ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9
_Eisenhower Eisenhower poliitikas • 1942 – 1943, Operatsioon Torch • 1944 – 1945 edukaks kujunenud sissetung • 1948 – New Yorki Columbia Ülikool • 1950 – NATO • 1953 – 1961 USA 34. presitent • 1955 – „avatud taevas“ • Sotsiaalkindlustuse programm • 1956 – Ehitustööde programm http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisen hower Eisenhower poliitikas • Valimisõigused mustanahalistele • Operatsioonid kommunismi vastu • Lubadus päästa Prantsusmaa väed • Vältida sõda Indo-Hiinaga • Vietnami sõjas osaleja • Püüe parandada suhet NSV Liiduga • Organisatsioon SEATO(Southeast Asia Treaty Organization) http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisenhower Muu informatsioon • Viimane valitseja USA-s, kes sündis 19. sajandil • Tema nimeline Nimitz-klassi lennukikandia • Oli väga rahumeelne
Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik liikumine ,millele oli palju toetajaid.Süüdistati hädades demokraatliku liikumist
19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Ümberkorraldused. Töölistele valimisõigused- suurendas poolehoidu. Sotsialism- püüab saavutad sotsiaalset võrdsust ühiskonnas, elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdust. Tööerakond- Leiboristlik Partei. Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised Tahtsid kehtestada diktatuuri- hävitab vaenlased, kindlustab majandusliku õitsengu. Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid.
Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist monarhiat ja kolmteist vabariiki. Demokraatia maine tõusis pärast sõda, sest sõjas võitsid riigid, kus eelnevalt oli valitsenud demokraatia. Inimesed said demokraatiaga tunduvalt rohkem õigusi, peamiselt inim- ja valimisõigused. Aga paljud inimesed ikka ei olnud sellega rahul. Diktatuurid hakkasid tekkima mitmetel põhjustel. Inimeste arvamus demokraatiast muutus, sest see tõi nende jaoks kaasa majanduskriisi. Diktatuuriga riigis oleks seda olnud lihtne ära hoida. Paljud inimesed pettusid Versailles´ süsteemis. Näiteks sakslased ei olnud nõus sellega, et neilt võetakse kaheksandik maast ära ja lisaks peavad maksma reparatsioone sõjas võitnud riikidele
· Majanduskriis · Enamarenenud piirkond, tagurlikud seadused · Mõisnike surve · Vene-jaapani sõda 1904-1905, suutmatus sõda võita · Isevalitsus · 9 jaanuar verine pühapäev vallandub revolutsioon 3. Nõudmised · Esialgu majanduslikud nõudmised · Veebruar Nikolai II määrus (koosoleku- ja ettepanekute vabadus) · "Uudised": rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste valimisõigused, autonoomia mittevene piirkondadele · "postimees" : valimisõigus, vägivallatus, eesti keelele suuremad õigused · "teataja" : selge seisukoht puudus · a/ü, märgukirjad maal, (aadli eesõiguste kaotamine, õiglasemad maamüügi- ja renditingimused) 1 4. Ülestõus · Sügis rahutu · Ülevenemaaline üldstreik 13. oktoober · 15
Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused : · Keskklass kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Tugevnes tööliskond, kes nüüd said mõjutada riigi arengut. Naised said valimisõigused. · Riigid olid pettunud ning vihased Versailles'i süsteemi peale. · Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine . Teravnes riigisisene võimuvõitlus. 8) Autoritaalse ja totalitaarse diktatuuri võrlemine / erinevused. Autoritaalses riigis on inimestel vaba mõtteavaldus ning väljendamisvõimalus. Totalitaarses riigis on kontoll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle.
hoida. Inglismaa- väljus l MS võitjana, aga kaotas maailmas juhitava koha(läks usale). Ingl osa maailma majanduses kahanes. Raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega. Söetööstuses kuhjunud probleemid viisid ingl 1926 esimese üldstreigini, mis lõppes söekaevuritele lüüasaamisega. Tööpuudus püsis kõrgel. 1918 valimisreformiga sai 3x rohkem isikuid valimisõigused(ka naised). Tugevnes tööpartei e leiboristliku partei positsioon ja 1923 moodustas tööpartei liberaalide toel pahempoolse valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Iirima soovis vabadust 1921 sai dominiooni staatuse, 1937 sai ka iseseisvaks.
suurriigid( näiteks Prantsusmaa, Inglismaa, U.S.A.) aga tõestasid ,et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olid edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike ( näiteks Eesti, Läti, Leedu,Soome,Austria)valis samuti demokraatia, kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis,mis tähendas seda, et demokraatia ei lahendanud riikide ja rahvaste raskeid probleeme ning inimesed lootsid saada abi diktatuuridelt. Keskklassi inimesed kaotasid oma mõjuvõimu , sest töölised said valimisõigused. Paljud inimesed aga olid harjunud karmikäelise valitsemisega ning seega oli sellistel juhtidel ka palju pooldajaid.Maailmasõja kaotanud rahvad olid rahulolematud Versailles leppega ning toetasid juhte ,kes lubasid oma rahvale tehtud ülekohtu heastada.Sõja kaotanud riikides oli kõrge inflatsioon ning majandusraskused, millest loodeti diktatuuri abil üle saada.Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine
kolm korda, seega hakkas rahvas aktiivselt valimistel osalema. Demokraatia levis sedavõrd palju, et kui enne sõda oli Euroopas ainult 3 vabariiki, siis peale sõda lausa 13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhiseadused, traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Esimese maailmasõja järel kasvas märgatavalt ka naiste osatähtus ja nende õigused suurenesid tunduvalt. Näiteks Suurbritannias said naised 1918.aastal valimisõigused Võib öelda, et naised tulid ja ka jäid avalikku ellu. See kajastus ka moes, sest naised hakkasid kandma õlgu ja käsivarsi paljastavaid riideid ning kleidiserv kerkis põlvedeni, enne Esimest maailmasõda oli selline asi aga mõeldamatu. Enam ei olnud naine vaid kodus süüa tegev ja lapsi kantseldav ori, vaid nüüd hakkasid nad ka koos meestega erinevatel üritustel käima. Üldine eluolu muutus suuresti kergemeelsemaks, sest inimesed proovisid sõjakoledusi unustada
Saksamaa Liitvabariik. 3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22) Sisepoliitiline võitlus. USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus. Riigi kõrgeim seadusandlik võim kuulus Kongressile. Kongress jagunes omakorda kaheks kojaks: Senath ja Esindajate Koda. 4. Mustanahaliste olukord Ameerikas 60. aastatel (lk 23) Mustanahalisi diskrimineeriti. Nende õigused olid piiratud: valgetele ja mustadele olid eraldi koolid, piiratud valimisõigused, raskendatud olukord töökohtade leidmisel; ka töötingimused olid ebavõrdsed. Lõuna-Ameerika olukord oli tõsisem. Hiljem, 1954. aastal, tunnistati mustanahaliste diskrimineerimine seadusevastaseks. Üks suurimatest tolle probleemiga tegelejaist oli Martin Luther King, kes toetas mustanahalisi. Ta julgustas neid enda eest seisma ning viis ka mustanahalised varem vaid kahvanägusele mõeldud kooli. Selle eest on ta pälvinud ka Nobeli rahu preemia. Paraku mõrvasid ta USA rassistid. 1960
· teiste erakondade keelustamine, ainuvõim · korporatsioonid · riiklik kontroll hariduse, kultuuri üle · kohustuslikud noorteorganisatsioonid · propaganda, juhikultus · terror vähene · salapolitsei ORVO · agresiivne välispoliitika demokraatlikeks jäid Prantsusmaa, Norra, Rootsi, Soome, Iirimaa, Taani põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine parempoolsed-fasistid, natsionaalsotsialistid-rahvuse ühtsus, eraomand säilib Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim
Meeleheitlikult pidime otsima tuge ning kaitset riikidest kellega varem pole üldse läbirääkimisi ning sõprussuhteid korraldatud. Eesti ühines rahvasteliiduga ning lõi Balti Antandi liidu millest lootis kaitset Venemaa ja Saksamaa vastu. Lõpkokkuvõttes polnud sellest mingit kasu, sest langesime ikkagi Venemaa kergeks saagiks. Rahval oli nii tõuse kui mõõnasid, 1920 aastal oli Eesti eluolu väga hea ning soodne. Uues Eesti riigis anti rahvlane niiöelda võim ning valimisõigused. Kauaks rõõmu ei jätkunud sest kohe tuli ülemaailmne majanduskriis mis tekitas palju tööpuudust. Sellel ajal ei olnud väga lihtne leida tööd ja pere ära elatada, kuid me eestlased oleme alati olnud üks töökas rahvas ja hakkama saanud kõigi raskustega. Aastast 1920-1939 on Eesti vabariigis valitsenud palju probleeme ning muresid. Kõigist neist saadi aga jagu ning mindi edasi sirge seljaga kuni teise maailmasõjani. Sealt maalt tuli mängu jälle Venemaa
omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati
Kuna nad ei suutnud oma laene maksta varises kokku ka pangandus. Majanduskriisi põhjusteks oli ületootmine, vale majandamine ning valitsuste vead kriisi ajal. Tagajärgedeks oli suur tööpuudus, kesklass vaesus, inimesed kaotasid oma vara ehk siis toimus üldine vaesumine. Toimus tootmise langus. Demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine: Demokraatlike riikide arv suurenes peale sõda.. Demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa. Suurenesid valimisõigused, mille said ka naised. Kujunesid välja sotsiaaldemokraadid, kes kaitsesid tööliskonna huve ning võtsid eesmärgiks saavutada sotsialistlik ühiskond, kus elanike vahel ei ole suuri ebavõrdsusi. Riigid, mis tekkisid Esimese maailmasõja tulemusena: Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Daatumid: 1) Fasistide võimuletulek Itaalias-1922.
11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks oli mitmetes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? Esimese maailmasõja (28. juuli 1914. 11. november 1918) ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed arstid, juristid, õppejõud ja väikeettevõtjad. Keskklass kaotas
Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: luua reforme, mis annavad valimisõigused töölistele ja lihtkodanikele, ka naistele. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid luua riigis taas korra. Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid. Kommunistide arvates oli liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada jne. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust
Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Pärast võitu kodusõjas hakkas Ameerika keskvõim muudatusi tegema Lõunas: *1865-keelustati orjus *mustanahalised said kodanikuõigused *mustanahalistele anti valimisõigused *Lõuna osariikides moodustati mustanahaliste vastu organisatsioone Kodusõja võitsid põhja osariigid. Iseseisvussõda 1775-1783 Miks? *peale 7-aastast sõda ei viidud Briti vägesid Ameerikast välja, vaid 10 000 sõdurit majutati elanike juurde *Briti võimud hakkasid nõudma makse *suhkruseaduse uuendamine 1764-asumaadel keelati suhkrut tuua Prantsusmaa kolooniatest, kohustus tuua Briti kolooniatest *kasvas kolonistide rahulolematus Inglismaa ülemvõimuga
AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA .
k. ‘’üks kõigi ja kõik ühe eest) – Kolme Musketäri kuulus moto, mida võiks ka meie maailm meeles pidada. Ideaalis sünnime me kõik võrdsena, kuid võttes arvesse, kui palju inimesi sünnib vaesusesse, kannatab nälga ning sureb noorena, siis ei saa öelda, et võrdsus on jõus. Võrdsus eksisteerib pelgalt arenenud ning jõulistes ühiskondades, ent ka seal leidub korruptsiooni ning ebavõrdsust. Mõelda vaid, kui kaua läks aega, et naistele antaks valimisõigused ning lasta neil tööle minna, puhtalt sellepärast, et teisiti polnud harjutud ning see oli normaalne, et mees on juht ning naine on jünger. Enne, kui me võime jõuda õiglusele lahenduste leidmiseni, peame kõigepealt välja juurima just need tagamaad, millest kõik ebavõrdsus tuleneb. Selle mõtte laiendamiseks võtaksin näitena katoliku kiriku õpetuse, kust käivad läbi seitse eriti rasket surmapattu: kõrkus, ihnus, iharus, kaduedus, viha, laiskus ja aplus. Nii
veenma nende alamaid, et nood elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht. Charles Chaplin 5 Naised Ühiskondlikus elus Mitte ei muutunud ainult naiste riietus ja soeng, vaid ka nende roll ühiskonnas. Naisteõiguslaste võitlus, mis algas juba 19. sajandi lõpukümneditel. Hakkas nüüd vilja kandma. Selle võitluse tulemusel said naised valimisõigused. Sõja-aastail pidid naised sageli tegema tööd, mida varem tegid mehed. Selgus, et naised suudavad edukalt mehi asendada. See tõstis naiste enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid õigusi. Naised soovisid ka pärast sõda võrdselt meestega töötada, teenida raha ning otsustada tähtsate küsimuste üle. Sõjas said paljud mehed surma, seepärast tekkis 1920. aastate majandustõusu tingimustes meestöötajate puudus
8. Nimeta riike, kus 1920. A lõpul ja 1930. Aastatel asendus demokraatia diktatuuriga? Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Eesti. Töövihik 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. a) Uued riigid said demokraatlikuks suurte eeskujul. b) Valimisõigus laienes ka naistele 1.1. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Naised said valimisõigused ( lõid ühiskonnaelus kaasa, sest nende õigused suurenesid ). 3A.Suurbritannia ja Prantsusmaa: monarhia ja vabariik Õpik 1. Millised olid Suurbritannia majandusprobleemid 1920. Aastate algul? Suur tööpuudus. Raskeks koormaks sai sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks, see mõjus halvasti söetööstusele. 2. Miks mõjutas majanduskriis Suurbritanniat vähem kui paljusid teisi maid?
*suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi. Autoritaarne riigikord ei poolda vägivalda, teises hirmutatakse. 3. Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? *olid majanduslikud raskused *kasvav tööpuudus
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus:
1932. USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. NEW DEAL tarbimise kasvu soodustamine, elanike sissetulekute suurendamine(hädaabitööd); riigi eelarve võis lasta tasakaalust välja, mõõdukas inflatsioon; maksude tõstmine. Inglismaa kaotas juhtivpositsiooni. Tööpartei ehk leiboristid. Briti Rahvaste Ühendus 1931. aastal Westministeri statuut. Muutis dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Diktatuuride teke: 1) kergesti manipuleeritavate valijate teke(valimisõigused) 2) pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) lubati majanduslikku tõusu Mussolini: taastab korra, sama võimsaks kui Rooma impeerium. Rahvuse on tervikuna tähtsam. 1922. peaministriks. Riiklik propaganda. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. NSDAP. Pruun ja punane katk. Hitleril Schutzstaffel ehk SS ehk kaitsemalev. SSile allus salapolitsei ehk Gestapo. Saksamaal saavutati tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus. Venemaa. 1922
○ USA ja NSVL toetasid majanduslikult ja sõjaliselt 7. Kodanikuõiguste liikumine USA-s. a) kes võitlesid enda õiguste eest? ● peamiselt mustanahalised ● võideldi rassilise eraldatuse vastu ● eesotsas Marthin Luther King b) millal nad seda tegid? ● 50ndad, 60ndad c) millised olid võitluse tulemused? ● kodanikuõigused ● mustanahaliste lapsed said valgetega koolis käia ● valimisõigused ● ei pidanud enam ainult istuma bussi tagaotsas d) miks oli võitlus peaasjalikult vägivallatu? ● mustanahalised olid vähemuses ● võideldi sellisel teel, kus teati, et nende vastu ei alustata tapatalguid NAISTE ROLL ÜHISKONNAS MUUTUS, NAISE KOHT POLE AINULT KODUS. MATKIMIST VÄÄRIVAKS KUJUNES EDUKAS, ENNAST TEOSTAV NAINE 8. Berliini müür kui külma sõja sümbol. a) Berliini müüri eellugu. ● ehitati, sest inimesed Põgenesid Lääne-Berliini parema elu peale
üldkogu hinnangu, et Riigikohus jääb üldkogu 19. aprilli 2005. aasta seisukoha juurde, milles on öeldud, et kui õiguskantsler taotleb Eesti õigustloova akti kehtetuks tunnistamist tuues põhjusena välja selle vastuolu Euroopa Liidu õigusega, siis ei ole see Riigikohtu pädevuses 9 RKÜK 1. juuli 2010 otsus nr. 3-4-1-33-09 7 (12) seda taotlust läbi vaadata. Siiski, analüüsi tulemusena leidis Riigikohus, et Euroopa Parlamendi valimisõigused tulenevad ka Eesti põhiseadusest, mille tõttu on see seadus Riigikohtu pädevuses ning Riigikohtu üldkogu saab õiguskantsleri taotluse selle kohta läbi vaadata. Kuna Euroopa Liidu õigus ei ole ole seadnud täpseid sätteid välireklaami osas, siis see ei takistanud Riigikogul välireklaami keelustamist ka Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ajaks. Üldkogu leidis, et poliitilise välireklaami keelustamine riivab see Euroopa
aastal' - 1906. aasta esimeste kuudega lämmatati revolutsioon ülestõusude ja rahutuste mahasurumisega ja neile järgnenud karistusreaktsioonidega - Tsaari sõjavägi näis olevat revolutsioonis edukam, kui Mandzuuria sõjas - Muutunud olukord volitas tsaaril muutma ka 17. oktoobri manifestiga rahvale antud lubadusi - S.Witter oli ka muutunud parempoolseks - 1906. aasta märtsis toimusid Riigiduuma valimised, töölistele olid ka valimisõigused laienenud - Veebruaris aga koostati seadusi ja tehti nii, et Riigiduumal poleks palju õigusi ning võeti ära ka õigus muutuda Asutavaks Koguks - Parlament kujundati kahekojaliseks: Riigiduuma ehk alamkoda, kes valiti piiratud õigustega rahva poolt ning Riiginõukogu ehk ülemkoda, mis koosnes tsaari poolt nimetatud liikmetest ja semstvote, aadlikogude jne poolt valitud esindajatest
annaabi.ee 
