Jaapani filmiajalugu Jaapani filmiajalugu ulatub kuni sada aastat tagasi ja samas on Jaapanil üks vanemaid ja suuremaid filmitööstusi maailmas, hetke seisuga kolmandal kohal filmide tootmises. Jaapani esimesed filmid ulatuvad aastatesse 1897 ja esimene film näitas kohti Tokyost. Jaapani filmiajalugu sai alguse kui toodi läänest filmitehnika. Väga palju mõjutavad Jaapani filme nende kultuur, kui on kultuur selline siis tehakse ka selline film mis sobib kultuuriga kokku. Jaapanil on välja kujunenud ka oma filmizanrid: · Anime: Animatsioon. Anime viitab Jaapani animatsioonile inglise keeles · Jidaigeki: Filmid mis räägivad Edo perioodist (1603-1868) · Samurai kino, jidaigeki alaliik, samuti teatud kui chambara · J-Horror, Ulme filmid nagu näiteks Ring
kinematograafiks. · Thomas Edison oli aasta varem leiutanud kinetoskoobi, seda sai kasutada liikuvate piltide vaatamiseks piiluaugu kaudu. · Esimesi filme kanti ette pildiribasid kiiresti läbi lapates, et tekiks ühtlane liikuv pilt. · Filmid olid mustvalged, helitud ja tõsielulised. Filmikunsti areng · Vendade Lumiere'ide leiutatud mustvalgetele filmidele lisati 1920. aastail heli. · Järgnevatel aastakümnetel loodi värvifilmid. · Filmitehnika muutub eraldi kunstiliigiks. · Enne Esimest maailmasõda hakati näitama menukaid kirjandusteoseid, kus tegi kaasa paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney. · Järgmine aastakümme oli helifilmide kujunemiseaeg. Filmikunsti areng · Filmiloojate read täienesid uute suurmeitritega, kellest üks oli Alfred Hitchcock. Eriti menukaks osutus tema film "Santaaz".
Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud; Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas
loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks.Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis
Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud (lk 78); Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas
Humanismi, sõpruse ja üksteisemõismise ideid kajastavad fotod, fotoplakatid ja filmid aitavad olulisel määral kujundada eesrindlikku avalikku arvamust, tõsta ühiskondlikku teadvust ning teha kõigi riikide ja mandrite elanikonna hulgas efektiivset kasvatustööd sõpruse, koostegevuse ja rahu vaimus. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1988. Foto- ja filmitehnika entsüklopeedia. Valgus, Tallinn. 2. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalfotograafia (29.09.10) 25
Inimene kui vorm on tihti aga mitte alati kokku sulanud teda ümbritsevaga, ta on üks osa sellest. Inimene kui individuaalsus on tihti pildi põhiteemaks aga sama hästi võib ta olla ka üks osa teda ümbritsevast keskonnasta ja ikka välja tuua midagi endast. On väga palju võimalusi kuidas inimest pildi peal kasutada ja siin annab väga palju mängida paljude elementidega ja kasutada oma kujutlusvõimet, mis kehtib tegelikult kogu fotograafia kohta. Kasutatud kirjanud : « Foto- ja filmitehnika entsüklopeedia » Tõlke kirjandus ; 1988 « Algajale fotograafile » Armult Reinsalu ; 1987 Internet : http://www.prn.ee/margit/abi/ajalugu.html http://www.maksifoto.ee/index.php?main=39
unenäolisi kujutelmi ja üritasid neile seletust leida. d) Ernest Hemingway – oli tõusvas suunas minev kirjanik. e) Isadora Duncan – oli modern- ehk vabatantsu looja 20. Sajandi algul. 10A.Muudatused igapäevaelus Õpik 1. Loetle tähtsamaid muudatusi inimeste eluolus 1920.-1930. Aastail? Kodudesse ilmusid tolmuimejad, külmkapid, pesumasinad, raadiod ja televiisorid. Autod, bussid, rongid ja laevad võimaldasid inimestel reisida. Side- ja filmitehnika areng mõjutas inimeste meeleolu. 2. Miks tõusis naiste osatähtsus ühiskonnas? Sest nad said valimisõigus, nad olid edukad paljudel aladel (ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad). 3. Mil määral mõjutas naise kodunt väljaminek moe arengut? Siis ei saanud osad naised lubada endale uut moodi, aga teine osa kulutas just kõik raha moele. Nad said elada ka vabalt. 4. Kas 1920.-1930. Aastail toimunud muutused inimeste eluolus
Ka filmi vaataja ei mõista seda, kuid alles filmi lõpus selgub kõik. Näiteks kui tegelasel puudub seljas port, siis tähendab see eXistenZ´is eksisteerimist. Järelikult eksisteerivad kõik inimesed eXistenZ´is, kuna meil kõigil puuduvad selja peal pordid. Filmis ,,Tron" toimub tegevus arvuti loodud maailmas. Ollakse pidevalt ,,arvuti sees". Oma aja kohta on film ,,Tron" visuaalselt absoluutne meistriteos, kuna 1980-ndate aastate filmitehnika ei ole üldse võrreldav praeguse ajaga. ,,Arvuti maailmas" 26 eksisteerib ühiskond, mida juhib ja kontrollib Master Programm. Tron programmiga, mis on loodud ainult ühe tegelase poolt, on võimalik siseneda arvutikeskkonda, et muuta see ,,vabamaks". Selline tegevus Autoritaarse Peaprogrammile loomulikult ei meeldi. Reaalse maailma inimesi nimetatakse kasutajateks
Ka filmi 25 vaataja ei mõista seda, kuid alles filmi lõpus selgub kõik. Näiteks kui tegelasel puudub seljas port, siis tähendab see eXistenZ´is eksisteerimist. Järelikult eksisteerivad kõik inimesed eXistenZ´is, kuna meil kõigil puuduvad selja peal pordid. Filmis ,,Tron" toimub tegevus arvuti loodud maailmas. Ollakse pidevalt ,,arvuti sees". Oma aja kohta on film ,,Tron" visuaalselt absoluutne meistriteos, kuna 1980-ndate aastate filmitehnika ei ole üldse võrreldav praeguse ajaga. ,,Arvuti maailmas" eksisteerib ühiskond, mida juhib ja kontrollib Master Programm. Tron programmiga, mis on loodud ainult ühe tegelase poolt, on võimalik siseneda arvutikeskkonda, et muuta see ,,vabamaks". Selline tegevus Autoritaarse Peaprogrammile loomulikult ei meeldi. Reaalse maailma inimesi nimetatakse kasutajateks. Nende üle võimu saamiseks ja nende hävitamiseks toob need ,,füüsilised persoonid" ( kasutajad ) arvutikeskkonda
Ka filmi vaataja ei mõista seda, kuid alles filmi lõpus selgub kõik. Näiteks kui tegelasel puudub seljas port, siis tähendab see eXistenZ´is eksisteerimist. Järelikult eksisteerivad kõik inimesed eXistenZ´is, kuna meil kõigil puuduvad selja peal pordid. Filmis „Tron“ toimub tegevus arvuti loodud maailmas. Ollakse pidevalt „arvuti sees“. Oma aja kohta on film „Tron“ visuaalselt absoluutne meistriteos, kuna 1980-ndate aastate filmitehnika ei ole üldse võrreldav praeguse ajaga. „Arvuti maailmas“ eksisteerib ühiskond, mida juhib ja kontrollib Master Programm. Tron programmiga, mis on loodud ainult ühe tegelase poolt, on võimalik siseneda arvutikeskkonda, et muuta see „vabamaks“. Selline tegevus Autoritaarse Peaprogrammile loomulikult ei meeldi. Reaalse maailma inimesi nimetatakse kasutajateks. Nende üle võimu saamiseks ja nende hävitamiseks toob need „füüsilised persoonid“ ( kasutajad ) arvutikeskkonda