Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele materjal (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellesse millesse?
  • Kelles milles kus?
  • Kellest millest kust?
  • Kellele millele kuhu?
  • Kellel millel kus?
  • Kellelt millelt kust?
  • Kelleks milleks?
  • Kelleni milleni?
  • Kellena millena?
  • Kelleta milleta?
  • Kellega millega?
  • Mitu Järgarvud vastavad küsimusele mitmes?
  • Kui palju Mitmendik?
  • Kes teist tüdrukud tahab minuga kinno tulla?
  • Kes kes kes?
  • Mida mida?
  • Millal millal?

Lõik failist

Eveli Soika
Tallinna Kristiine Gümnaasium
kevad 2007
HÄÄLIKUD
vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud
a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, š
helilised häälikud helitud häälikud
(neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki)
HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS
LÜHIKE
PIKK
ÜLIPIKK erandlikult
padi
veri
kolituli
võra
paadi
veerin
kooli
tuule
võõras
paati ja
veeris te
kooli
tuuli mu
võõrad
kama
male
peni
vurin
susi
kammid
mallid
pennid
vurrid
sussid
kamme jah
malle mul
penne on
vurre
susse kas
oja
kava
ojja
kavva
pilafi
guašid
pilaffi
guašše
tibu
lagi
rada
tipu
laki
ratas
tippu saapad vaipu
lakki puuki kõike
rattad paati lauta
KONSONANTÜHENDI ÕIGEKIRJAREEGLID
  • REEGEL – KONSONANTÜHENDIS KIRJUTATAKSE KÕIK HÄÄLIKUD ÜHE TÄHEGA.
    nt raske, vendade
    • kaks tähte võib olla
      • liitsõna liitumiskohal (nt pannkook, metallraha, võrkkiik)
      • liite -gi/-ki ees (nt lillgi , kammgi, kappki )
      • liidete liitumiskohal, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõna (nt õhk+ kond →õhkkond, moder +ne→modernne)
      • l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt pulss , pimss, kirss)

  • REEGEL – KONSONANTÜHENDIS KIRJUTATAKSE HELITU HÄÄLIKU KÕRVALE K, P, T.
    • g, b, d võib olla

    • liitsõna liitumiskohal (nt algseis, umbsõlm, kuldsuu , laudtee)
    • liidete ees (nt jalgsi , kuldsed )
    • sõnade käänamisel või pööramisel (nt kärbes : kärbsed, jõudma : jõudsin)
    • võõrsõnades (nt röntgen, anekdoot )

    SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
    Märkused
    Näited
    LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT
    1) Kohad, ehitised
    v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne)
    Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik
    2) Asutused, ettevõtted
    v.a liigisõna ( muuseum , tehas jne)
    Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert
    3) Riigid
    Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik
    4) Isikud, olendid
    Ka kujuteldavad
    Kadri , Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan
    5) Ajalehed, ajakirjad
    v.a sidesõna (ja, või jne)
    Eesti Ekspress , Pärnu Postimees , Pere ja Kodu
    6) Kaubad , sõidukid
    v.a liigisõna (laev, auto, kakao , leib, sai jne)
    kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ,
    ESISUURTÄHT
    1) Teosed, dokumendid , sarjad
    Kirjutatakse jutumärkides
    „Tõde ja õigus”, „Presidendi valimise seadus”, ballett „ Luikede järv”, „Aktuaalne kaamera
    2) Ajaloosündmused
    Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda
    3) Taimesordid
    Kirjutatakse jutumärkides
    kartul „Jõgeva piklik”, õun „Valge klaar
    VÄIKE ALGUSTÄHT
    1) üritused
    rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents
    2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad
    veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev
    3) ametinimetused , auastmed
    minister, direktor , professor , kindral
    4) keeled, rahvused
    eestlane, vene keel
    5) õppeained
    ajalugu, matemaatika , eesti keel
    KÄÄNDED
    KÄÄNE
    KÜSIMUS
    AINSUS
    MITMUS
    1. Nimetav
    kes? mis?
    raamat
    raamatu / d
    2. Omastav
    kelle? mille?
    raamatu
    raamatu / te
    3. Osastav
    keda? mida?
    raamatut
    raamatu / i / d
    4. Sisseütlev
    kellesse? millesse? kuhu?
    raamatusse
    raamatu / te / sse
    5. Seesütlev
    kelles ? milles? kus?
    raamatus
    raamatu / te / s
    6. Seestütlev
    kellest? millest? kust?
    raamatust
    raamatu / te / st
    7. Alaleütlev
    kellele? millele? kuhu?
    raamatule
    raamatu / te / le
    8. Alalütlev
    kellel? millel? kus?
    raamatul
    raamatu / te / l
    9. Alaltütlev
    kellelt? millelt? kust?
    raamatult
    raamatu / te / lt
    10. Saav
    kelleks? milleks?
    raamatuks
    raamatu / te / ks
    11. Rajav
    kelleni? milleni ?
    raamatuni
    raamatu / te / ni
    12. Olev
    kellena? millena?
    raamatuna
    raamatu / te / na
    13. Ilmaütlev
    kelleta ? milleta?
    raamatuta
    raamatu / te / ta
    14. Kaasaütlev
    kellega? millega?
    raamatuga
    raamatu / te / ga
    Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil.
    nt õpik (nimetav) – õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp –SSE →ÕPIKUSSE
    KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
    KOKKU
  • Vasakule Paremale
    Eesti keele materjal #1 Eesti keele materjal #2 Eesti keele materjal #3 Eesti keele materjal #4 Eesti keele materjal #5 Eesti keele materjal #6 Eesti keele materjal #7 Eesti keele materjal #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rutmar tarantel Õppematerjali autor
    Häälikud,Õigekirjareeglid,suur ja väike algustäht,käänded,kokku ja lahku kirjutamine,tegusõnad,sõnaliigid,käändsõnad,arvsõnad,asesõnad,öeldis,üte ja otsekõne,koondlause,võõrsõnad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

    9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde ­ lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde ­ pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.

    Akadeemilise kirjutamise alused
    thumbnail
    10
    doc

    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

    1 9. KLASSI ÕPILASE REEGLID EESTI KEELES JA KIRJANDUSES Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, š, z, ž

    9. klassi eesti keel
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti keele reeglid

    tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

    Eesti keel
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Eesti keel
    thumbnail
    14
    odt

    Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

    õudne ­ õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). H sõna algul. Nt aar ­ haar, aare ­ haare, ai ­ hai, all ­ hall, allikas ­ hallikas, aru ­ haru, arv ­ harv, arutama ­ harutama, iilid ­ hiilid, irv ­ hirv, õng ­ hõng; almanahh, kasahh, tsehh, tsehh, epohh, aitäh. Õ lk 103. i ja j õigekiri. Nt materjal ­ materiaalne, müüma ­ müüja, maias ­ maja, saiu, vaiu, ojja, majja. Õ lk 105. Hääliku pikkus. Nt kabi ­ kapi ­ kappi. Selle dusi, seda dussi. Võõrsõnad ! Kokku käivad dz ja ts (dzemm ja tsempion). Poolitamine: liitsõnad sõnapiirilt (pann-kook, plekk-pott); üksik kaashäälik alustab uut silpi (ru-ma-la-te-le- gi); kui sõnas on mitu kaashäälikut järjest, siis uuele reale viiakse ainult viimane (vintsk-leb, korst-na);

    Eesti keel
    thumbnail
    6
    doc

    Eesti keele õigekirja konspekt

    LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT Tartu linn, Raekoja plats, 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, Kolme Pärna tänav, tänav, mägi, linn, väljak jne) Pühavaimu kirik v.a liigisõna (muuseum, tehas Musta Kassi kämping, Hea 2) Asutused, ettevõtted jne) Tuju kauplus, Eesti Kontsert Eesti Vabariik, Ameerika 3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad Kaval-Ants, Vanapagan

    Eesti keel
    thumbnail
    4
    doc

    Reeglid eesti keelel

    6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga ­ seisavad koma taga. Ja, ning, ehk, ega, või ­ ette koma ei käi. 6) Suur ja väike täht Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia. 7) Käänded Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun