Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria akadeemilise kirjutamise alused - 27 õppematerjali

Eesti keel >> Akadeemilise kirjutamise alused
thumbnail
5
doc

Nimetu

Lydia Emilie Florentine Jannsen Merilyn 10. klass 2006 Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale, kirjutas endiselt jutte ja luule...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
35 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Nimetu

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus..................................................................................... Error: Reference source not found 1. Elukäik.........................................................................................Error: Reference source not found 2. Looming...................................................................................... Error: Reference source not found 2.1 Tunnustused............

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
124 allalaadimist
thumbnail
12
doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde ­ lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde ­ pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde ­ kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
433 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti keele kokku-lahku kirjutamise reeglid

NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest nimisõnast lahku. nt kullast kett, sokolaadist kook. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA Kokku eelneva arvsõnaga kokku -teist, -kümmend, -sada. Lahku muud arvsõnad. nt kolmsada viis, viiskümmend seitse. KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile. nt omadussõna...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
90 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Töölehed 1. klassile

TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 4­5aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 4­5aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 4­5aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄN...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
333 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias

Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................8 ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
92 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Verbi vormistiku tabel

Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
33 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vene keele mõjud eesti keelele

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele õppetool Vene keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4 2. Grammatiline sarnastumine................................................................................................ 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja laus...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
41 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist?

Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi...................

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
110 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlaste emotsioonisõnavara

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus......................

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tartu linna ja Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ..................................................................................................................4 1.3Rootsi aeg...................................................................................................

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
44 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Dadaismi esitlus

DADAISM Marite Vendel TTP-10 Miks valisin selle teema? Valisin teema õpetaja heal soovitusel. Ja ärevusega teada saada millega on tegemist. Kus dadaism alguse sai? T.Tzara 1916 Zürichi kabarees Voltaire Tristan Tzara 1920.a hääbus Dadismi tunnused Mängulisus,mõnitamine ja pilkamine Agressivne suhtlemine Provokatsioonid Luule visuaalse külje tähtsustamine Kõlaefektidele rajatud luuletused Automaatkirjutamise rakendamine Loogilise mõtlemise eitamine Dadaismi näide Te vaadake mind: Tola ja narr ma ju olen, viirukit suitsetan! Te vaadake mind! Ma väikene värdjas olen ja nägu on minul ilmetu. Ma olen täpp-täpilt nii, nagu te kõik. Dadaismi austajad Hugo Ball Tristan Tzara Hugo Ball Kurt Schwitters ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
18 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Laensõnade ja tsitaatsõnade päritolu ja kasutamine

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ni...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
58 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJAND...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
16 allalaadimist
thumbnail
10
doc

TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Helin Lillian Talv TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: Ostuvaba päev KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: (teaduskraad) .............................. (allkiri ja kuupäev) ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
16 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

7. klassi eesti keele kontrolltöö nr 1

7. klassi eesti keele kontrolltöö nr 1 B rühm 1.Jaga oskussõnad ametite järgi kolme rühma. (9p) Kiudpilved, juurdlus, generaator, tsüklon, liiklusseadus, kaabel, orkaan, hüvitama, lühis Loodusteadlane - ___________________, _____________________ ja _______________________. Elektrik - _______________________, ______________________ ja _________________________. Politseinik - ______________________, _____________________ ja _________________________. 2.Tõmba joon alla onomatopoeetilistele ehk loodushääli või helisid matkivatele sõnadele. (5p) Krigisema, kõiv, inka, kahisema, mulks, palukas, kräunuma, kapp, müsli, mürts 3.Ühenda murdesõna kirjakeelse vastega. (6p) 1.Sälg __ Väike 2.Üits __ Lepatriinu 3.Käolehm __ Õun 4.Ubin __ Selg 5.Napik __ Ilus 6.Ehe __ Üks 4.Asenda tekstis kõik sõnad sünonüümidega. (15p...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
100 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Arutlev kirjand - Kui kaugel oleme kultuurilisest enesetapust?

Kui kaugel me oleme kultuurilisest enesetapust? ,,Kultuurilise enesetapu" mõistest võib leida mitut erinevat mõttekäiku, mis selle lahti seletaks ja annaks põhjust mõelda välja lahendusi säärase olukorra tekke ärahoidmiseks. Kõige süngem idee on eestikeelse ilukirjandusliku keele unustamine ja igapäevaelus tarvitava keele liigne lihtsustamine, võõrkeele terminite sissetoomine. Kurvalõpuline saatus tabab ka rahapuuduses vaevlevat teatrit ja kunsti, millel on suur osatähtsus kultuuri säilitamisel tulevastele põlvedele. Kui jätkata sama hooletut kultuuri käsitlemist, kui seda tehakse praegu, ootab eesti kultuuri ees kindel hukk. Arvutikasutus juurib raamatud igapäevaelust välja, kuna mõlemale pühendumiseks pole puhtfüüsiliselt aega. Keel, mida kasutatakse elektroonilistes seadmetes, on valdavalt inglise keel, mõne puhul vene keel, ent väga vähestes juhtumites kohtab arvutit või e-lugejat, mille sea...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
41 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Arvutimaailm muudab inimest

Arvutimaailm muudab inimest Terve elu on inimesed üritanud oma elu lihtsamaks teha. Selleks on targad inimesed mõelnud välja erinevaid teid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha: tolmuimejad, lennukid, raadiod, telefonid ja arvutid. Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi ühel päeval, et nooruk ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
5 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eesti keele ja kirjanduse õpimapp

Rapla Ühisgümnaasium Kalle Kaalikas Eesti keele ja kirjanduse õpimapp Juhendaja: Siil Siilikas Rapla 2013 SISUKORD 1.EESTI KEELE kontrolltöö nr 1..................................................................3 2.ESSEE............................................................................................................4 3.EESTI KEELE kontrolltöö nr 2..................................................................5 4.Iseseisev töö....................................................................................................6 5.F.Tuglase novellid KONTR...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas suusatunnid peavad olema kohustuslikud?

Kas suusatunnid peavad olema kohustluslikud? Koolides ilusa talveilmaga tunniplaani ilmuvad kohustuslikud suusatunnid on idee pooles geniaalne ja vaheldusrikas võimalus vabas õhus liikuda ning ahistavada võimlaseinte vahelt välja saada. Kuid reaalsuses kaotab see idee om sära- see on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase s...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kuidas kirjutada lõpukirjandit

12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d. Õige teema valikuks esitan endale 3 küsimust: ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
52 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Akadeemilise kirjutamise alused - Ametikiri

Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse kinnistu aastaringse kasutamise võimalus on ülikooli jaoks hindamatu. Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustus...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
50 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade Referaat Koostaja Juhendaja Kersti Lepajõe Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2. Keeleuurimise ajalugu........................................................................................................................4 3. Tänapäeva keeleteadus.......................................................................................................................7 3.1. Strukturaallingvistika.....................................................................................

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
25 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Metafoorid, mille järgi me elame

Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena: · Tegin tema seisukohad maatasa....

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pressiteade - Metsa Talgud

Pressiteade Metsa Talgud Eesti Männiühistu koostöös Metsaameti ja Kuuseametiga korraldavad sellel Laupäeval 13. Aprillil kell 12 Rakvere Lauluväljakul ,,Metsa talgupäeva". Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad ja metsasõbrad, kes tahavad anda oma paunuse kodukoha heakorrale. Avatud on ka laluväljaku kohvik, kus võib oma taastusi parandad sooja supi ja teega. Rakvere Lauluväljak on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Lauluväljak asub Rakvere ordulinnuses, Lääne-Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. ,,Talgute paiga valikul sai määravaks isiklik kogemus," selgitab Männiühistu Liige Kask Mänd. "Rakvere Lauluväljak ja Ordulinnus, kui osa minu kodulinnast, siis tahtsin kohe kindlasti alustada talgupäevi siit, et kaasa haarata oma kodulinna kaaslasi, " lisab Mänd. Eesti Männiühistu on linnade organisatsioon, mille peamiseks tegevuse...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
23 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Murdekeel

Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R­ naula eP ­ ...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

MIDA TÄHENDAB – VASTUTAN OMA VALIKUTE EEST

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool MIDA TÄHENDAB ­ VASTUTAN OMA VALIKUTE EEST Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on isiklik, kollektiivne, sotsiaalne või juriidiline vastutus või on tegu vastutusega oma tegude, sõnade ja valikute eest? Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed või materiaalsed tagajärjed (hüved, positsioon) inimesele või organi...

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun