KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID (2)

TALLINNA ÜLIKOOL
RIIGITEADUSTE INSTITUUT
Haldusjuhtimise bakalaureuse õppekava
KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID
Referaat
Juhendaja: Reena Säästla
Tallinn, 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS 4
1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus 5
1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid 8
1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 9
II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU 10
2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus 10
2.2. Volikogu töökord 13
2.3. Volikogu liikmed 14
III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS 16
3.1. Vald ja linn 16
3.2. Valla- ja linnavalitsuse pädevus 17
3.3. Vallavanem ja linnapea 18
IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED 19
4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus 19
4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused 20
V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES 21
VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS 22
Kokkuvõte 23
Kasutatud kirjandus 24

Sissejuhatus

Valisin just selle teema, kuna mind huvitab kohalike omavalitsuste töö ning tegemised. Kohaliku omavalitsuse toimimist näeme igapäevaselt. Minu töös tuleb juttu kohaliku omavalitsuse tööst ja selle ülesannetest. Samuti räägin Volikogu tööst ja valla- ning linnavalitsuse tegemistest. Natukene puudutan ka EL ja kohaliku omavalitsuse koostööd. Lõpus annan ülevaate kõige aktuaalsematest probleemidest valdades ja linnades. Leian, et kohalikust omavalitsusest on oluline teada igal inimesel, et kasvõi teada oma õiguseid ja kohustusi kodanikuna.
Selle tööga tahan näidata, milline on kohaliku omavalitsuse töö Eesti riigis ja selle roll riigi toimimisel.

I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS

1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus

Kohalik omavalitsus on lühikese ajaga (ainult veidi rohkem kui taasiseseisvumise järgne periood) kujunenud meil väga sageli kasutatavaks mõisteks ja tema sisu üle sügavamalt ei juurelda. Kahetsusväärselt toob see aga kaasa ka põhimõttelisi eksitusi.
Üks sagedasemaid eksitusi igapäevaelus seisneb selles, et kohaliku omavalitsusena mõistetakse üksnes valla- või linnavalitsust. Halvimal juhul isegi üksnes vallavanemat või linnapead. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ning kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. 1
Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.2
Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus kehtestada ja koguda makse. Kohaliku eelarve iseseisvuse printsiip ei tähenda keeldu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega valdade ja linnade kaitseks on vaja rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist.
Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. 1
Vallal ja linnal on võrdne õiguslik staatus – mõlemad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See tähendab, et igal KOV-l on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
Eestis kehtib ühetasandiline omavalitsussüsteem. Vallad ja linnad on avaliku halduse esmane tasand.
Kohalikul omavalitsusel võib olla kahte liiki kohustusi: riiklikud ja mitteriiklikud; kohustusi saab panna seaduse või kokkuleppega (riikliku kohustuse panemine kokkuleppega peab toimuma seaduse alusel). 2
Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata. Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.3
KOV ülesandeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti, valla või linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on oluline korraldada koolieelsete lasteasutuste , põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva - ja hooldekodude, tervishoiuasutuste, teiste kohalike asutuste ülalpidamist, kui need on KOV omanduses .
Riiklikud maksud : seadusega kehtestatud, moodustavad põhilise maksubaasi.
Üksikisiku tulumaks moodustab 11,8 % maksustatavast tulust. Maamaks läheb täielikult KOV eelarvesse.

1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid

Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega . See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja -kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. Kuna KOV ülesannete olemus on eelduseks kohaliku omavalitsuse tegelikule toimimisele, siis on see nii selguse kui ka õigusliku kindluse huvides, et põhiülesanded ei oleks neile määratud ad hoc, vaid neid peaks sisaldama seadusandlus .
Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimuorganile. Lisaks ülesannetele, mis on antud konkreetsele võimutasandile seadusandlusega, võivad avalikel institutsioonidel tekkida muud vajadused ja võimalused tegutsemiseks. Kui nendel tegevusaladel on kohalik mõju ja neid ei ole välja arvatud üldisest pädevusest suuremas osas liikmesriikides, siis on see väga oluline kohaliku omavalitsuse kui iseseisvalt oma elanike üldise heaolu edendamiseks tegutseva poliitilise institutsiooni kontseptsiooni seisukohast , et neil on õigus näidata initsiatiivi vastavates küsimustes. Üldised reeglid, mille järgi nad võivad toimida nendel juhtudel võivad siiski olla sätestatud seadusega.1

1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus ;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU

2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus

Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. 1
Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;
4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.
Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
4) koormiste määramine;
5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
7) valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15) vallavanema või linnapea valimine;
16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
23) valla või linna esindamise korra kehtestamine;
24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
28) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;
29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
31) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
32) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
33) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
34) valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
35) valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. 1

2.2. Volikogu töökord

Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja , kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.1
Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates või kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks.

2.3. Volikogu liikmed

Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt:
1) üle 2000 elaniku – vähemalt 13-liikmeline volikogu;
2) üle 5000 elaniku – vähemalt 17-liikmeline volikogu;
3) üle 10 000 elaniku – vähemalt 21-liikmeline volikogu;
4) üle 50 000 elaniku – vähemalt 31-liikmeline volikogu;
5) üle 300 000 elaniku – vähemalt 63-liikmeline volikogu.
Volikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. Volikogu moodustab valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna. 1
Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega 2) tagasiastumisega;
3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;
4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;
5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;
6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks;
7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest.
8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
10) surmaga.
2.4. Revisjonikomisjon
Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon kontrollib:
1) valla- või linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või linna vara kasutamise sihipärasust;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla või linna eelarvele;
4) valla või linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) valla- või linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.1

III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS

3.1. Vald ja linn

Valitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Vallavanem või linnapea valitakse kuni neljaks aastaks. Vallavanemal või linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla või linna põhimääruse. Seaduses ja valla või linna põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem või linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 1
Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp , vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika.

3.2. Valla- ja linnavalitsuse pädevus

Valla- või linnavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse alusel delegeeritud valitsusele;
5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras.
Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

3.3. Vallavanem ja linnapea

1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
71) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.1

IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED

4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud . Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida kaadrikaitseväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. 1

4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused

Hääletamise korraldamiseks moodustatakse valimisringkonna territooriumil valimisjaoskonnad. Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut.
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimis-ringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Valla- või linnavalitsuse, valla ja linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni kulud, mis on seotud valimiste korraldamisega, kaetakse valla- või linnaeelarvest. 1

V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES

Tänasel päeval on suurimaks probleemiks kohalike omavalitsuste liitumine või siis ühinemine. Küsimuseks- Kas on mõttekas liituda või mitte, ja kui, siis kellega? Minu arvates peaksid väiksemad vallad, kelle pindala ei ole väga suur, liituma, et paremini toime tulla probleemidega. Leian, et rahakotti jagada on efektiivsem. Suuremate valdade puhul on see aga pigem valla enda soov. Kui raha probleemi ei ole, siis konkreetset vajadust selleks ju ei ole. Kõik oleneb aga valla eripärast. Tihtipeale soovitakse teiste valdadega mingisugust koostööd arendada, kas siis ühist turismijoont ajada või sportlikel eesmärkidel ühineda.
Probleeme tekitavad ka Euroopa Liidu regulatsioonid . Tihtipeale ei ole Eesti pisikesed vallad valmis regulatsioonidega kaasas käima. Olulist rolli mängivad aga abirahad, millega remonditakse nii koolimaju kui ka ehitatakse uusi spordisaale. 1
Kuna igas pisemas vallas jääb lapsi järjest vähemaks, siis tuleb leida võimalus, kuidas rohkem lapsi kooli saaks. Mõnes vallas on kaks kooli ja esimesse klassi läheb ainult kaks õpilast, siis ei oleks ju mõtet kahte suurt kooli ülal pidada või kuidas? Toimub ka pidev elanikkonna vananemine ja seetõttu on vähem neid, kes töötavad ja valda raha sisse toovad. Vaene vald aga ei suuda inimestele midagi pakkuda ja seetõttu jätavad paljud oma koduvalla ning liiguvad parematesse paikadesse.

VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS

Kohalikule omavalitsusele tähendab liitumine EL-ga suuremaid võimalusi, kuid ka kohustust vastutada. See, kui palju Euroopa Liit mõjutab kohalikke omavalitusi, sõltub loomulikult kohalike omavalitsuste kohustuste ulatusest. Euroopa KOV kohustused erinevad liikmesriigiti. Erinevalt teistest Euroopa riikidest vastutab Taani KOV paljude riiklike teenuste ja poliitika valdkondade eest ja seega on ELi mõju Taanile suurem näiteks mõjust Kreeka kohalikele võimuorganitele. Mõju on ka valdkonniti erinev. Otseselt ELi mõjutatavad poliitika valdkonnad: need on valdkonnad, mida EL otseselt mõjutab. Keskkond- EL etendab tähtsat rolli keskkonnapoliitika valdkonnas. Selle on tinginud fakt, et keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire ning seetõttu on neid tõhusam lahendada koostöös. Veel mõjutab EL otseselt sotsiaalala ja tööturgu. Poliitika põhilisteks eesmärkideks on parandada tööhõivet ja üldisi elamis - ja töötingimusi, kuid samal ajal tuleks hoiduda unustamast antud valdkonna rahvuslikke erinevusi, mis puudutab kas või ELi kollektiivseid läbirääkimissüsteeme või üldist konkurentsivõimet. 1

Kokkuvõte

See töö andis mulle uusi teadmisi kohalikest omavalitsusorganitest. Leian, et Internetis on piisavalt materjali, et iga inimene saaks ise end kurssi viia kohalike omavalitsustega. Arvan, et kohalike omavalitsuste töö on igale kodanikule väga tähtis.
Tööks vajaliku materjali leidsin põhiliselt Riigi teatajast ja selle seaduseid lugedes . Uuemat informatsiooni sain ka kohalike omavalitsuste raamatutst. Huvitav on see, et kohaliku omavalitsuse kohta on väga vähe raamatuid kirjutatud, mis puudutaksid just põhilisi teadmisi omavalitsusorganitest.
Eesti väikestes valdades on probleemiks see, et inimesed lähevad vallaametniku juurde jutule vaid hädavajalike probleemide lahendamise jaoks. See aga tähendab, et tihti ei teagi volikogu inimeste probleemidest, kuna keegi ei räägi nendest ja siis tehaksegi otsuseid endast lähtudes. Kahju on, et inimesed ei ole eriti huvitatud kohalikust elust või vähemalt ei soovi nad oma elu parandamiseks midagi teha.

Kasutatud kirjandus

Eesti Linnade Liit ja Taani Kohalike Omavalitsuste Liit, (2002) Euroopa Liit ja kohalikud omavalitused,Tallinn.

Mäeltsemees, S. (2002) Kohalik omavalitsus ja regionaalpoliitika I Euroopa integratsioon .TTÜ kirjastus.

http://www.eesti.ee/est/riik/kohalik_omavalitsus/

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727

http://www.just.ee/10744

http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2001/Str_ettevotluspol/Maeltsemees.pdf
1 Mäeltsemees, S. (2002) Kohalik omavalitsus ja regionaalpoliitika I Euroopa integratsioon .TTÜ kirjastus.
2 http://www.just.ee/10744
1 http://www.eesti.ee/est/riik/kohalik_omavalitsus/
2 http://www.just.ee/10744
3 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727
1 Mäeltsemees, S. (2002) Kohalik omavalitsus ja regionaalpoliitika I Euroopa integratsioon .TTÜ kirjastus.
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727
1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727
1 http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2001/Str_ettevotluspol/Maeltsemees.pdf
1 Eesti Linnade Liit ja Taani Kohalike Omavalitsuste Liit, (2002) Euroopa Liit ja kohalikud omavalitused,Tallinn.
24