Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda (0)

Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda

19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki:

• Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille ’i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass -Lotring);
  
• Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser , Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras , ettearvamatu suur riik; nõrk)
  
• Venemaa keisririik
  

Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud ( armee ), samuti muutus Saksamaa sajandivahetusel ka Euroopa kõige paremate majandusnäitajatega riigiks (Inglismaa kartis , et Saksamaa võtab mere üle; Prantsusmaal oli kättemaksu soov).
1882 sõlmisid liidu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (oli tol ajal kuningriik) – Kolmikliit (keskriigid). Selline areng sundis teisi riike samuti koonduma. Inglismaa ja Prantsusmaa lahendasid tüliküsimuse Põhja-Aafrikas. Mõlemad riigid vastandusid Saksamaale (Prantsusmaal kättemaksuhimu; Inglismaa kartis merevõimu kaotamist). Samuti sõlmisid kokkulepe Inglismaa ja Venemaa. See võimaldas 1907. aastal luua vastuliidu Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vahel – Antant ( kolmik -kokkulepe).
20. sajandi alguses hakkasid Euroopa riigid juba varjamatult sõjaks valmistuma.

Olukord Balkanil

Alates 16. sajandist langes Balkani poolsaar Türgi impeeriumi võimu alla (türklaste). 19. sajandi algul hakkasid Balkani rahvad iseseisvuse eest võitlema (Balkani rahvaste vabadusvõitlus). Esimesena võitles end vabaks Kreeka (1830). Põhja Balkanil elas mitmeid slaavi päritolu rahvaid, kes jätkasid vabadusvõitlust. Tekkisid uued riigid – Serbia , Montenegro (Tšernogooria), Bulgaaria . 1912. aastal moodustasid nad liidu ja ründasid koos Türgi Euroopa valdusi ja Türgi kaotas peaaegu kõik valdused Euroopas, välja arvatud Istanbul ja selle ümbrus.
Aastal 1908 Austria-Ungari okupeeris Bosnia , türklased tõrjuti välja. Bosnias elas aga palju serblasi, kes protesteerisid. Nad oleks tahtnud Bosnia liitmist hoopis Serbiaga. Serbia seljataga seisis Venemaa (lootis oma poliitikat ajada Balkanil). Austria-Ungari seljataga seisis Saksamaa. Nii jooksid suurriikide huvid kokku Balkanil (Bosnias). Balkanit hakati nimetama „püssirohukeldriks“. „Järgmine sõda algab mõnest lollusest Balkanil“ – Saksa kantsleri tsitaat.

Sõja algus ja käik

28. juunil 1914 tegi Serbia terrorist atentaadi Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (Bosnia pealinnas Sarajevo’s). Järgnes ahelreaktsioon – umbes kahe nädala jooksul olid Euroopa suuremad riigid omavahel sõjas. Itaalia kuulutas välja neutraliteedi. Lähikuudel paisus sõda maailmasõjaks (sõtta sekkusid ka teistel kontinentidel olevad riigid, näiteks Antaanti poolel Jaapan; Saksamaa poolel Türgi ja Bulgaaria).

Meeleolud sõja algul

On märkimisväärne, et suurriigid läksid sõtta enesekindlalt ja entusiasmiga. Euroopas valitses üleüldine sõjavaimustus. Vähesed oskasid ette näha, et I maailmasõjast kujuneb üks inimkonna suuremaid katastroofe.

Sõja esimene pool

Sõja algul kujunes Euroopas kohe välja mitu rinnet.

• Läänerinne – Saksamaa vs Prantsusmaa (+ Inglismaa); Saksamaa eesmärgiks oli anda pealöök läänerindel ja purustada nii ruttu kui võimalik Prantsusmaa. Saksa armee tungis läbi Belgia Prantsusmaale, kuid sunniti enne Pariisi peatuma. Samal ajal ei suutnud ei prantslased ega inglased sakslasi tagasi lüüa ja nii kujunes läänerindel nn. positsioonisõda (kaevikusõda). Tolleks hetkeks oli kaitserelvastus rohkem arenenud kui ründerelvastus. Seda iseloomustasid hiigellahingud ja suur ohvrite arv ( Marne ’i lahing (I ja II); Somme’i lahing; Verduni lahing).
  
• Idarinne – Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa; Algul tungis Venemaa peale ja saavutas teatud edu, kuid sunniti sakslaste vasturünnakuga taanduma. 1915. aasta sügiseks hõivasid Saksa väed juba tänapäeva Poola, Leedu ja Läti alasid. Siis rinne stabiliseerus.
  
