kuule .
  
• hüperaktiivsus ja kombineeritud tüüp – kärsitu, rahutu , püsimatu, nihelev, ei suuda paigal püsida, ei suuda vaikselt mängida, häälekalt ja pidevalt räägib, lärmab, mängus ei suuda oma korda oodata, impulsiivne , koguaeg tahab küsida või öelda midagi, segab jutule vahele, tegevus on ebajärjekindel ja jääb pooleli , ei lõpeta alustatud tegevust.
  

Lapsel võib hüperaktiivsusega samal ajal esineda käitumishäired. Ta võib valetada, hulkuda, olla ärevuses või depressioonis. Võivad esineda unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakust ja agressiivsust.
ATH häire põhjused:

• neurobioloogiline häire, kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena;
  
• kõrge pärilikkusega. ATHga laste vanematel on leitud sama häire esinemist ;
  
• seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis. Määravaks peetakse dopamiini rolli häire kujunemisel;
  
• on seotud raseduse ja sünnitusega, kesknärvisüsteemi kahjustusega nakkushaiguste põdemise tagajärjel;
  
• riskiteguriteks on ema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suitsetamine raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel;
  
• turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, soodustab hüperaktiivsuse kujunemist, halvendab häire kulgu nendel lastel, kel on olemas geneetiline eelsoodumus ATH suhtes. Samuti soodustavad häire väljakujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired (eeskätt emal esinev depressioon , ATH vanematel).
  

Diagnoosimine

• Saab diagnoosida lastepsühhiaatri või vastava ettevalmistuse ja kogemusega kliinilise psühhiaatri juures, ambulatoorselt Lastepsühhiaatrilisse meeskonda kuuluvad lastepsühhiaatri pädevust omav psühhiaater, kliiniline psühholoog ja logopeed-eripedagoog.
  
• Diagnoosimine põhineb lapse ja tema vanemate küsitlemisel ning lapse käitumise jälgimisel erinevates olukordades ja keskondades (kodu, kool, huvialaring).
  
• Lapse arengulugu on väga tähtsal kohal, uuritakse raseduse ja sünnitusega seotud riskitegurite esinemist, varem põetud haigusi, ema ja lapse vahelise varase kiindumussuhte kujunemist, kasvatusviisi peres ning peresiseseid suhteid.
  
• Soovitav on küsida kokkuvõtet lapse käitumise ja toimetuleku kohta lasteaialt või koolilt.
  
• Diagnoosimisel tehakse psühholoogilisi teste - kognitiivse võimekuse test ja ATH-ga kaasnevate õpiraskuste hindamist. Vajadusel viiakse läbi logopeedilised uuringud.
  

SOOVITUSED: Lapsevanematel on väga suur ja oluline osa ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas. Lapsel peab olema oma päevakava, mida ta järgib ja see peab muutuma rutiiniks.

• Sea sisse kindel elurütm – ATH lastele on vaja selgeid piire , kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul.
  
• Varu aega – sellised lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel.
  
• Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima - lapsel on väga raske aru saada, kui lapsevanemad ei ole ühel meelel .
  
• Ära ole manipuleeritav – lapsevanem peab endale kindlaks jääma, kui midagi on otsustatud. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse.
  
• Õdedele-vendadele tuleb selgitada ATH lapse käitumist ja sellega seonduvat.
  
• Ka vastupidi, enne uue pereliikme sündimist vajab ATH laps põhjalikku selgitust ja ettevalmistamist.
  
• Lapsevanem vajab ka puhkust – tuleb leida endale aega puhkuseks, sest väljapuhanuna oled parem lapsevanem.
  
• Jagatud mure on pool muret – tuleb rääkida spetsialistiga, hea sõbrannaga, käi tugirühmas. Kohtumistel tugirühmas teiste vanematega, õpetajatega saab nii mõnigi mure lahenduse. On hea rääkida inimestega, kes on samas olukorras ja mõistavad sind.
  

Laagrid

• Venekeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna venekeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud:
  

Viking Tiigrid – www.vikingtiigrid.ee
Vihasoo laager – www.vihasoo.ee
Kotka laager – www.kotkalaager.ee

• Eestikeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna eestikeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud: Rannapungerja Noortelaager – www.rannapungerjalaager.ee Lisaks on võimalik kodulehelt  http://www.noortelaagrid.edu.ee/?keel=ee leida infot üle Eesti tegutsevate laagrite kohta.