Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ajaloo eksami kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?
  • Mis on reparatsioon ?
  • Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk?
  • Miks teravnes 1930 Aastatel rahvusvaheline olukord?
  • Miks hakkas 1930 Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema?
  • Millised riike nad esindasid?
  • Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas?
  • Millised olid natside nõudmised Versailles rahulepingu suhtes?
  • Miks sai USA-st 1920 Aastatel maailmamajanduse juhtriik?
  • Milliste abinõudega peatati inflatsioon Saksamaa?
  • Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s?
  • Miks puhkes ülemaailmne majanduskriis?
  • Milliste meetmetega väljusid kriisist diktaatorlikud riigid?
  • Milliseid muutusi tõi majanduskriis inimeste igapäevaellu?
  • Milliste abinõudega õnnestus USA-l kriisist väljuda?
  • Miks peetakse 1933 Aastat kriisi lõpuaastaks?
  • Mida peetakse Suure depressiooni põhjuseks?
  • Milles seisnes Roosvelti uus kurss ?
  • Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid?
  • Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised?
  • Mis iseloomustas Suurbritannia siseriikliku elu?
  • Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest?
  • Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised?
  • Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada?
  • Mil moel mõjutas keeluseadus kuritegevust USA-s?
  • Milliseid takistusi kohtas Roosvelt uue kursi elluviimisel?
  • Miks USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks?
  • Mil moel mõjutas neutraliteediseadus rahvusvahelist poliitikat?
  • Miks kohtas roosvelt uue kursi elluviimisel vastasseisu?
  • Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas ?
  • Milles seisnes demokraatia kriis?
  • Kuidas muutus Esimese maailmasõja järel valijaskond ?
  • Miks toetas rahvas karmikäelist juhti?
  • Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest?
  • Milliseid võtteid kasutati juhikultuse kujundamiseks?
  • Milline roll oli diktatuuririigis parteil?
  • Milliste võtetega allutati rahvas diktaatori tahtele?
  • Milline roll riigis oli kommunistlikul parteil?
  • Miks puhkes Venemaal kodusõda ?
  • Milles seisnes sõjakommunismi poliitika?
  • Kuidas muutus majanduspoliitika pärast kodusõda?
  • Mida tõi suur murrang kaasa ühiskonnaellu?
  • Milline koht oli nõukogude ühiskonnas vägivallal?
  • Miks sekkusid vene kodusõtta välisriigid?
  • Mis asjaoludel õnnestus nõukogude võimul püsima jääda?
  • Kuidas sai Stalinist NSVL -i ainuvalitseja?
  • Miks loobuti 1920 Aastate lõpus NEP-i poliitikast?
  • Mis oli kollektiviseerimise eesmärk?
  • Miks Esimese maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse?
  • Miks itaallased toetasid Mussolinit?
  • Miks sai Mussolinist paljude Euroopa diktaatorite eeskuju?
  • Kuidas said faÅ¡ istid Itaalias võimule?
  • Millised olid Itaalia 1930 Aastate sõjaka välispoliitika eesmärgid?
  • Keda pidasid natsid oma vaenlasteks?
  • Millest tulenes natsliku Saksamaa nimetus Kolmas riik?
  • Milliseid eesmärke taotles Hitler oma raamatus?
  • Milles süüdistas natslik propaganda juute?
  • Mis oli majanduse riikliku reguleerimise eesmärk?
  • Mis põhjustas Saksamaa sõjaka välispoliitika 1930 Aastail?
  • Miks nimetati natsionaalsotsialiste pruunsärkideks?
  • Miks kehtestati 1934 Aastal Eestis autoritaarne valitsus?
  • Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ?
  • Kuidas said linna- ja maainimesed osa kultuurist?
  • Miks tungis Punaarmee 1918 Aasta novembris Eestisse?
  • Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ?
  • Millal algas Vabadussõda?
  • Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?
  • Millised suurriigid kujunesid Eesti iseseisvuse ohuallikaiks?
  • Miks ei õnnestunud Balti liidu loomine?
  • Kes tegi erinevaid komöödiaid Töövihik 1 Miks muutus New York maailma kultuurikeskuseks?
  • Kes nad olid ja millega said tuntuks?
  • Miks tõusis naiste osatähtsus ühiskonnas?
  • Mil määral mõjutas naise kodunt väljaminek moe arengut?
  • Kuidas rahastati kultuuri 1920-1930 Aastail?
  • Kuidas tänapäeval?
  • Milline reform pani aluse põhiharidusele milline kõrgharidusele?
  • Kuidas arendati rahvusteadusi?
  • Millised olid sõjakate suurriikide Jaapani Itaalia Saksamaa ja NSVL - i eesmärgid 1930 Aastate lõpul?
  • Miks oli MRP kasulik Saksamaale Miks NSVL-ile?
  • Millised kaotajateks?
  • Miks sai Austria anÅ¡ luss võimalikuks?
  • Mida tähendas Müncheni kokkulepe TÅ¡ehhoslovakkiale?
  • Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale?
  • Miks teravnesid NSVL ja Skm suhted Hitleri võimuletulekuga?
  • Miks õnnestus MRP sõlmimine?
  • Millise lepingu realiseerimisega algas Teine maailmasõda?
  • Millised vastandlikud riikide blokid kujunesid Teise maailmasõja algul?
  • Kuidas võttis okupeeritud Prantsusmaa osa Hitleri-vastasest võitlusest?
  • Millised riigid sõlmisid Kolmikpakti?
  • Milliste linnade all peatas NSVL Saksamaa pealetungi 1941 Aastal?
  • Millise sündmuse tagajärjel muutus Euroopa sõda maailmasõjaks?
  • Millised riigid kuulusid Hitleri-vastasesse koalitsiooni?
Ajaloo eksami kordamisküsimused

1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939.

Õpik


  • Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?
    Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud.
  • Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks?
    Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale.
  • Mis on reparatsioon ?
    Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale.
  • Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk?
    Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.
  • Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord?
    Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis
  • Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid ?
    Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks.

    Töövihik


  • Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid
    Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist.
  • Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema?
    Sest võimule tulid diktaatorid . Rahvasteliidul puudusid mõjutusvahendid.
  • Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema?
  • Compiegne ’e vaherahu sõlmimine – sellega lõppes sõjategevus.
  • Pariisi rahukonverents – töötas välja püsivad rahulepingud.
  • Versailles ’ süsteemi loomine – Pariisi rahukonverentsi loodud uus poliitiline korraldus.
  • Rahvasteliidu loomine – sellega arendati maailma majanduslikku ja kultuurilist koostööd, ilma sõjata
  • Kes kuulisid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja millised riike nad esindasid?
  • Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau
  • USA president Woodraw Wilson
  • Inglismaa peaminister David Lloyd George
  • Millised muutused toimusid riikide jõuvahekorras Euroopas pärast Esimest maailmasõda ?
    Suured riigid kadusid, tekkisid väikesed riigid. Oli ka palju vabariike

    1A. Pariisi rahukonverents ning uus euroopa kaart.

    Õpik


  • Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes?
    Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast.
  • Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas?
    S
  • Millised olid natside nõudmised Versailles’ rahulepingu suhtes?
    SEE PTK LÕPETADA!

    2. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel

    Õpik


  • Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast esimest maailmasõda?
    Suureks toeks olid Saksamaa reparatsioonimaksed ning rikka Elsass -Lotringi piirkonna ülevõtmine
  • Miks sai USA-st 1920. Aastatel maailmamajanduse juhtriik?
    Juhtriik sai temast sellepärast, kuna nad andsid eurooplastele võlglaene ja muutus nende võlausaldajaks.
  • Milliste abinõudega peatati inflatsioon Saksamaa?
    Hakati paberraha juurde trükkima. Töötajatele maksti palka kaks korda päevas.
  • Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s?
    Oluliseks muutus tarbekaupade tootmine. Arenes autode-, elektri- ja keemiakaupade tootmine. Võeti kasutusele konveierid.
  • Miks puhkes ülemaailmne majanduskriis?
    Põhjused on järgmised:
  • Maailmamajanduse kohanematus
  • Kaupade ületootmine
  • Vale majandamine
  • Anna hinnang Roosvelti uue kursi poliitikale.
    Mina arvan, et ta uus poliitika oli väga hea, sest ta innustas rahvast tööle oma kõnedega. Lisaks asus ta tegema uusi reforme, mis pidi looma uusi töökohti.
  • Milliste meetmetega väljusid kriisist diktaatorlikud riigid?
    Nad sekkusid tootmis- ja kaubandusettevõtete ja pankade tegevusse. Otsused tegi riik.

    Töövihik


  • Kriis jõudis peagi Euroopasse, sest…
    Kriis jõudis peagi Euroopasse, sest nende majandus sõltus USA omast.
  • Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest…
  • Varasemad majanduskriisid olid lõppenud ühe-kahe aastaga
  • 1929. Aastal puhkenud kriis tõi esile tolle aja tundmatud hädad
  • Korraldati tööliste meeleavaldusi
  • Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed:
  • Pidi sekkuma riik
  • Riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele

    2A. Suur ülemaailmne majanduskriis

    Õpik


  • Miks nimetati 24. oktoobrit 1929 New Yorgi börsi mustaks päevaks?
    Sest siis soovisid kõik äkitselt oma aktsiad maha müüa
  • Miks nimetati 1929. Aastal alanud majanduskriisi Suureks depressiooniks ?
    Sest see oli kõige suurem ja purustavam kriis kõikidest varasematest kriisidest.
  • Milliseid muutusi tõi majanduskriis inimeste igapäevaellu?
    Paljud jäid tööta. Miljonid inimesed olid näljas. Ei suudetud oma peret üleval hoida.
  • Mille poolest erines Roosvelti majanduspoliitika varasemate USA valitsuse majanduspoliitikast?
    Roosvelti kava tähendas ulatuslikke majandusreforme riigis. Oli vaja muuta USA valitsuse ja ka inimeste mõtteviisi .
  • Milliste abinõudega õnnestus USA-l kriisist väljuda?
    Kehtestati reform panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Püüti luua uusi töökohti. Riik hoolitses abivajajate eest.
  • Miks peetakse 1933. Aastat kriisi lõpuaastaks?
    Sest just siis hakkasid USA majanduslangusest üle saama.

    Töövihik


  • Mida peetakse Suure depressiooni põhjuseks?
  • Kaupade ületoomine
  • Ebamajanduslik käitumine
  • Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse
  • Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel kõige olulisem? Miks?
    Mina arvan et selle kujunemisel oli kõige olulisem ebamajanduslik käitumine, sest siis inimesed võtsid liiga kergesti endale laene.
  • Milles seisnes Roosvelti uus kurss ?
    Uus kurss seisnes ulatuslikes majandusreformides riigis.
  • Lõpeta laused .
  • 1933. Aastat on peetud majanduskriisi lõpuks sest, siis hakkas USA majanduskriisist üle saama.
  • Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930. Aastate teisel poolel Roosvelti reforme rakendama.
  • Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli palju riike, mis olid Suurbritanniast sõltuvad, kuhu britid võisid oma kaupu müüa ka kriisi ajal
  • Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega.

    3.Demokraatia 1920.-1930. aastail. Võidukäik või kriis?

    Õpik


  • Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus pärast Esimest maailmasõda?
    Kuna tänu võitmisele kasvas suurriikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid.
  • Mil viisil aitas surfažettide liikumine kaasa demokraatia laiendamisele?
    Nad kaotasid valimisõiguse vanusepiirangu ja kasvatasid tänu sellele valijate arvu
  • Kuidas õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem hääletasid liberaalide poolt?
    Konservatiivid ei hakanud kohe kõike muutma , vaid põhinesid nendel muutustel, mis on juba ajaloos edukalt läbitud.
  • Mil viisil mõjutas tööliste valimisõiguse andmine valitsuse koosseisu?
    See suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu.
  • Milliste meetmetega lootsid sotsialistid vähendada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust?
    Rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada võrdsete tingimuste loomiseks. Nad lootsid seda saavutada reformidega.
  • Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid?
    Sest ei tulnud majanduslikku õitsengut demokraatia ajal ja taheti see ka kukutada .
  • Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised?
    Kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine.
  • Nimeta riike, kus 1920. A lõpul ja 1930. Aastatel asendus demokraatia diktatuuriga?
    Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Hispaania , Portugal, Eesti.

    Töövihik


  • Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda.
  • Uued riigid said demokraatlikuks suurte eeskujul.
  • Valimisõigus laienes ka naistele
  • Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega?
    Naised said valimisõigused ( lõid ühiskonnaelus kaasa, sest nende õigused suurenesid ).

    3A. Suurbritannia ja Prantsusmaa: monarhia ja vabariik

    Õpik


  • Millised olid Suurbritannia majandusprobleemid 1920. Aastate algul?
    Suur tööpuudus . Raskeks koormaks sai sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks, see mõjus halvasti söetööstusele.
  • Miks mõjutas majanduskriis Suurbritanniat vähem kui paljusid teisi maid?
    Sest britid kasutasid võõramaised tooraineid ja nende hinna langus alandas ka Suurbritannias kaupade hindu, tänu sellele said nad edukalt ja odavalt toodangut edasi müüa ka kriisiaastatel.
  • Mis iseloomustas Suurbritannia siseriikliku elu?
    Seadusi võttis vastu parlament ja nende täitmist korraldas valitsus peaministriga. Teine peamine erakond oli Tööerakond peale Liberaalide.
  • Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest?
    Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus.
  • Seleta mõistet Briti impeerium?
    Selle moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. Neil on oma seaduse- ja elukorraldus.
  • Mis aitas kaasa Prantsusmaa majanduse tõusule pärast Esimest maailmasõda?
    Majandust aitasid edendada uued maavarad , võidetud aladelt . Siis ka reparatsioonimaksud.
  • Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised?
    Sest seal tegutses väga palju erinevaid parteisid.
  • Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada?
    Loodi Rahvarinne , kuhu koondusid kõik sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad .

    Töövihik


  • Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil.
    Suurbritannia
    Riigikord : Neil oli palju dominioone, kes olid rahul Briti võimuga nende maal.
    Majandus: Enne majanduskriisi muutus eesotsas Suurbritannia söekaevanduse olukorrad halvaks, sest hakati kasutama vedelkütust.
    Parteid ja poliitiline elu: Parlament võttis vastu seadusi. Valitsus hoolitses selle eest, et neid ikka järgitakse. Tööerakonnad tõusid teiseks peaerakonnaks.
    Prantsusmaa
    Riigikord: Loodi Rahvarinne, et diktatuuriohuga võidelda. Nende majanduskriis arenes kiiremini kui Suurbritannia oma.
    Majandus: Hakkas arenema võimsaks tööstusriigiks. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud.
    Parteid ja poliitiline elu: Oli palju parteisid ja sellepärast vahetus ka pidevalt valitsus.

    4.USA 1920.-1930. Aastail

    Õpik


  • Mille poolest erinesid vabariiklaste ja demokraatide arusaamad majanduse juhtimisest?
    Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida.
  • Seleta mõistet majanduslik liberalism ?
    Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
  • Leia seoseid vabaturumajanduse ja majandusliku õitsengu vahel USA-s 1920. Aastatel.
    Võeti kasutusele uusi tehnikaid ja tootmisviise. Tehti edusamme ka lennunduses.
  • Mil moel mõjutas keeluseadus kuritegevust USA-s?
    Tekkisid kuritegelikud rühmitused ja ühendused. Tekkis maffia. Toodi illegaalseid asju salaja üle piiri.
  • Milliseid takistusi kohtas Roosvelt uue kursi elluviimisel?
    Kongress lükkas tagasi osasi seaduseelnõusid, samuti ka Ülemkohus, kuid pärast andsid nad ikkagi alla.
  • Miks USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks?
    Sest nad ei tahtnud mitte teisi aidata, vaid oma valdusi suurendada.
  • Mil moel mõjutas neutraliteediseadus rahvusvahelist poliitikat?
    Ameerika ühendriigid hoidusid selle abil sõjalise ja majandusliku abi osutamisest Euroopa riikidele.