• Lõuna ehk Balkani rinne – Serbia pidi tõrjuma Austria-Ungarit. Türgia ja Bulgaaria sekkudes Serbia alistus. Balkan sattus Keskriikide kontrolli alla.
  

Sõja teine pool

1917 toimus mitu olulist sündmust:

Sõtta astus USA – sel ajal oli presidendiks W. Wilson. USA sõtta astumine tähendas eelkõige materiaalse üleoleku kindlustumist Antànti poolel.

Venemaa 1917 – Vene ühiskonda tabas 2 suurt vapustust (revolutsiooni):
a) Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi) – selle tulemusena kukutati Venemaal keiser, Nikolai II. Võimule sai Ajutine Valitsus/Petrogradi Nõukogu.
b) Oktoobrirevolutioon (vana kalendri järgi) – Venemaal haarasid võimu enamlased (bolševikud). Venemaast sai esimene ametlik kommunistlik riik – Nõukogude Venemaa.
Tänu sellisele segadusele, kus võim vahetus kahel korral ühe aasta jooksul – lagunes Vene armee.
Sakslased alustasid nüüd Idarindel üldpealetungi. Enamlased (eesotsas Lenin ) otsustasid sõjast välja astuda ja sõlmisid 1918 märtsis Bresti linnas sakslastega separaatrahu (sõjalise bloki liige sõlmid eraldi rahu vaenlasega). Sellega loovutasid nad terve Venemaa Euroopa osa sakslastele (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Valgevene, Ukraina ja Moldova). Samas säilitasid nad (Venemaa) võimu ja võisid hakata maha suruma siseopositsiooni.
Venemaa sõjast välja astumisega sai Saksamaa läänerindele paisata suuri lisajõude. Saksamaa võttis ette mitu suurrünnakut, kuid otsustavat edu ei saavutanud. Peamine põhjus oli see, et Saksamaa oli sõjast kurnatud . Saksamaa liitlased astusid sõjast välja. Novembris 1918 puhkesid Saksamaal rahutused (novembrirevolutsioon). 11. novembril sõlmisid Saksamaa ja Antanti riigid Compiegne’i vaherahu , algasid rahu läbirääkimised Pariisis (Pariisi rahukonverents). Keiser Wilhelm II astus tagasi.

Mille poolest oli I maailmasõda eriline?

Osalenud riikide ja sõjas hukkunute arv oli enneolematu .

See oli esimene totaalne sõda. See tähendab, et sõdiva riigi ühiskond oli täiel määral sõjaga seotud, näiteks orienteeriti majandus sõjale.

I maailmasõda muutis tehniliselt sõdade iseloomu – võeti kasutusele tank (võimaldas II maailmasõjas vältida venivat positsioonisõda), lennuk (sõda viidi õhku, teistsugune taktika), allveelaev . Sõda muutus 3-dimensiooniliseks (õhk, maa, vesi). Kasutati esimest korda ka keemiarelva (mürkgaas), ms keelustati üsna varsti.

Revolutsioonid Venemaal

Kaks revolutsiooni 1917. aastal.

Veebruarirevolutsioon

Põhjused:

• Probleemid, mis jäid püsima pärast 1905. aastat, ei lahenenudki.
  
• Oli tekkinud olukord, kus keisriga ei olnud rahul ükski ühiskonna kiht:
  a) Talupojad – olid ikkagi maata suures osas. Maal ei kujunenud välja väikeomanike kihti.
  b) Vabrikutöölised ( proletariaat ) – nende töö- ja elutingimused olid endiselt kehvad.
  c) Ühiskond oli sõjast väsinud (sõjaväsimus), majanduslik kitsikus (toiduainete nappus, suur Venemaa), ühiskondliku elu koormus langes nõrgemale poolele (naistele) jne.
  d) Sõjaväelased – nad polnud rahul sõja käiguga (Venemaa jaoks), ebaedu masendas.
  e) Lõpuks pöördusid isegi õukondlased (Venemaa kõrg- aadelkond ) keisri vastu.
  G. Rasputin ja tema lugu – Nikolai II suhted naisega olid õrnad (kiindunud), palju lapsi oli (6) - 5 tütart ja 1 poeg. Pojal avastati hemofiilia (vere hüübimatuse tõbi), ravimatu haigus. Ta kukkus nina verele, kriisiolukord . Rasputin oli mungast lahtiöelnud, ta otsiti üles, et ta raviks. Nõudis, et oleks poisiga kahekesi. Verejooks jäi kinni. Rasputinil olid võimed (nö sensitiiv ). Tsarinna kiindus Rasputinisse, nägi temas jumalikku saadikut. Rasputinile usaldati isegi sõjaasjandus (nagu kindralitele). Rasputinil oli võime mehi „laua alla juua, mõistust kaotamata“ (talle ei mõjunud alkohol nii, nagu tavainimestele). Tal oli seletamatu mõju naisterahvastele (hüpnoosiseansid), tema juuers hakkasid käima Vene kõrgaadlike naised. Rasputinile korraldati vandenõu. Mürgitatud küpsised ja vein, mis talle pakuti. Mürk talle ei mõjunud (ainult kõhuvalu). Rasputin lasti maha.
  
• Nii tekkis olukord, kui keisri seljataga kedagi ei seisnud. Märtsis loobus Nikolai II troonist, mõistes, et tal ei ole enam mingisugust toetust ühiskonnas.
  

Pärast keisri loobumist kujunes Venemaal kaksikvõim:

• Ajutine Valitsus (A.V.), mis oli riigiduuma saadikutest moodustatud valitsusorgan – peamine ülesanne oli Venemaa riikluse kindlaksmääramine. Välja kuulutati Asutava Kogu (A.K.) valimised. Asutav Kogu (põhiseaduslik assamblee) pidi koostama põhiseaduse. Peaministrid olid alguses vürst G. Lvov ja hiljem A. Kerenski .
  
• Petrogradi Nõukogu – Nõukogudeks nimetati erinevates linnades valitud tööliste esindusorganeid. Nende poliitiline ideoloogia oli sotsialistlik. Juhtpositsioonil nendes nõukogudes olid Venemaa sotsiaaldemokraadid ehk menševikud. Nõukogudes olid ka bolševikud (enamlased/kommunistid) esindatud . Tähtsaim nõukogu oli Petrogradi N.
  

Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada Vene ühiskonna põhiprobleeme. Aeg oli ääretult ebasoodne. Ajutine Valitsus oli ka seesmiselt ebastabiilne. A.V. kaotas lõpuks huvigruppide toetuse. Venemaal hakkas tõstma pead vasakäärmuslus ehk bolševikud.
(kommunism fašism/ natsism )

Kommunistid

Kommunistide eesmärgiks oli maailmarevolutsioon , mis tähendas kommunistliku idee võimule pääsemist üle kogu maailma. Nende ideoloogia aluseks oli klassivõitlus. ( Omanikud – kapitalistid ja töölised ehk proletariaat). Kaasaegse kommunismiidee peamiseks väljatöötajaks oli Karl Marx. („Kommunistliku partei manifest“ 1848; Algab nii: „Üks tont käib ringi mööda Euroopat...“). Karl Marxi põhiteos kandis nime „ Kapital .“ Töölised haaravad võimu (vägivaldsel teel) ja kehtestavad proletariaadi diktatuuri.
Kommunistlik ühiskond pidi olema ilma eraomandita, eraomand pidi kaotatama. „ Igalt ühelt vastavalt võimetele ja igale ühele vastavalt vajadusele.“ Pidi ikkagi olema grupp, kes hakkab seda määrama.
Enamlased kogusid järjest enam populaarsust.

Oktoobrirevolutsioon

1917 oktoobris haarasid enamlased üsna raskusteta Petrogradis võimu. Enamlaste põhiloosung tol ajal oli „Rahu, leiba, maad!“ (venelased vajasid seda kõige enam). Enamlased moodustasid valitsuse – Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas V. Uljanov (Lenin). Venemaa nimeks sai Nõukogude Venemaa. Kohe hakati ellu viima oma eesmärke, nt. majanduses natsionaliseeriti (riigistati) ettevõtted. Organiseerima hakati võitlusüksusi (löögiüksused) – Punakaart (Lev Trotski (juut), üks rajajatest, tippkommunist).
Kohe hakati jälitama teisitimõtlejaid. Asutati repressiivorgan – (ve) tšekaa (hiljem NKVD > KGB). Tšekaa esimene juht oli F. Dzeržinski (poolakas). Oma tegevusega kaotasid enamlased kiiresti populaarsust. Sellest tingituna 1918. jaanuaris toimusid Asutava Kogu (A.K.) valimised, kus enamlased rängalt lüüa said. Seepeale ajasid nad A.K. laiali ja lisasid veelgi survet (ühiskonnas).
1918 märtsis sõlmisid enamlased sakslastega Bresti rahulepingu (separaatrahu), millega enamlased loovutasid Venemaa Euroopa osa sakslastele.
Samas säilitasid enamlased võimu (tänu rahu sõlmimisele). Venemaal puhkes kodusõda (punaste ja valgete vahel), mis paiskas Venemaa suurde kaosesse.