Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata

Mari Nõlvak
Türi Ühisgümnaasium
12R klass
Maailma kahe maailmasõja vahel

Miks nimetati maailmasõja kaotanud riikides Versailles ’ rahulepingut „röövellikuks rahuks” ja „Verailles’ diktaadiks”? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada.

Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat?
USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse. 1898 -1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid .USAl kasvas huvi Vaikse okeani religiooni vastu,mis teravdas suhteid Jaapaniga.
Prantsusmaa-Suure koloniaalimpeeriumi omanik. Peamine välisvaenlane Saksamaa,põhjuseks lüüa saamine Prantsuse-Preisi sõjas aastal 1870-1871,samuti ka Elsass -Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa ja Inglismaa
Suurbritannia-Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik.
Inglise-Buuri sõda (1899- 1902 ) Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni. Peamiseks välisvaenlaseks oli Saksama ,kes võttis suuna maailmapoliitikale.See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast ja otsima endale liitlasi,kelleks said Prantsusmaa ja Venemaa.
Sarnasus- Prantsusmaa ja Suurbritannia ühiseks tugevaks vaenlaseks oli Saksamaa. Prantsusmaa ja Suurbritannia tegelesid suure koloniaalpoliitikaga. USA ning Suurbritannia tegelesid isolatsionistliku välispoliitikaga. Sõjaliselt üsna tugevad riigid.

Milline oli NSVL positsioon 1920.aastate rahvusvaheliste suhete süsteemis?
1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolševikud/ kommunistid eesotsas Vladimir Iljitš Lenini ja Lev Trotskiga. Aasta 1918 tõi endaga kaasa kodusõja,kus ühel pool olid bolševikud ning teisel pool niinimetatud valged ning millesse sekkusid ka mitmed välisriigid,üritades seada piirid kommunismi levikule. Sõda lõppes 1920 bolševike võiduga. Venemaa jäeti rahvusvahelisest poliitikast kõrvale peamiselt poliitilise süsteemi tõttu.1922.a. Genova konverents , Rapallo leping (koostöö Saksamaaga)- Nõukogude Venemaa diplomaatiline tunnustamine

Milliseid katseid võeti 1920. aastatel ette tugevdamaks rahu ja stabiilsust Euroopas?
Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu,see mõjus Saksa majandusele elustavalt ning majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1925.aastal toimus Locarno konverents (Inglismaa,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Poola,Tsehhoslovakkia,Saksamaa)Sõlmiti Reini tagatispakt,mis kindlustas Saksamaale Versaille ´s paika pandud läänepiiri.Sarnased lepingud sõlmiti ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga.1928.aastal kirjutati alla Briand´i- Kelloggi paktile,millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki.

Millega võib seletada USA isolatsionismipoliitikat pärast I maailmasõda?
I maaailmasõja järgne Ameerika oli väga tugev riik. Ameerikale oli sõda toonud lausa kasu. Euroopas aga ei läinud nii hästi,Ameerikal oli kasulik Euroopa siseasjadesse mitte sekkuda.1935 võeti vastu neutraliseerimisseadus,mis tähendas Euroopa siseasjadest eemalehoidmist. See seadus võeti vastu eesmärgiga saavutada maailma rahu.

Esimese maailmasõja tulemused olid üheks Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks. Millised Pariisi rahukonverentsil osalenud maailma juhtivate poliitikute vead muutsid rahu Euroopas ebakindlaks ning suurendasid Teise maailmasõja puhkemise ohtu?
Georges Clemencaeau-nõudis,et purustatud Saksamaa maksaks kõik sõjas tekitatud kahju kinni.
David Loyd George- Inglased nõudsid,et Saksamaa saaks karistada .
Vittorio Orlando - arvas ,et territoriaalsed võidud olid Itaalia jaoks liiga väiksed.
Woodrow Wilson - „14 punkti“,millest kasutati mingil määral vaid nelja.

Weimari vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused.
Wimari vabariik-periood Saksamaal alates 1919-1933.Seda kutsuti nii,kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik.Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos.
Nõrkused-Suhtumine Versailles´i rahulepingusse:nõuti monarhia taastamist,revolutsiooni tulemuste revideerimist ning Versailles´i lepingu mittetäitmist,seda nimetati „katastroofide poliitikaks“.Võitlusmeetodina kasutati terrorit.

Mille poolest erines 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis varasematest majanduskriisidest? Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses.1930-tehniline revolutsioon,tööliste asemele võeti masinad . 1929.aastal 24.oktoobril oli börsil järsk aktsiahindade langus. Ületootmine ja halb majandamine .

Milliseid poliitilisi tagajärgi tõi endaga kaasa majanduskriis? Suur tööpuudus,jõukust kogunud keskklass vaesus ,nälg ja rahulolematus ,elutaseme langus. Usuti ,et kui riiki valitseb tugev juht,lahenevad probleemid päevapealt.

Millised olid kriisi poliitilised tagajärjed eri riikides?USA-saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollar,suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused.
Saksamaa- 1934- Hitler võimule. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne.
NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid , rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine.
Itaalia-kehtestati diktatuur. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal.

Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste jaoks ebatraditsioonilised? Miks? 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid riigi sekkumise majandusellu .Riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu – riiklikud teenused, laenud toetused . Farmeritele maksti (inflatsiooni arvel) subsiidiume toodangu vähendamise eest .Riiklike hädaabitööde korraldamine: ühishüved – teed, sillad, tammid

Nimetage ja põhjendage tegurid, mis ohustasid sõjajärgse Saksamaa demokraatiat.
Saksamaa taotles ebaõiglaseks ja ebarealistlikuks peetava rahulepingu revideerimist

Millised asjaolud soodustasid natsionaalsotsialistide võimuletulekut Saksamaal?
Ülemaailmse majanduskriisi puhkemine. Kasutati ära Saksamaa majanduslikku kokkuvarisemist,seda kasutasid ära ka kommunistid.Seega Saksamaa arvas,et kommunistidest on võimalik lahti saada vaid Hitleri löögirühmade abil. See tõi kaasa natside populaarsuse plahvatusliku kasvu.

Millised olid Hitleri-Saksamaa sotsiaalse ja poliitilise korra peamised eripärad? Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu.Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine,milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. SS.

Millised muutused toimusid rahvusvahelistes suhetes pärast suurt depressiooni?
Suurenes tööpuudus. Paljud kaotasid oma töö-ja elukoha. Hinnakontrolli kaotamine. Oli ka eeliseid ,näiteks hindade vabanemine ning eraomand ja -ettevõtlus kui ühiskonna majanduse nurgakiviks. Ettevõtjad, nähes uusi põnevaid ärivõimalusi, palkavad töölisi ja hakkavad tootma uusi kaupu ja teenuseid. Välismaised ja kohalikud ärimehed otsivad võimalusi kasulikeks investeeringuteks. Ei kasva mitte üksnes töökohtade arv, vaid ettevõtete harunedes ja juurde tekkides ka nende mitmekesisus , võimaldades töölistele paindlikumat ja suuremat kohavalikut.

Mille poolest erines majanduse riiklik reguleerimine USA-s riiklikust reguleerimisest Hitleri-Saksamaal? Ameerikas maksti tootjatele selle eest, et nad toodavad vähem.

Miks ülemaailmne majanduskriis ei haaranud otseselt Nõukogude Liitu?Võimule saadi relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga, ulatuslik propaganda ja isikukultuse kasutamine, punane terror , majandus hoiti üleval viisaastakuplaanide täideviimisega või vähemalt nendes antud eesmärkideni pürgimine. Ajaloo võltsimine. Industrialiseerimine ja sundkollektiviseerimine

Kas on õigustatud arvamus, et kriis soodustab äärmusparteide võimuletulekut? Jah. Kriisist välja tulemiseks ollakse valmis kõigeks,võetakse abiks ka kõige äärmuslikumad võtted.

Miks põhjustas suur depressioon mõnedes riikides diktatuuri kehtestamise , teistes aga säilis demokraatia?see võis oleneda riigi jätkusuutlikkusest, kas riik oli lagunemise ääre peal - ehk siis tuli kehtestada diktatuur, või oli majandus stabiilne jne et demokraatiaga jätkata

Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versailles’ süsteemi?Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele.

Kas Hitler tuli Saksamaal võimule seaduslikult või haaras võimu? Põhjenda. Hitler haaras võimu,ta andis rahvale valelubadusi ning seetõttu kasvas tema toetajaskond .

Nimetage nii Stalini kui ka Hitleri totalitaarse režiimi ühisjooned ja erinevused (analüüsige võimuletuleku tingimusi ja vahendeid, ideoloogiat , kahe riigi sise-ja välispoliitikat).
Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel.Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni.Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks.
Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles’ „köidikutest“. Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks , millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

minni47 Õppematerjali autor

Essee

maailmasõda ajalugu sõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi.

Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

doc

Tegevus aastatel 1929-1939

Arvati, et kui diktaatorile natuke järele anda, siis rahuneb ta maha, aga juhtus hoopis vastupidi. Tehti ka rahustamispoliitika, sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Sellega ühines hiljem veel teisigi riike. Kolme vastasleeri kujunemine Eesti jaoks raske aeg, sest tuli valida kas Hitleri ja Stalini vahel. 1928 tulevad kolhoosid, industraliseerimine, tagakiusamised. Venemaa muutub täisdiktaatorlikuks. 1933 tuli Hitler võimule ja lõpetab majanduskriisi. Eestis saab võimule Päts ja tuleb autoritaarne võim. Ukrainas oli viljaikaldus. Viimane vili korjati rahvalt ära, et see kalli hinnaga välismaale müüa ja raha sõjatööstuseks kasutada. Lepituspoliitika (paha-paha) Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti

Ajalugu

docx

Demokraatia ja diktatuurid (pärast I maailmasõda)

Samal aastakümnel avastati maailma vanimaks rahvaks osutunud sumerid, kes oletatavasti leiutasid ratta ning esimene hakkasid kirjutama piiblis kirjeldatud veeuputust. Otsingud, saavutused: - A. Einsteini üldrelatiivsusteooria (gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, päikesevarjutus) - Universum paisub - Aatomi tundmaõppimine - Neutroni avastamine - Määramatuse printsiip - Keemilise sideme olemus - Autode ehitus - Raadio 2.Majandus kahe maailmasõja vahel - Majandus pärast I MS, sõjajärgne majanduskriis. Tõusu aastad. Ülemaailmne majanduskriis, selle põhjused, käik ja väljatulek. Pärast sõda oli maailmamajanduses mõjuvõimu saavutanud Inglismaa ja Prantsusmaa asemel Ameerika Ühendriigid, kuna nad olid sõja käigus üsna palju tulu teeninud ning arenesid edasi sõja käigus, kuid Euroopa riigid langesid. Sõja käigus oldi Ameerikalt võlgu võetud, mida üritati tagasi

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal.

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

Ta andis fasistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi. 4. Fasismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. 5. Fasistide välispoliitika- 6. Itaalia ja Saksamaa suhted, lepingud- Saksamaa ja Itaalia koostöö tihendes 1930.a teisel poolel. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning Itaalia toetas teda. 1938-Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa vahel sõlmiti Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 7. Suure Depressiooni mõju Saksamaale- Usa kõrval sai kõige rohkem kannatada Saksamaa, kelle majandus oli tihedalt seotud ookeanitaguste laenudega. Saksamaal oli majanduskriis otseselt seotud sõjakaotuse tagajärgedega. Raha väärtus katastroofiliselt langenud. Väljapääsu nähti deflatsioonis-ringluses oleva paberraha hulga vähendamises. See plaan oli kasutu

Ajalugu

Rohkem sarnaseid