    Töövihik


  • Koosta 4-5-lauselised kokkuvõtted.
  • USA sisepoliitiline elu
    See oli sarnane Suurbritannia omaga . Seadusi võttis vastu Kongress. Juhtivateks parteideks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Neil oli ka majandisliku liberalismi poliitika.
  • Vaba turu võidukäik
    1920 a. oli USA-s vabaturg . Ülemkohus kuulutas seadusevastaseks mõned varem vastu võetud seadused. Võeti kasutusele uus tehnika ja tootmisviis.
  • Vasta küsimustele.
  • Miks kohtas roosvelt uue kursi elluviimisel vastasseisu ?
    Sest oli inimesi, kes hakkasid nõudma riikliku reguleerimise lõpetamist, kuna nad nimetasid seda vabamajanduse piiramiseks.
  • Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas?
    See seisnes selles, et mitte sattuda Euroopasisestesse konfliktidesse ja sõdadesse.

    5.Diktatuurid Euroopas

    Õpik


  • Milles seisnes demokraatia kriis?
    See seisnes selles, et demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult.
  • Kuidas muutus Esimese maailmasõja järel valijaskond?
    Naistele anti valimisõigused. Tekkisid suured valijate rühmad.
  • Miks toetas rahvas karmikäelist juhti?
    Sest arvati, et tema suudab tuua korra majja oma karmi käega.
  • Miks sai erakondade paljusus parlamendis takistuseks riigivõimu teostamisel?
    Sest igal erakonnal on oma eesmärk ja kui erakondi on palju siis on raske oma eesmärgini jõuda. Samuti ei jõuta ka parlamendis pidevalt kokkuleppele.
  • Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest?
    Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses riigis on peale ühe isiku võimu ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle.
  • Milliseid võtteid kasutati juhikultuse kujundamiseks?
    Piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi . Allutati inimesi täielikult riigivõimule.
  • Milline roll oli diktatuuririigis parteil?
    Juht sai toetuda valitsevale parteile ja sellega nõu pidada. Partei liikmed said kindlaid eesõigusi.
  • Milliste võtetega allutati rahvas diktaatori tahtele?
    Inimest hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Teatud uske hakati tagakiusama. Hakati ka tegema propagandat.

    6.Kommunistlik Venemaa

    Õpik


  • Milline roll riigis oli kommunistlikul parteil?
  • Miks puhkes Venemaal kodusõda ?
    Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahuk Venemaa teised poliitikud ja ühiskonnakihid.
  • Milliseid meetmeid rakendati maailmarevolutsiooni ideede elluviimiseks?
    Teenustusse rakendati sõjaväeluure ja kommunistliku liikumise keskne organisatsioon Komitern. Hakati järjest õhutama erinevaid riike.
  • Milles seisnes sõjakommunismi poliitika?
    See seisnes selles, et kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks.
  • Kuidas muutus majanduspoliitika pärast kodusõda?
    Sõjakommunismi poliitika ennast enam ei õigustanud. Alustati uut poliitikat. Kaotati toiduainete andmine riigile, see asendati hoopis maksudega. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusala .
  • Miks võib nimetada kolhoseerimist ja industrialiseerimist ,,suureks murranguks’’?
    Sest, nendega tehti palju läbimurranguid, uuendati tehnikat ja leiutati uut tehnikat.
  • Mida tõi ,,suur murrang’’ kaasa ühiskonnaellu?
    Likvideeriti rikkad talupojad, põllumajanduses toimus kollektiviseerimine .
  • Milline koht oli nõukogude ühiskonnas vägivallal?
    Väga kõrge koht. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalin arvas et vägivald on loomulik riigis.

    Töövihik


  • Nõukogude riigi loomine
    Valitsus: Rahvakomissaaride Nõukogu
    Seadusandlik võimuorgan : Ülemaailmne Kesktäitevkomitee
    Riigi ametlik nimetus 1918. Aastast: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik
    NSV liit loodi 1922 aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga – Kaukaasiat
  • Vasta küsimustele
  • Miks sekkusid vene kodusõtta välisriigid ?
    Sest Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid.
  • Mis asjaoludel õnnestus nõukogude võimul püsima jääda?
    Punaarmee, kes suutis sisemisele ja välisele survele vastu seista
  • Kuivõrd edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel?
    Täiesti edutud, sest nad ei saavutanud sellega midagi.
  • Kuidas sai Stalinist NSVL -i ainuvalitseja?
    Ta alistas/vallutas kõik oma vastased, et saada ainuvalitsejaks.
  • Miks loobuti 1920. Aastate lõpus NEP-i poliitikast ?
    Sest venemaa pidi muutuma lühikese ajaga tööstusriigiks. Loobuti ühtsest majanduse arengust.
  • Mis oli kollektiviseerimise eesmärk?
    Eesmärk oli eraomand kaotada ja talupoeg allutada täielikult riigile ning vili kätte saada talt tasuta.
  • Miks talusid nõukogude inimesed ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat?
    Sest nad ei saanud selle vastu midagi teha, kuna neil polnud piisavalt võimu.

    7.Fašistlik Itaalia

    Õpik


  • Miks Esimese maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse?
    Kuna nad ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust ja neil oli ka majandusraskusi.
  • Miks itaallased toetasid Mussolinit?
    Kuna arvati et just tema suudab itaalias majanduse korrale seada ja madalseisust välja tuua.
  • Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride alusideeks?
    Kõige tähtsamal kohal on rahvus ja kõik inimesed tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele.
  • Miks sai Mussolinist paljude Euroopa diktaatorite eeskuju?
    Kuna ta tegi enda õpetuse, mis kogus nende seas kuulsust ja paljud teised diktaatorid hakkasid seda järgima.
  • Kuidas said faÅ¡istid Itaalias võimule?
    Tänu parlamendivalimistele.
  • Milliste ümberkorraldustega õnnestus Mussolinil kehtestada kontroll kõigi elualade üle?
    Rakendati riiklike abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone.
  • Miks ka mitmed demokraatia pooldajad toetasid esialgu Mussolini diktatuuri?
    Sest arvati et ta oli suutnud luua hästitoimiva riigi.
  • Millised olid Itaalia 1930. Aastate sõjaka välispoliitika eesmärgid?
    Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Antiik- Rooma ajal.

    Töövihik


  • Täida lüngad
    Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid Itaalias tihti valitsused, sest need koosnesid erakondade esindajatest ja keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurite ja töötute organisatsiooni võitlusliidu liikmeid hakati kutsuma fašistideks. Sellest rühmitusest kujunes rahvuslik fašistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini. Tal oli palju pooldajaid , sest loodeti, et ta päästab riigi vaesusest, ta lubas muuta Itaalia võimsaks nagu Rooma-Impeerium.
  • Mussolini õpetuse põhiseisukohad:
    Tähtsamal kohal on rahvus. Ta väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Üksikinimene on rahvuse osa. Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb

    8.Natsionaalsotsialistlik Saksamaa

    Õpik


  • Keda pidasid natsid oma vaenlasteks?
    Saksa töölisparteid.
  • Miks toetasid natse väga erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimesed?
    Sest nendes nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste.
  • Millest tulenes natsliku Saksamaa nimetus Kolmas riik?
    See lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa keisririik ja kolmas Hitleri Suur-Saksamaa.
  • Milliseid eesmärke taotles Hitler oma raamatus?
    Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks. Selleks tuli aga tühistada Versailles’ ja teised alandavad lepingud . Tuleb luua uus kord.
  • Too näiteid, kuidas Hitler koondas võimu enda kätte.
    Peale riigipresidendi surma võttis ta tema ameti endale. Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega jne…
  • Milles süüdistas natslik propaganda juute ?
    Neid süüdistati selles, et nad sepitsesid kommunistidega vandenõu ning soovivad Saksamaa maha müüa võõrriikidele.
  • Milliste meetmetega likvideeriti Saksamaal 1930. Aastate teisel poolel tööpuudus?
    Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati pikki kiirteid.
  • Mis oli majanduse riikliku reguleerimise eesmärk?
    Allutama inimesed enda alla.
  • Mis põhjustas Saksamaa sõjaka välispoliitika 1930. Aastail?
    Suur majanduslik tugevnemine ja areng.

    Töövihik


  • Miks nimetati natsionaalsotsialiste pruunsärkideks?
    Sest hitlerlaste rünnakurühmad olid pruunides särkides.
  • Leia seoseid natside populaarsuse ja Versailles’ rahulepinguga sätestatu vahel.
    Versailles’ rahuleping seadis karmid nõudmised Saksamaale, mille Hitler lubas tühistada.
  • Nimeta neli ümberkorraldust sisepoliitikas pärast natside võimulesaamist.
  • Üheparteisüsteem – et Natsionalistlikul Saksa Töölisparteil ei oleks konkurente.
  • Kaotati sõna- ja teised kodanikuõigused – et inimesed ei hakkaks ühtlaselt võimu üle protesteerima.
  • Kehtestati plaanimajandus – et tootmine oleks Hitleri käes ja saaks kontrollida, mida toota.
  • Üldine sõjaväe kohustus – et Maailma riigi loomiseks oleks olemas ka sõjavägi.
  • Mille poolest on Stalini ja Hitleri tegevus ainuvõimu kehtestamisel sarnane?
    Mõlemad tahtsid saada maailma ainuvalitsejaks ja allutasid selle nimel oma rahvast

    9.Eesti Vabariik 1920.-1930. Aastail

    Õpik


  • Millised tunnused iseloomustavad demokraatliku Eestit 1918-1934?
    1920.aasta põhiseadus , ühekojaline parlament, Eesti rahval oli soov luua iseseisev riik.
  • Miks kehtestati 1934. Aastal Eestis autoritaarne valitsus?
    (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde.
  • Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ?
    • Kaitseseisukord
    • Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid
    • Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast
    • Lükati edasi organisatsioonid
    • Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
    • Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda
    • Erakonnad asendati ainuparteidega
    • Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena
    • Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti

  • Kuidas said linna- ja maainimesed osa kultuurist?
    Osaleti aktiivselt kultuuriloomes ja –tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis koore ja orkestreid .

    Töövihik


  • Kirjelda lühidalt olulisemaid ümberkorraldusi
    Põllumajanduses – Edendamist rakendas moodsam tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähemus ning majanduslike ebatasuvate väiketalude suur arv.
    Tööstuses – Asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega.

    9A.Vabadussõda

    Õpik


  • Miks tungis Punaarmee 1918. Aasta novembris Eestisse?
    Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust
  • Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ?
    Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes.
  • Seleta mõisted :
    Rahvavägi – Eesti vabatahtlikest koosnev rahvuslik väeosa
    Landeswehr`i sõda – Vabadussõja raames Lätis kestnud sõjaline konflikt Saksa väekoondise ja Eesti vahel.
    Võidupüha – Võnnu vallutamise päev, kus eestlased võitsid.
    Tartu rahu – 2.02.1920 alla kirjutatud rahuleping, mis lõpetas Vabadussõja. Tingimused: tagas Eestile soodsa idapiiri , lahendas majanduslikud probleemid, Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust & loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes.

    Töövihik


  • Millal algas Vabadussõda? Miks see algas?
    28.novembril 1918. aastal, sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma.
  • Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?
    Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada, kuna nad on tugevad ja vastupidavad.
  • Täida lüngad
    Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. Aastal, Eesti ja Venemaa vahel. Viimane tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Määrati kindlaks vaherahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

    9B.Eesti välispoliitika 1920.-1930. Aastail

    Õpik


  • Millised suurriigid kujunesid Eesti iseseisvuse ohuallikaiks? Miks?
    Kommunistlik Venemaa ja Natsislik Saksamaa. Kuna need olid tol ajal kõige võimsamad riigid.
  • Miks ei õnnestunud Balti liidu loomine?
    Kuna Balti riikidel olid omavahelised vastuolud ja Venemaa ei pooldanud seda.
  • Millistele suurvõimudele tegi panuse Eesti välispoliitika 1920. Aastatel?
    Enamasti Saksamaale, sest Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti palju kokkuleppeid omavahel. 1932. Aastal kirjutati alla mittekallaletungilepingule.

    Töövihik


  • Lõpeta tulbad.
    Ohuallikad 1920.-1930. Aastail – Venemaa ja Saksamaa
    Lepingud – Eesti-Läti kaitseliiduleping 1923. Aastala ja Eesti-Venemaa mittekallaletungileping 1932. Aastal.
    Rahvasteliit – Eesti astus Rahvasteliitu 1921. Aastal.
    Neutraliteet – ei loe kohustuslikuks Rahvasteliidu ühingut. Neid artikleid, milles nähti liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes.

    10.Kultuur maailmasõjavahelisel ajal

    Õpik


  • Too näiteid teaduse ja ebateaduse arengust.
  • Milliseid teaduse ja tehnika saavutused iseloomustavad 1920.-1930. Aastaid kõige rohkem?
    Seda iseloomustas elektrienergia laialdane areng, tootmine ja tarbimine. Edusamme tehti ka elektrotehnika, side- ja transpordi- vallas.
  • Miks pöörati demokraatlikes riikides tähelepanu kodutehnika tootmisele, NSV Liidus aga mitte?
    Kuna need olid väikesed riigid ja neile oli seda vaja. NSVLiidule aga polnud.
  • Milliseid kunstiliike kasutati inimeste mõjutamiseks ja propaganda tegemiseks?
    Filmikunsti , kirjanduse ja kujutatavat kunsti, muusikat ja tantsu. NT: filmikunstis Charles Chaplin , kes tegi erinevaid komöödiaid.

    Töövihik


  • Miks muutus New York maailma kultuurikeskuseks?
    Sest 1920. Aastate lõpul tegutses seal 70 teatrit ning lavastati 280 muusikali ja teatritükki aastas.
  • Kes nad olid ja millega said tuntuks ?
  • Ernst Ruthenford – 1919 aastal teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni.
  • Charles Chaplin – kõige kuulsam näitleja ning lavastaja filmides 1920 aastal.
  • Salvador Dali – sai kuulsaks , sest ta maalid esitasid vaatlejale pööraseid unenäolisi kujutelmi ja üritasid neile seletust leida.
  • Ernest Hemingway – oli tõusvas suunas minev kirjanik.
  • Isadora Duncan – oli modern- ehk vabatantsu looja 20. Sajandi algul.

    10A.Muudatused igapäevaelus

    Õpik


  • Loetle tähtsamaid muudatusi inimeste eluolus 1920.-1930. Aastail?
    Kodudesse ilmusid tolmuimejad, külmkapid, pesumasinad, raadiod ja televiisorid. Autod, bussid, rongid ja laevad võimaldasid inimestel reisida . Side- ja filmitehnika areng mõjutas inimeste meeleolu.
  • Miks tõusis naiste osatähtsus ühiskonnas?
    Sest nad said valimisõigus, nad olid edukad paljudel aladel (ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad).
  • Mil määral mõjutas naise kodunt väljaminek moe arengut?
    Siis ei saanud osad naised lubada endale uut moodi, aga teine osa kulutas just kõik raha moele. Nad said elada ka vabalt.
  • Kas 1920.-1930. Aastail toimunud muutused inimeste eluolus omasid vaid positiivset tähendust või oli selles ka varjukülgi?
    Ma arvan, et selles oli mõlemat. Positiivselt vaadates arenest tehnika ja inimõigused. Varjukülgedest vaadates arenes kuritegevus.

    10B. Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

    Õpik


  • Kuidas rahastati kultuuri 1920.-1930. Aastail? Kuidas tänapäeval?
    Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurikapitali vahendusel. Tänapäeval samamoodi, aga sellele on lisandunud ka sponsorid .
  • Seleta mõisted: kõrgkultuur , rahvakultuur , kultuurautonoomia.
  • Kõrgkultuur - elukutselised kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arvu kasv. Tekkisid uued proffessionaalsed teatrid, koorid , orkestrid. Ei ole mõeldud massidele.
  • Rahvakultuur - rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid-
  • Kultuuriautonoomia - suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste (teatrid, raamatukogud) asutamise, ülalpidamise ja juhtimise eest. (Juudid ja sakslased Eestis kahe maailmasõja vahelisel perioodil).
  • Milline reform pani aluse põhiharidusele, milline kõrgharidusele?
    Põhiharidusele kehtestati 6-klassiline koolikohustus . Kõrghariduse aluseks avasid Ülikoolid oma uksed.
  • Kuidas arendati rahvusteadusi?
    Tutvustati saavutusi ja riike, rahvusvaheliste sidemete avardamine. Pöörati tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele ja ajaloole.

    Töövihik


  • Leia väite tõestuseks iga valdkonna kohta 1 näide.
    Väide: Senisest talurahvakultuurist kasvas maailmasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur.
    Valdkond:
    Näide:
    Rahvaharidus
    6 klassiline haridus (kohustuslik)
    Kõrgharidus
    Tallina Tehnika Ülikool
    Teadus
    Teaduste Akadeemia, Tartu Ü.
    Kirjandus
    ’’Mikumardi’’;’’Valevorst’’
    Rahvaluule
    Heiti Talvik , Betti Alver (Arbujad)
    Klassikaline muusika
    Ooper ’’Vikerlased’’
    Kergemuusika
    Tantsuorkester Kuldne Eesti
    Kunst
    Pallase Kunstikool
    Teater
    Rahvusooper Estonia
    Sport
    Eesti Spordi Keskliit

    11.Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel

    Õpik


  • Millised olid sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVL-i eesmärgid 1930. Aastate lõpul?
    Jaapan soovis luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna, Saksamaa nõudis eluruumi, Itaalia tahtis, et Vahemeri muutuks nende sisemereks ja NSVL soovis ülemaailmsed kommunismi võitu.
  • Miks pooldasid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1938. Aastal lepituspoliitikat Saksamaaga, 1939. Aastal aga loobusid sellest?
    1938. aastal nad pooldasid seda seepärast, kuna nad proovisid vältida Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1939. Aastal loobusid nad sellest, sest Saksamaa ei pidanud lepituspoliitika nõuetest kinni.
  • Miks oli MRP kasulik Saksamaale, Miks NSVL-ile?
    Mõlemad said selle pakti alusel endale riike.
  • Millised riigid osutusid 1930. Aastate rahvusvahelises poliitikas võitjateks ja millised kaotajateks?
    Saksamaa ja NSVL

    Töövihik


  • Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anÅ¡luss võimalikuks?
  • Austerlaste hulgas oli ka palju Saksamaa pooldajaid.
  • Suurbritannia ja Itaalia ei olnud vastu.
  • Austerlased ei osutanud vastupanu.
  • Mida tähendas Müncheni kokkulepe TÅ¡ehhoslovakkiale?
    See tähendas seda, et nad pidid osa oma maast Saksamaale andma.
  • Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale?
    Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi.
  • Miks muutsid lääneriigid 1939. Aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes?
    Sest nad ei tahtnud, et Saksamaa suureneks ja tugevneks.
  • Selgita mõiste
    Poola koridor – On seinaks ja eraldab Saksamaa Preisimaast ( Saksamaa tahab selle enda alla vallutada).
  • Lõpeta laused ja täida lüngad
    23. augustil 1939. Aastal sõlmisid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksama huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia.

    11A.Molotovi-Ribbentropi pakt

    Õpik


  • Võrdle NSVL-i ja Saksamaa suhteid 1920 ja 1930 aastatel.
    1920- nendatel olid nad sunnitud tegema koostööd. 1922. Sõlmiti Rapallose linnas Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised kauba- ja diplomaatilised suhted. 1930-nendatel muutusid kahe riigi suhted väga teravateks.

    Töövihik


  • Miks teravnesid NSVL ja Skm suhted Hitleri võimuletulekuga?
    Vaimari vabariik, Hitler kukutas selle. Sakslased saatsid kommunistid ära. Kukutas kõik kommunistidega seonduva .
  • Miks lõppesid 1939.a Inglise- Prantsuse ja NSVL läbirääkimised Moskvas tulemusteta?
    Kuna kokkulepet ei suudetud sõlmida ning poola, rumeenia ja balti riigid ei tahtnud lubada NSVL-il vägesid oma aladele . NSVL nõudis balti riigi vabakätt ja Poola baase.
  • Miks õnnestus MRP sõlmimine?
    NSVL sai oma huvid kaitstud ja mõlemad said kindluse, et üksteisega ei sõdita.
  • Seleta mõisted?
    Rapallo leping – 1922 Jaapani, Itaalia ja Saksamaa (vaimari vabariigi) abistamise leping.
    Komiterni–vastane pakt – Kommunismi vastane liit Jaapani, Itaalia ja Saksamaa oli suunatud NSVL-i vastu .
    Molotov–Ribbentropi pakt – Salaleping, euroopa jagamine, mittekallaletungileping. 1939. aastal hakkasid kahe suurriigi suhted soojenema.
    MRP salajane lisaprotokoll – MRP salajaseks lisaprotokolliks oli see, et NSVL mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Lisati MRP lepingule, selles jagati Euroopa ära.

    12. Teise maailmasõja algusaastad (1939-1942)

    Õpik


  • Sõnasta lühidalt viis Teise maailmasõja põhjust.
  • Poliitilised eeldused
  • Majanduslikud eeldused
  • Ideoloogilised eeldused
  • Rahvasteliit
  • Millise lepingu realiseerimisega algas Teine maailmasõda?
    Molotov–Ribbentropi paktiga ( 9 päeva peale selle sõlmimist ).
  • Millised vastandlikud riikide blokid kujunesid Teise maailmasõja algul?
  • Kuidas võttis okupeeritud Prantsusmaa osa Hitleri-vastasest võitlusest?
    Vaherahuga mitteleppinud prantslased rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust Hitlerliku Saksamaa vastu.
  • Millised riigid sõlmisid Kolmikpakti?
    Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.
  • Milliste linnade all peatas NSVL Saksamaa pealetungi 1941. Aastal?
    Leningradi ning Moskva all.
  • Millise sündmuse tagajärjel muutus Euroopa sõda maailmasõjaks?
    Siis, kui Jaapan ründab USA-d.
  • Millised riigid kuulusid Hitleri-vastasesse koalitsiooni? Millised olid selle koalitsiooni tegevuse põhimõtted?
    Suurbritannia ja USA. Kukutada Hitler ja Saksamaa.
    20
  • Vasakule Paremale
    Ajaloo eksami kordamisküsimused #1 Ajaloo eksami kordamisküsimused #2 Ajaloo eksami kordamisküsimused #3 Ajaloo eksami kordamisküsimused #4 Ajaloo eksami kordamisküsimused #5 Ajaloo eksami kordamisküsimused #6 Ajaloo eksami kordamisküsimused #7 Ajaloo eksami kordamisküsimused #8 Ajaloo eksami kordamisküsimused #9 Ajaloo eksami kordamisküsimused #10 Ajaloo eksami kordamisküsimused #11 Ajaloo eksami kordamisküsimused #12 Ajaloo eksami kordamisküsimused #13 Ajaloo eksami kordamisküsimused #14 Ajaloo eksami kordamisküsimused #15 Ajaloo eksami kordamisküsimused #16 Ajaloo eksami kordamisküsimused #17 Ajaloo eksami kordamisküsimused #18 Ajaloo eksami kordamisküsimused #19 Ajaloo eksami kordamisküsimused #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor R1x Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus
    12
    docx

    Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

    koolivõrku, rajati uusi moodsaid koolimaju, trükiti eestikeelseid õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele. Loodi uusi koole(Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja muid kõrgemaid muusika- ja kunstikoole Tallinnas ja Tartus). Teadus: Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsamad olid ka Tallinna Tehnikaülikool, Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts jt. Ja ka mitmed muud asutused: Eesti Rahva Muuseum, Riigi Keskarhiiv, Loodusvarade Instituut jt. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse ja tähelepanu pöörati eriti eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele, ajaloole, arheoloogiale ja geograafiale. Kirjasõna: Eestikeelsed trükised muutusid kättesaadavamaks. Kasvas erinevate ajalehtede ja ajakirjade arv ning trükiti ka Eesti Entsüklopeedia. Kirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike romaan

    Ajalugu
    Ajaloo riigieksami kordamine 2010
    23
    docx

    Ajaloo riigieksami kordamine 2010

    2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v?

    Ajalugu
    LÄHIAJALUGU
    48
    docx

    LÄHIAJALUGU

    LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine  XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest  maailma valitses Euroopa  peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan  Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma  kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav  suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa

    Ajalugu
    Pariisi rahukonverentsist kuni 2-maailmasõja ja teherani konverentsini
    16
    docx

    Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

    Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga ­ Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -So

    Ajalugu
    Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
    30
    docx

    Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

    192  Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3  Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192  Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.  NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192  Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192  Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192  Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192  USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193  Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193  Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193  Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise.  Desarmeerimiskonverentside algus. 193  Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline

    Ajalugu
    Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis
    19
    docx

    Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

    Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul ­ riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik ­ Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12 Vastuolud erinevate

    Ajalugu
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    4
    odt

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    Hitleri-Saksamaal? Ameerikas maksti tootjatele selle eest, et nad toodavad vähem. 17. Miks ülemaailmne majanduskriis ei haaranud otseselt Nõukogude Liitu?Võimule saadi relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga, ulatuslik propaganda ja isikukultuse kasutamine, punane terror, majandus hoiti üleval viisaastakuplaanide täideviimisega või vähemalt nendes antud eesmärkideni pürgimine. Ajaloo võltsimine. Industrialiseerimine ja sundkollektiviseerimine 18. Kas on õigustatud arvamus, et kriis soodustab äärmusparteide võimuletulekut? Jah. Kriisist välja tulemiseks ollakse valmis kõigeks,võetakse abiks ka kõige äärmuslikumad võtted. 19. Miks põhjustas suur depressioon mõnedes riikides diktatuuri kehtestamise, teistes aga säilis demokraatia?see võis oleneda riigi jätkusuutlikkusest, kas riik oli lagunemise ääre peal - ehk

    Ajalugu
    Riik kahe maailma vahepeal
    2
    odt

    Riik kahe maailma vahepeal

    1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonveren

    20. sajandi euroopa ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun