1. Küsilause ja hüüdlause
– Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on
mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt:
Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme
sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui
käskiv kõneviis nt:
Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses,
mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt:
Kas jätad juba järele!
Kaudne käsk vormistatakse
möönva kõneviisi abil nt:
Rohelised kogunegu
koolimaja ette.
Soovlaused ehk hüüdlaused
algavad sidesõnaga kui
või tingivas
kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid
tõsiselt! Segedased
on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad
standart väljendid nt:
Tere hommikust! Nõrgemat
käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused
väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu
märki ei kasutata nt:
Lähme
tooma poest leiba.
2. Koodnlause ja korduvate
lauseühenditega lause
nt: Peenral
oli valgeid, kollaseid, punaseis, lillasid tulpe. See
film linastub
esmasp, teisip, kolmap. Mees astus vaikselt aga vaarudes.
3. Elliptilised laused . Esineb eelkõige
pealkirjades, rahvapärasust või lakoonilisust taotlevas
kõnepruugis, kõnekäändudes, vanasõnades ja mujal nt:
Eesti teel turumajandusele; Sul veel elu sees; Ise nii väike ja juba
nii tark. Neutraalses kõnepruugis ei tohi olema ära järmisega liialdada. See
sobib hästi täiendlauses nt:
Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega
olemasolev nt:Mari
joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi.
4. Mis on fraas ? Fraas
on sõnaühend , mis täidab
lauses mingit kindlat rolli( on alus,
sihitis , määrus või öeldistäide). Fraas on tervik ja pole
oluline kas ta koosneb ühest sõnast või kümnest nt:
Kass püüdis
hiire .
5. Lauselühend. 1.
des- ja
mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast – Jõu
des
koju
, helista . / Koju
jõu
des
helista. 2. Määruseline
nud-,
tud-lühendi
puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast.
(millal?)
Jõud
nud
koju
,
istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpi
tud,
hakkasin
koristama . 3.
Lauselühend
aluse ja öeldise vahel
eraldatakse kahelt poolt komaga.
Maarit ,
hoolsasti harjuta
des,
võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita
lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. -
Koer
,
saba sorgus,
lonkis mööda tänavat.
6. Täiendi põhiliigidomastavaline täiend
ehk nimisõnaline täiend omastavas
käändes
märgib sündmuste osalist või asjaolu:
kana
kaagutamine, luuletuse
lugemine, Mari nukk , ühe
päeva töö.
omadussõnaline
täiend paikneb
tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna:
suur
koer, halb
ilm,omadussõnaga
ühtmoodi käituv muu sõnaliigi
sõna, nt omadussõnaline asesõna:
see
inimene, kõik
poisid,
järgarvsõna:
seitsmes
koht,
kesksõna- või
mata-lühend:
kõigi poolt
vihatud
ülemus, vulisev
oja, möödunud
aastad.
määruse
vormis täiend on
määruse
tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõna
omastava kujuline:
sõnum
vennalt,
kaust dokumentidega,
neiuks
sirgumine,
Kõik kommentaarid