Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo mõisted, isikud, pikad küsimused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Entente cordinale- inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904 .a. Antant- inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. Kolmikliit -Keskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriis-Toimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriis-Toimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. Protektoraat-Kaitse all Tripoli sõda- Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõda-Puhkes 1912.a. Toimus Serbia , Bulgaaria , Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa ida-traakiast. II Balkani sõda-vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat - Austria-Ungari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda. Balkani "püssirohukelder"- ultimaatum - Schliefeni plaan- Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. välksõja plaan- saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing- Marne 'i lahing- kindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung , mis nurjas Sthlieffen’I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing- positsioonisõda-kaevikusõda, sõjategevus pikak ajaks paigale jäänud, rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail postitsioonidel. Ypres-seal kasutasid Sakslased 1915.a. esimest korda sõjategevuses gaasi.Ohvriks langes 15 000 inglise sõdurit, kolmandik suri. Verduni "hakklihamasin"- kindlus , mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Lahing algas 1916. veebruasris ja kesti 10 kuud. Selle aja jooksul käis hakklihamasinast läbi palju inimesi. Mõlemal poolel lages üle miljoni mehe. Somme'i lahing-kestis 1916.juulist novembrini, seal kasutati esimest korda lennuvägede tanke. Cambrais' lahing- inglased võtsid ette tankirünnaku Cambrais, mis lõppes edutult.Capporetto katastroof-1915.kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja. Itaalia rindel ei saavutanud kumbki pool esimesel aastal edu. 1917.a.tulid Austria-Ungarile appi Saksa väed, koos alustati üldpealetungi.Sakslased vallutasid Campporetto. "Lousitania"- Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahing-Toimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon - põhjused- sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend- naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre- Bresti rahu- 1918 a. märtsis sõlmisid bolSevikud Brestis rahu saksamaa ja tema liitlastega nende esitatud tingimustel. Venemaa loobus ukrainast, baltikumist ning osa alasid läks türgile. Sakslased ei hoolinud kokkuleppest ja vallutasid krimmi, viidi väed gruusiasse ja maabuti soomes. Compiegne 'ivaherahu-11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. mobilisatsioon-see mõjutas tunduvalt rahvastiku arengut ja teravdas äärmusteni sotsiaalprobleeme. tsepeliin-Asi, millega tehti esimene õhurünnak. kolmemöötmeline sõda-sõda nii maismaal, merel kui ka õhus. totaalne sõda-

Edward VII-Ta oli inglise kuningas.Tema juhtimisel sõlmiti 1904.a.”südamlik kokkulepe” Wilhelm II-Ta on saksamaa keiser .1905.a märtsis külastas Maroko sadamalinnu Tangerit ja teatas et kavatseb kaitsata saksamaa huve marokos. Franz- Joseph- Austria keiser.Franz Ferdinand-Ta oli Austria-Ungari troonipärija ja Gavrilo Princip tappis ta ja tema abikaasa 1914.28 juuni. Gavrilo Princip-ta tappis Franz Ferdinandi ja tema abikaasa. von schliefen-Saksamaa kindralstaabi ülem, kes töötas välja sõjaplaani.Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. kindral Joffre-Prantsuse armee ülemjuhataja.Tema juhtimisel toimus Marne’I lahing. Nurjas schlieffeni sõjaplaani.kindral Petain-Prantslaste kindral, kelle juhtimisel suutsid prantslased verdunui, seega ka oma pealinna kaitsta. krahv Zeppelin-Ta oli Saksa kindral, kes leiutas tsepeliinid I maailmasõja ajal. kindral Foch-Antandi vägede ülemjuhataja, organiseeris eduka kaitse, valmistus pealetungiks, mis algas 1918. septembri lõpul.1918. 11. novembril kirjutati Compiegne’I metsas tema salongi vagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja.
Antanti ja kolmikliidu kujunemine - Antant-inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmik kokkulepe. Oli vastukaaluks Saksamaa ja tema liitlaste loodud kolmikliidule. Kolmikliit-Keskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I ja II Maroko kriis -. I Maroko kriis-Toimus 1905. 1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriis-Toimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. Bosnia kriis– Vallandus 1908.a. Bosnia ja Hertsegoviina olid vastavalt Berliini kongressi otsusel jäänud Türgi koosseisu, kuid tegelikult allutati provints Austria-Ungarile.Sisemised pinged süvenesid.Austria-Ungari püüdis probleeme lahendada jõuga. 1908. oktoobris kuulutati Bosnia ja Hertsegovina liidetuks Austria-Ungariga. Tekkis välispoliitiline kriis. Tripoli sõda -Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika. Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta.1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõda-Puhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa ida-traakiast. II Balkani sõda-vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat, I maailmasõja vallapäästmine juuli. august 1914 -Austria-Ungari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Seepeale kuulutas saksmaa venemaale ja preisimaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist väikeriigi territooriumile. Belgia keeldus ja pöördus abi saamiseks inglismaa poole. London nõudis belgia erapooletuse austamist, kuid saamata vastus, kuulutas inglismaa saksamaale sõja. Vallandus I maailmasõda. Sõjaplaanid: Saksamaa- nende sõjaplaani töötas välja kindralstaabi ülem von Schlieffen . Plaan oli olemuselt välksõda. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia prantsusmaale ja purustada riik pooleteist kuuga , seejärel rünnata venemaad. Prantsusmaa- Tegi panuse tugevatele kindlustustele, prantsuse- saksa piiril . Prantslased jätsid kindlustamata suure osa belgia piirist. Inglismaa- Nemad kavatsesid oma eesmärgi saavutada teiste abiga, toetas rahaliselt liitlasid Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopad kavatseti sõdima hakta 70 000- mehelise armeega. Venemaa- pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel- saksamaa ja austria vastu. Põhieesmärgiks oli saksa vägede purustamine ida- preisimaal , et kergendada oma liitlase prantsusmaa olukorda läänerindel. Compiegne'i vaherahu sõlmimine, sõjakahjud -11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine . Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Sõda mõjutas rahvastiku arengut ja teravdas sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas inimeste elutaset. Pikad sõja-aastad purustasid moraalinormid ja tõid kasa vaimseid kannatusi.Muutused, igapäevaelu sõja ajal- sõda pööras segi senised majandussidemed ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Meeste asemel hakati kasutama naiste ja noorukite ning sageli ka sõjavangide tööjõudu. Riikide majanduselu hakati tugrvalt reglementeerima ja kontrollima. Riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. uued relvaliigid ja taktikad- tekkis kaeviku e. positsioonisõda. Tekkisid uued väeliigid: lennu, tanki, õhukaitsesuurtükivägi. Leiutati tsepeliin, millega tehti esimesed õhurünnakud. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks. Sõja ajal suurenes autode tootmine. Läänerinne: 1914-Saksamaa ründab Belgiat ja luksenburgi. Piirilahing, jõuti Pariisi lähedale. Marnie lahing.1915-Saksa välksõja plaan kukkus läbi, algas positsioonisõda. Sakslased kasutasid aprillis Ipresi linnas mürgigaasi. 1916-Verdun- sakslased püüdsid vallutada Verduni kindlust. Lahingus hukkus u. miljon meest ja seda hakati kutsuma Verduni Hakklihamasinaks. Sommei lahing. Juuli-november. Inglise- prantsuse pealetung . Kasutati lennukeid ja tanke. Hukkus 1,3 milj. 1917- USA astus sõtta Antandi poolel. Reimsi linna lähedal Neville tapatalgud. Nurjunud Prantsuse pealetung. 1918- Saksamaa võttis ette pealetunge aga kõik nurjusid. Compiegne’I vaherahu 11 nov 1918. Idarinne: 1914- 2 Vene armeed tungisid Ida-Breisimaale. Üks hävitati, teine langes vangi. Austria rindel oli Vene pealetung edukas. 1915- Saksa ja Austria üldpealetung. Austrias suutsid Vene väed enda käes hoida Galitsia. 1916- vene pealetung Austria vastu. Venelased vallutasid Galitsia. Rumeenia ühisen Antandiga aga ei suutnud oma rünnet hoida. Venemaa pidi oma väed sinna saatma . 1917- Venemaal 2 revolutsiooni. Märtsi lõpul hukati tsaar ja loodi ajutine valitsus. Vene sõjaväe distsipliin langes ja sõjavägi jooksis laiali. August 1917. loovutas ajutine valitsus Riia Saksamaale. 1918- veb. 1918 Saksamaa üldpealetung Idarindel. Sakslased vallutasid Ukraina , Valgevene, Läti, Leedu, Mandri-Eesti. Balkan: 1914- Austria püüdis vallutada serbiat aga ei saanud sellega hakkama. 1915- Bulgaaria ühines keskriikidega. Austria ja Bulgaaria vallutasid ära terve serbia. 1918- Prantslased ja serblased vabastasid Serbia. Kaukaasia- 1914- Türgi väed tungisid Venemaa territooriumile ja vallutasid osa Armeeniast ja Gruusiast. 1915- türklased tõrjuti Kaukaasiast välja. Türklaste genotsiid armeenlaste suhtes. Hukkus u. miljon inimest. 1916- Vene pealetung jätkus. 1917- vene pealetung Türgi territooriumil. 1918- türgi pealetung- tungivad Armeeniasse ja gruusiasse. Lähis-Ida- 1915- inglased püüdsid vallutada Gallipoli polsaart, aga kannatasid suuri kaotusi. 1916- inglased tõrjuti välja Gallipoli poolsaarelt. Meresõda- 1914- inglased blokeerisid saksa sadamd ja saksa laevastik jäi oma sadamatesse lõksu. 1915- sakslased alustasid allveesõda, püüdsid takistada mereühendust Inglismaaga. Sakslased lasid põhja Lusitania reisilaeva 17. mai. Hukkus 2000. 1916- 31. mai- 1. juuni. Sakslased püüdsid oma sadamast välja murda aga inglased surusid tagsai. Jüüti merelahing. Itaalia- 1915- ühineb antantiga 23. mai. Austria, itaalia piiril väikesed lahingud. 1916- suuri lahinguid pole. 1917- Caporetto katastroof. Austria ning saksa väed hävitasid terve Itaalia väe. Itaaliasse toodi inglise, usa, prantsuse väed. 1918- suuri lahinguid pole.
Ajaloo mõisted-isikud-pikad küsimused #1 Ajaloo mõisted-isikud-pikad küsimused #2 Ajaloo mõisted-isikud-pikad küsimused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Pajussaar Õppematerjali autor
Spikker.

Sarnased õppematerjalid

Esimene maailmasõda
4
docx

Esimene maailmasõda

Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutad

Ajalugu
Esimene maailmasõda-suhted maailmasõja eel
4
docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe ­ Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 ­ Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada ­ märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi ­ iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus ­ eelistati Prantsus

Ajalugu
I Maailmasõda - kokkuvõte
5
docx

I Maailmasõda - kokkuvõte.

Idas. Inglismaa osavõtt sõjast kindlustas ülevõimu Antandi riikidel merel. Tõsiseks ohuks aga said Saksa allveelaevad. 1915.aastal kuulutas Saksamaa allveesõja ja meri Inglismaa ümber sai sõjatsooniks. Kõik reisi ja kaubalaevad uputati, kuid üldsuse survel Saksamaa lõpetas sellise tegevuse. 1916.aastal suundus Saksa laevastik Põhjamerre, et anda otsustav hoop Inglise laevastikule. 31.mail toimus Jüüti lahing, mis oli ajaloo suurim merelahing. Sõja lõpuks ei suutnud Saksamaa Inglise mereblokaati ja laevastikku purustada. Tänu merelahingule said liitlased hõivata samal ajal Saksa kolooniaid Aafrikas. Aasias ja Okeaanias. 1917.aastal toimus Venemaal riigipööre. Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu, kuid Saksamaa kasutas Venemaa nõrkust ära ja alustas järgmisel aastal uut pealetungi. Samal aastal sõlmisid bolsevikud Brestis rahu

Ajalugu
Esimene maailmasõda
4
doc

Esimene maailmasõda

RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL · Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents

Maailmasõjad
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20-SAJANDI ALGUL
6
rtf

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL

ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähenda

Ajalugu
Esimene maailmasõda
3
doc

Esimene maailmasõda

1. Antant ­ 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid ­ 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis ­ marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Pra

Ajalugu
I maailmasõda
7
doc

I maailmasõda

kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla

Ajalugu
Esimene-maailmasõda
14
pptx

Esimene-maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid ­ Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavr

Ajalugu




Kommentaarid (1)

keiri16 profiilipilt
Keiri Ruusand: Põhjalik ja kasulik materjal :)
00:05 19-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun