50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siirio
Õppematerjali autor
· Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
· Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER 19331945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W
jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks. Aasias-Jaapan 1931- eesmärk tugevdada oma mõjuvõimu Aasias; sissetung: Kirde-Hiina; tagajärg:moodustati Jaapanist sõltuv riik ja Jaapan astus Rahvasteliidust välja. Euroopas: Itaalia 1935; Rooma impeeriumi taastamine; Etioopiasse; etioopia vallutati ja Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Hispaania kodusõda 1936-1939; vabariigi kukutamine; kodusõda vabariiklaste ja fasistide vahel; Franco diktatuur 4) Maailma majandus kahe maailmasõja vahel - Kahe sõja vahel oli majanduse seis väga hea. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimesid ostsid rohkem,lihtsalt oldi võimelised rohkem osta
kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid laenukoormus muutus liiga suureks. TAGAJÄRJED: uued tootmisviisid, võimaldasid kaupu toota, kuid tarbijaid ei jätkunud. Suur tööpuudus, kaasnes nälg, mässude oht ja muud probleemid. Kestis viis aastat. Sellest väljumiseks võeti kasutusele New Deal, mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See õnnestus. Leiti ka teine viis väljumiseks: nõrga demokraatiaga riigis asendus see diktatuuriga. Riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõttete ning pankade tegevusse. Suur depressioon USA-s: Levis ülekogu maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, enamik tehasedi jäi seisma. Et olukorda päästa, alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati. Ostujõud vähenes järsult. Inimesed olid näljas, samas hävitati vilja ja teisi toiduaineid. Tähtsaimaiks põhjuseks ületootmine, teiseks ebamajanduslik käitumine: võeti liiga kergelt laene
Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). 4. Miks kutsuti I MS järgset Saksamaad tihti ka Weimari vabariigiks? Sest Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Lagunes seoses Hitleri võimuletulekuga 1933. 5. Millised uued riigid tekkisid maailma poliitilisele kaardile IMS ajal ja järgselt? Millistest riikidest need eraldusid? Pead oskama neid kontuurkaardile kanda. (lk 14 raamatust). Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. NB
millised konfliktid ja miks esinesid 1930. aastail, nende tulemused (lk 16-18) 1929. puhkes ülemaailmne majanduskriis. 3.Maailmamajandus: kuidas mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide ja USA majandust (näited!; lk 20-21) USA sai sõjast majanduslikku kasu andsid laene ja sõjavarustust. miks puhkes suur ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon, millal see aset leidis, mida see endast kujutas, miks levis see üle maailma (lk 24-25) See järgnes 1929. a. Börsikrahhile. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti; inimesed jäid töötuks; olid näljahädad. Põhjused: ületootmine (toodeti palju, tarbijaid oli vähe); ebamajanduslik käitumine (inimesed võtsid laene ja ei suutnud tagasi maksta); riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. milliseid viise kasutasid erinevad riigid kriisist väljumiseks, näited (lk 23). USA riik hakkas majandusellu sekkuma
Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid