Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
Nimisõnatuletus Produktiivsed liited isik laulja, seeneline -ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja
Sõnamoodustus Liitmine Tuletamine Otsetuletus Tagasituletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tuletised Nimisõnatuletis Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik
nimisõna, omadussõna+ nimisõna, nimisõna+ omadussõna, nimisõna+ tegusõna Tuletised Nimisõnatuletis; produktiivsed Vene keeles on palju eesliiteid, ja ebaproduktiivsed tuletised; -sõnu. Kõiki neid saab liita tegusõnatuletis; sõnadele, moodustades mitu omadussõnatuletis; tuletist ühest sõnast. (eesti määrsõnatuletis. keelega sarnane) Vormimoodustus Käändsõnade Vene keeles vormimoodustus
Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44 6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine Kui sõna on mugandatud, on järgmine samm selle sulandumise eesti keele muutesüsteemi, teisisõnu kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Pedaja sõnul hakatakse uusi laene käänama ja pöörama produktiivsete tüüpide eeskujul. Produktiivseteks muuttüübid (nt sepp-, õpik-tüüp) on laensõnadele avatud ning ebaproduktiivsed (nt tütar-, hammas-tüüp) suletud. 11 Osa laensõnu sobivad koge mõne eesti muuttüübiga ega muudagi laenamisel häälikukuju (feta, müsli, teller). Üldiselt on aga sõnade algvormid eri keeltes erinevad ning seega sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks kohandatakse sõna häälikuline struktuur. Pedaja sõnul võivad osad kahesilbilised sõnad saada eesti keeles kahesuguse kuju. Näiteks sõnad baby ja floppy võivad muutuda kas: beib – beibe ning 11 Pedaja, Kati 2006
Keelekasutajad eelistavad üldiselt selliseid nähtusi, mis on nende jaoks tavalisemad, sagedasemad ja loomulikumad. Seega on loomulikumad ka muuttüübid, mis juba sisaldavad rohkem sõnu. Süsteemiga sobimatu nähtus kaotatakse keelest, seega ei lähe keel liiga keerukaks ning jääb kõnelejatele õpitavaks ja suhtluses hõlpsasti kasutatavaks. Loomulikkusega on seotud produktiivsuse mõiste. Produktiivsed muuttüübid on laensõnadele avatud (nt sepp-, õpik-tüüp) ning ebaproduktiivsed suletud (nt tütar-, hammas-tüüp). Seega hakatakse uusi laensõnu käänama ja pöörama produktiivsete tüüpide eeskujul. (Pedaja 2006:31) Osa laensõnu ei muuda laenamisel häälikkuju, sest nad sobivad kohe mõne eesti muuttüübiga (feta, list, müsli, teller, test). Et aga üldiselt on sõnade algvormid eri keeltes erinevad, siis sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks sõna häälikuline struktuur kohandatakse.
tuletised ·2 kuuluvust tähistav: eestlane, inglane, tallinlane, rahvus/elukoht/liige/usk lane keskerakondlane, luterlane ·3 osalejat tähistav line piduline, heinaline pärnakas, poolakas ·4 kõnekeelne kas ·5 ebaproduktiivsed liited (valmissõnadena): kalur r keemik ik talunik nik inimene ne haigehaigus, pimepimedus us (omadussõnast omadusnimi) treial
annaabi.ee 
