Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu - esimene maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
AJALUGU – ESIMENE MAAILMASÕDA
Üldine:
  • 28.07.1914 kuni 11.11.1918
  • sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria , Itaalia)
  • kaevikusõda
  • katsetati esimest korda keemiarelvi
  • toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt
  • tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad
  • põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast
  • Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad , vallutada Baltimaad , Poola, Ukraina
  • Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat
  • Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat
  • Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
  • Prantsusmaa tahtis vallutada Saarimaa, saada tagasi Alsace-Lorraine
  • Venemaa tahtis Galiitsiat, Musta mere väine, Konstantinoopolit ning oma võimu Balkanil (soovides minema ajada Austria-Ungarit)
  • Jaapan soovis vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid
    Enne sõda ja 1914. a:
  • 1882 – tekkis Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel
  • 1891 -1893 – Prantsusmaa sõlmis liidu Venemaaga
  • 1900 ja 1902 – Prantsusmaa sõlmis salajase liidu Itaaliaga
  • 1904 – Prantsusmaa sõlmis liidu Suurbritanniaga
  • 28.06.1914 tapeti Franz Ferdinand (Austria-Ungari troonipärija) Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austrias nõuti kohest sõja alustamist, nende poolel oli Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa ja Prantsusmaa. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni.
  • 01.08.1914 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja
  • 03.08.1914 kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja
  • 04.08.1914 viis Saksamaa oma väed üle ( erapooletu ) Belgia piiri, Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale
  • 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale
  • 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad
  • 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida-Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias
  • Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile.
  • 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda
  • 05.-06.09.1914 Marne’i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda
  • 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse
    1915:
  • Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet
  • Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega
  • 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli
  • 02.05.1915 toimus Gorlice lahing, sellele järgenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi venelaste väed Galiitsiast lahkuma
  • Peale Gorlice operatsiooni vallutasid Keskriigid Poola, Leedu ja Kuramaa
  • 23.05.1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja
  • Oktoobris tasakaalustus idarinne , vene väge ei suudetud purustada
  • Kaukaasiast tõrjuti välja Türgi väed
  • 14.10.1915 astus sõtta Bulgaaria ( Keskriikide poolel)
  • Sügisel vallutasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria kogu Serbia
  • 22.11.1915 said Briti väed Bagdadi lähedal lüüa
  • Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega
    1916:
  • 1916. aasta alguses oli Saksamaa majanduslik olukord tunduvalt halvenenud, Keskriikidel oli vähem sõjajõudu
  • 21.02.1916 alustas Saksamaa pealtungi Verduni kindlusele (sooviti, et prantslaste jõud kahaneks kindlust kaitstes), kuid prantslased pidasid vastu
  • 31.05-01.06.1916 toimus Jüüti merelahing sakslaste ja brittide vahel
  • 01.07.1916 alustasid prantslased Somme’i jõe ääres vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos võeti kasutusele tankid), selle lahingu tulemusena (kestis novembrini) vallutati väike ala ränkade kaotuste hinnaga
  • 27.08.1916 liitus sõjaga Rumeenia , kes soovis Transilvaaniat ja Banatit
  • Septembris purunes Rumeenia sõjavägi tänu Keskriikide pealetungile
  • 06.12.1916 hõivasid Keskriigid Bukaresti
  • 12.12.1916 tegi Saksa valitsus kõikide Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada, kuid Antandi riigid lükkasid selle tagasi
  • 1916. a. lõpuks oli sõjaline initsiatiiv Antandi käes, kuigi kumbki pooltest ei saavutanud ülekaalu. Keskriigid kannatasid toidu-, tooraine- ja küttepuudust mereblokaadi tõttu. Kurnatud oli ka Austria-Ungari, nende riigis kasvas slaavi rahvaste vastupanu.
    1917:
  • 1917. aasta alguses oli Antandil 11 miljonit meest rohkem kui Keskriikidel. Saksamaa asus strateegilisele kaitsele.
  • 01.02.1917 kuulutas Saksamaa välja piiramatu allveesõja (ka erapooletute riikide laevade vastu)
  • 06.04.1917 astus sõtta USA (Saksamaa allveesõja kuulutamise tõttu), kes oli seni olnud erapooletu, Saksamaale kuulutas sõja 11 Ladina-Ameerika riiki
  • 30.06.1917 astus sõtta Kreeka
  • Juulist novembrini toimusid Suurbritannia pealetungid Flandrias, sakslaste kaitset ei suudetud läbi murda
  • 03.09.1917 vallutasid sakslased Riia
  • 24.10.1917 toimus Caporetto lahing Itaalia ja Saksamaa vahel, mille võitis suurelt Saksamaa
  • 20.11.1917 toimus esmakordne tankisuurrünnak Cambrai juures
  • 15.12.1917 sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga vaherahu
  • 09.12.1917 vaherahu sõlmis Rumeenia
  • 1917. aastal saavutasid sakslased edu mitmel rindel, kuid see ei olnud märgatav. Edukaks ei osutunud ka allveesõda. Sakslaste sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast tabas nälg. Prantslased asusid teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. USA sõttaastumine tugevdas Antandi positsiooni.
    1918:
  • Veebruaris okupeerisid Saksa väed Eesti, Ukraina, Pihkva ja osa Valgevenest (3. märtsi rahulepinguga jäid need alad Saksamaa võimu alla)
  • 7. mai sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu
  • 21.märts kuni 17. juuli tegid Saksa väed Arrasist Reinini mitu suurt pealetungi, kuid need ei toonud strateegilist edu
  • 15. juuli algas II Marnei lahing, Antant saavutas edu
  • 8. august purustasid Briti väed sakslased Amiensi lõigus
  • 29. september kapituleerus Bulgaaria
  • 30. oktoober sõlmiti Türgi Murdose vaherahu
  • 24 -29. oktoober sundis Itaalia Austria-Ungari väed taanduma
  • 24. oktoober lõi Ungari Austria-Ungari keisririigist lahku
  • 28. oktoober lõi Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku
  • 3. november kapituleerus Austria
  • 3. novembril paisusid Saksa laevastike rahutused revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon)
  • 11. november kirjutati alla Compiegne ’i vaherahule Antandi ja Saksamaa esindajate poolt
  • Saksamaa alistus, kohustus evakueerima ja demilitariseerima Reini tsooni, kohustus vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa relvastusest ja raudtee -veeremist. Toimus desarmeerimine. Pariisi rahukonverentsil surusid võitjariigid sakslastele peale Versailles ’ rahu (1919-1920), mis piiras nende iseseisvust ning millega kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks.
    Tulemused:
    Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia -Sloveenia kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse . Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma.
    Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.
    Mõisted jms:

  • positsioonisõda – kaevikusõda, sõjategevuse pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks manööversõda. Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda läänerindel, idarndel manööversõda.
  • desarmeerimine – relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine
  • Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa
  • Kolmikliit/Keskriigid: Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi

  • Uute riikide teke:
    Venemaa lagunemisel: 06.12.1917 – Soome
    16.02.1918 – Leedu
    24.02.1918 – Eesti
    11.11.1918 – Poola
    18.11.1918 – Poola
    18.11.1918 – Läti
    Austria-Ungari lagunemisel: 28.10.1918 – Tšehhoslovakkia
    16.11.1918 – Ungari
    Suurbritanniast eraldus : 21.01.1919 - Iirimaa


  • Vasakule Paremale
    Ajalugu - esimene maailmasõda #1 Ajalugu - esimene maailmasõda #2 Ajalugu - esimene maailmasõda #3 Ajalugu - esimene maailmasõda #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ats105 Õppematerjali autor
    Lühikonspekt I ms kohta

    Sarnased õppematerjalid

    I mailmasõda
    8
    doc

    I mailmasõda

    Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879

    Ajalugu
    Esimene Maailmasõda
    9
    doc

    Esimene Maailmasõda

    palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    11
    doc

    Esimene maailmasõda

    Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    31
    odp

    Esimene maailmasõda

    Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28

    Ajalugu
    I maailmasõda
    3
    odt

    I maailmasõda

    I maailmasõda · FAKTID: · Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: ­ purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik ­ nendes riikides valitsenud dünastiad

    Ajalugu
    I maailmasõda
    16
    doc

    I maailmasõda

    Pärnu Koidula Gümnaasium Referaat I maailmasõda Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ...................................................................................................

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed
    8
    doc

    Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

    september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november). Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist. Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda. 23. Sõja tagajärjed? Millised uued riigid tekkisid Euroopas? - Tagajärjed: - majandus halvas seisus - muutused sõjapidamises - sotsiaalne olukord halvenes - uute riikide teke - impeeriumite kaotused Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. 24. Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping. - *Pariisi rahukonverents ­ 1918a. püsivate rahulepingute väljatöötamine, arutati sõjaaegseid tingimusi

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda 1914-28 juuli -1918 11 November
    4
    docx

    Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

    kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun