Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid rahvaid ja vajaduse arvestada erinevate arvamustega. 6. Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut. Liiga palju oldi kinni vanas ajas, vanadel uskumustel jne, kirjaoskamist oli vähe, mis tähendas, et vb need inimesed kes oleksid millegi targa peale tulnud, ei saanud ikka seda kuidagi kirja panna.
Pragmatism – algupärane ameerika filosoofia Pragmatismi iseloomustab see, et tõeliste metafüüsiliste eelduste kindlakstegemise asemel tunnistatakse, et iga arusaam põhineb teatud eelarvamustel – uskumustel. Rohkem kui õigetele eeldustele pöörasid nii Charles Peirce kui William James tähelepanu uskumuse tagajärgedele, kuigi Peirce nõudis oma tõdedele teaduslikku, st kollektiivset kinnitust. Tagajärgede uurimine ja võrdlemine oli uskumuse hindamise kriteeriumiks. Pragmatismi puhul on nähtud tõekriteeriumina seda, et uskumus on kasulik, et ta “töötab”. Just tagajärje põhjal otsustamine on tee, mis viib välja lõpututest metafüüsilistest vaidlustest
religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged germaani müüdid ning kreeka-rooma müüdid. Rahvaseas levisid kangelaslaulud. Täpne päritolu, ega autorid ei ole teada. Neid esitasid enamasti elukutselised rändlaulikud. Prantsusmaal olid nendeks zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmanni. Repertuaari kuulusid kangelaseeposed, millel on kesksel
6) Õppimise koolkond-strateegia on õppimise tulemus ja kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma situatsiooni ja organisatsiooni võimet sellega toime tulla 7) Võimu koolkond-strateegia kujunemine on läbirääkimiste protsess, strateegiad kujunevad välja poliitiliste protsesside käigus 8) Kultuuri koolkond-strateegia kujunemine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühisel uskumustel ja tõekspidamistel 9) Keskkonna koolkond- näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi 10) Konfiguratsiooni koolkond- püüab ühendada erinevad käsitlused Henry Mintzberg- strateegia kui praktiline tegevus, planeerijad vs juhid, Organizational Configurations model. ''Juhtimine on segu oskustest(kogemus), kunstist (nägemus), teadusest(analüüs).'' Strateegia põhimõisted:
selleks kõik, et seda kaitsta. Selline vastastikune tegevus põhjustab konflikti pikaajalise kestvuse. Kuid see vaenulikkus ei piirdu riigitasandiga. Näiteks hiljuti ründas muslim sõjaväe vormiriietses noormeest ja tappis ta. Muslimiusku meest motiveeris see, et poiss kandis sõjaväe riietust ja tema arust võis ta muslimeid varasemalt tappa. Seega võib seda pidada kättemaksu olukorraks. Ma arvan, et konfliktid mida põhjustab religioon on vanamoodsed ja põhjustatud vanadel uskumustel. Need ei lähe ajaga kaasa, võid dikteerivad reegleid, mis kunagi võisidki kehtida, kuid mitte tänapäeval. Kõik me näeme progressi 21-ses sajandis, mil tehnoloogia muutub päevast päeva vaid paremaks ja keerulisemaks. Kahjuks arengut inimeste käitumismudelis näha ei ole. Me ei ole arengus jõudnud oma esivanematest kaugele- lahkarvamused siiamaani viivad konfliktideni. Sõna 'konflikt' tuleb ladinakeelsest sõnas 'conflictus,' mis tähendab kokkupõrget
olemas. Edasi ta järeldas, et ta on substants, millest kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta, ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Niisiis hing, mille tõttu ta on selline nagu ta on, on täieasti erinev kehast, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi olemas. Descartesi arvates ei eksisteeri keha ilma hingeta. Kõikidel meie uskumustel on autori arvates mingi alus, kuna Jumal, kes on täiuslik, ei sisestaks meile midagi, mis oleks vale. Inimene , kes mõtleb peab olemas olema, kuna kui ta ei mõtleks siis teda ei eksisteeriks.
rikastada oma identiteeti. Ouellet (1991) väidab, et kultuuridevahelised põhimõtted keskenduvad avatusele teiste suhtes ja aususele erinevuste vastu, vastastikusele mõistmisel, aktiivsele sallivusele, olemasolevate kultuuride tunnustamisele, võrdsete võimaluste pakkumisele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele (Kultuuridevaheline õppimine 2000). Kultuuridevahelise õppimise teevad raskeks inimeste lapsena omandatud väärtushinnangud. Meie väärtushinnangud tuginevad uskumustel ja kannavad endas tõekspidamisi, mis põhinevad reeglitel ning mida omandatakse läbi kasvatuse ja sotsialiseerumisprotsessi juba varases lapsepõlves. Sellest tulenevalt on inimesel raske tajuda, et tegu on õpitud hinnangutega, mis sõltuvad meist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ja seavad seeläbi eraldusjoone rahvus- ja subkultuuride ning sotsiaalsete rühmade vahel (Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas 2009).
Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 13. Selgitage hoiaku kolme komponendi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel. Näiteks kui inimene, usub, et inimene, kellel on sõltuvus, ei saa oma tööülesannetega õigeaegselt valmis, ei palkat a seda inimest. Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Näiteks kui inimene on väga suhtlev, võib tema hoiak olla avatum kõigele. Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel
Selle uue korra määratlejana on ta ametliku võimuga (preestriga) vastuolus. Nad lõhuvad sotsiaalset korda, aga samas nende karisma rutiniseeritakse, millega prohveti usk ametlikustatakse ja vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Paljud religioonid alustavad sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste eestvedajatena, kuid muutuvad lõpuks ise uueks ametlikuks kirikuks. 12. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196- 197) Uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke(väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatuid(tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Näiteks on inimohverdamiste, nõiatantsude, armulaudade jne mõte aidata inimesi ja gruppe, et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega (loodusõnnetused, kurjus jne). Ometigi on neil ka oma varjatud funktsioonid mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Vabastab isiklikust ja sotsiaalsest stressist nt.
kalduda politikaanlusse ja sageli ka ebaefektiivsus. Kultuuri koolkond (The Cultural School) Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse. Kultuur toodi strateegilise juhtimise vaatevälja seoses Jaapani korporatsioonide edule. Põhiseisukohtadeks saab lugeda: Strateegia kujundamine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel. Indiviid omandab tõekspidamised läbi sotsialiseerumise protsessi, mis on suuremalt jaolt vaikiv ja mitteverbaalne. Strateegia võtab pigem üldiste perspektiivide kui konkreetsete positsioonide vormi. Need perspektiivid peegeldavad seda, kuidas organisatsiooni ressursse või võimeid kaitstakse ja kasutatakse konkurentrieelise tagamiseks. Kultuuri koolkonda süüdistatakse selles, et ta sobib pigem seletama seda, mis juba eksisteerib,
tõttu ... 12. Selgitage JOHAR'i akna põhimõtet. Avatud ala (mina tean, teised teavad), pime ala (mina ei tea, teised teavad), varjatud ala (mina tean, teised ei tea), tundmatu ala (mina ei tea, teised ei tea). 13. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage üks näide. Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel, teadmistel. Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Vahetul kogemusel põhinevaid hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Näide
Inimsese tõeline olemus, inimese puhas energia on alati olnud ja jääb alati olema. Ei saa kunagi mitte olla. Me ei ole mitte ainult enda saatuse, vaid ka Universumi loojad. Sinu jaoks on saadaval piiramatu ideede varamu. Kogu tarkus, avastused ja leiutised on võimalustena olemas universaalses meeles, oodates, mil inimesed nad välja õngitseb. Kõik peitub sinu teadvuses. Me oleme kõik ühenduses ja me kõik oleme Üks. Lase minna oma minevikukoormal, kultuurikoodidel ja ühiskonna uskumustel. Ainult sinu võid luua elu, mida sa väärid. Otsetee soovide täitmiseks on see, kui näed soovitut absoluutse faktina. Sinu jõud peitub sinu mõtetes, nii et ole neist teadlik. Teiste sõnadega: ´´Mäleta mäletada.´´ Elu saladus Saame täita lüngad oma elutahvlil just sellega, millega tahame. Tuleb kustutada kogu minevikutaak, mis ei teeni sinu huve, ja olla tänulik, et see on juhatanud sind siiani ja uue alguseni. Ainus asi, mida peab teadma, on tunda end hästi kohe praegu
26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid, Analoogiate kasutamine, Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma, Loogiline järeldamine, Haloefekt, Kontrastiefekt 27.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent (põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel), Emotsionaalne komponent (peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid), Käitumuslik komponent (näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid). 28.Kuidas muuta hoiakuid? Ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks kasutatakse karistamist. Õige käitumise korral saab premeerida. 29.Kirjeldage kognitiivse dissonantsi olemust. Sõnastage näide.
Suur pime ala - Ei taha tunnistada enda tugevusi ja nõrkusi. Suur tundmatu ala - Väga vähe kogemusi ja eluvõõras. 13. Hoiak on üldine ja hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiklik kogemus. 14. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel. Nt: me arvame, et võileib alati kukub võiga alla. Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Nt: kui inimene üks kord tegi midagi, mis tõi kaasa halba emotsiooni, siis järgmine kord sa tuled tema juurde sama emotsioonidega. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid
aastal või mitte. Kui oleme pragmatistid, siis ei tule meil sugugi vaadata järele teatmikust, nagu teeksid teised inimesed. Meil tuleks kõigepealt hoopis selgitada, millised on selle uskumuse tagajärjed ja kuidas need erinevad neist, mis kaasneksid usuga, et Kolumbus ületas Atlandi ookeani nt 1491. või 1493. aastal. Seejärel tuleks kindlaks teha, millised oletatavad tagajärjed on kõige paremad. Kui jutt on ajaloofaktidest, siis ei näe Russell uskumustel mingit muud vahet peale võimaluse ajalooeksamil head hinnet saada. Aga see muudab pragmatismi tõeteooria kahtlustäratavaks. Uskumustega ajaloo kohta tekib pragmatismil ehk tõesti probleeme. James täheldas, et me ei saa ajaratast tagasi pöörata ning seetõttu võib väiteid mineviku kohta ainult kaudselt kontrollida – tänapäevase asjade seisu alusel. Kui väited mineviku kohta on tänapäevase asjade seisuga kooskõlas, siis on nad tõesed
sooritati, nim maagiaks e nõiakunstiks. Maagilisi toiminguid võis sooritada igaüks ja sooritaski(nt õngekonksu otsa aetud ussile peale sülitades ,pidi paremin näkkama ; võimalikult pikka vastlaliugu lastes, pidi pikem lina kasvama). Tähtsamaid toiminguid pidi sooritama siiski oskaja inimene, tark e nõid,kellel oli selleks rohkem annet,oskusi ja võimeid. *Ennustamine on üks maagilisee mõtteviisi avaldusi ja põhineb uskumustel, et tulevik on oleviku poolt juba ära määratud. Teadja inimene oskab need tulevikumärgid olevikust üles leida. *Tähtsal koha muistseis uskumuisis oli surnute ja hingedega seonduv.On selge, et surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris "teine ilm", kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid. *Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid
Avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (teistele teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele). 13. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isilik kogemus 14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage vähemalt üks näide. Kognitiivne e tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmiselt Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada: millised on inimese harjumused nädalavahetused, isiklikud soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Tunnetuslik ebakõla, mis tuleneb sellest, et on samaaegselt kaks või enamat üksteisega konfliktis olevat mõtet. Nt suitsetaja,
lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid x Positsioneerimise - strateegia on unikaalne positsioon turul x Ettevõtluse - rõhutab üksiku liidri tähtsust, intuitsiooni, otsustusvõime, tarkuse ja kogemuse olulisust, keskne mõiste selles käsitluses on visioon x Kognitiivne - strateegia formuleerimine on vaimne, tunnetuslik protsess x Kultuuri strateegia kujunemine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel x Keskkonna näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi x Konfiguratsiooni püüab ühendada eelnevad käsitlused Strateegia tegemine algab sellest, kuhu tahad jõuda ehk visioon ehk seisundi kirjeldus. 12. Personalijuhtimise strateegia, äkki et millise mudeli alusel? mingi mudeli pidi valima, mulle jäi meelde 360 kraadi mudel, mille ma ka ise valisin
Sellised strateegiad võtavad rohkem positsioonide ja kavalate võtete kui selgete tulevikuperspektiivide kuju. Protsess toimub vastastikuse mõjutamise, veenmise ja kauplemise vormis. Väliskeskkonnas püüab organisatsioon hoolitseda oma heaolu eest, kontrollides teisi organisatsioone või tehes nendega koostööd. Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. On sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistele uskumustel ja tõekspidamistel. Kultuur ja eriti ideoloogia ei julgusta strateegiliste muutuste tegemist, vaid pigem eksisteeriva strateegia põlistamist. Keskkonna koolkond näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi. Juhtimine on passiivne, jälgib keskkonda ja kindlustab organisatsiooni sobiv reageerimise muutustele. Keskkonna mõjul kogunevad organisatsioonid arasse erinevatesse
Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 33.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiak koosneb kolmest komponendist: o Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel o Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. o Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne 34.Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: o Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi
kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud ettekujutus, et jumalad on loomakujulised.
Sekkumsistrateegiad Põhiprobleemid: 1. Muuta tuleb baas/tuum/primaar-uskumusi – suurendada tuleb teadmist mingisugusest probleemist kuigi teadmised sageli pole üldse käitumisega seotud. Nt on teada et suitsetamine võib tappa aga ikka suitsetatakse.. 2. Muutuda võib kogu uskumuste süsteem ja see pole kontrollitav - tekib ringkaitse Veenmine kommunikatsiooni läbi Hovlandi lähenemine: sotsiaalsete otsustuste teooria - Miinus – nad ei teinud vahet hoiakutel, uskumustel, normidel, kavatsustel ja käitumisel - Plussid: o Allika atraktiivsuse olulisus o Kui sõnum on tugev – ei pea allikas olema atraktiivne o Kui sõnum on hea tuleb leida ka atraktiivne edastaja Hoiakute muutmine toimub läbi otsustuste protsessi. Tõhusus sõltub sellest kudias vastuvõtja otsustab talle edastatud sõnumi üle. Subjektiivsest hoiakust sõltuvalt langetab inimene otusste kommunikatsiooni kohta – kas laseb ennast mõjutada või mitte
seotud indiviidi võimega teha moraalseid otsuseid. (6) Näited spordis: · Jalgpallimängija teab, et tahtlikult vastasmängija vigastamine ei ole õiglane · Mängijale ei meeldi teisi vigastada, aga ta teeb seda, sest treener nõab · Kaks tennisemängijat, kes mängivad ilma kohtunikuta · Mängija, kes on kaotanud kõik eelnevad mängud otsustab võita järgmise mängu 3. Moraali hindamine See põhineb indiviidi moraalsetel väärtustel, hoiakutel ja uskumustel mida keegi omab kui ta teeb vastavaid hinnanguid. 3.1. Neli moraali hindamisega seotud valdkonda, mida võib mõõta spordis Esimene on seotud moraali sisuga (hõlmab hoiakuid, uskumusi ja hinnanguid). See sisaldab ka sportlaste vahelisi suhteid, sest need on ka rajatud paljuski hoiakutele ja uskumustele. Teine on seotud indiviidi kompetentsusega ja orientatsiooniga, mis rõhutab indiviidi moraali koostise tähtsust ja korraldust
väljendavad uskujate ühist staatust, uskumustega tunnetavad inimesed õksteisele pühendumust. Weber teda huvitasid rohkem seosed ideede ja tegude vahel ning uuris erinevaid religioone, et vaadelda kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele ning arvas et see rõhutab staatuseid ja sõnakuulelikkust ja kohustuste korda. Uskumuste avalikud ja varjatud funktsioonid paljudel uskumustel avalik funktsioon aidata inimesi ja gruppe (vihmatantsud, nõiajahid), et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega. Varjatud funktsioonid- tugevdavad traditsioone, mis annavad inimestele grupiühtsuse kogemuse.(vihmatants vähendab inimeses stressi ajutiselt vähemalt, isegi kui vihma ei tule). Marx ideoloogia ja religioon- ideoloogia ka usk, mis annab sellesse uskujatele sarnase kindluse mis annavad näiteks mõnele kristlus või Judaism
16 Kokkuvõte Referaadi koostamisel olen ma paljupalju targemaks saanud. Õppisin tundma Hiinat ja see riik on tõesti midagi imetlusväärselt erilist ja teistugust. Hiinlastel on väga tugevad uskumused, traditsioonid, tavad ja kõik muu, mis erineb Euroopamaade kultuurist. Hiinlased on kõike järjekindlalt säilitanud, mitte pole lasknud vanadel uskumustel vajuda unustuste hõlma. Näiteks üleskaarduvate servadega katuseräästad, mida jätkuvalt ehitatakse majadele vaimude eemale peletamiseks. See on neil tõeliselt iidne komme. Referaati tehes hakkasin veidi paremini mõistma Hiinat ja hiinlasi. Minu jaoks ei ole see riik ja rahvas enam ainult suur hulk väikesi pilusilmi, vaid iidsete teadmistega sügavalt perekonda kummardav ühiskond, kes peab lugu oma kultuuriloost.
3. Hoiaku olemus. ,,Kognitiine dissonants". Hoiaku muutmise võimalused. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponndist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakutele omistatakse
meelelahutuse jaoks. 15 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel olen ma palju-palju targemaks saanud. Õppisin tundma Hiinat ja see riik on tõesti midagi imetlusväärselt erilist ja teistugust. Hiinlastel on väga tugevad uskumused, traditsioonid, tavad ja kõik muu, mis erineb Euroopamaade kultuurist. Hiinlased on kõike järjekindlalt säilitanud, mitte pole lasknud vanadel uskumustel vajuda unustuste hõlma. Näiteks üleskaarduvate servadega katuseräästad, mida jätkuvalt ehitatakse majadele vaimude eemale peletamiseks. See on neil tõeliselt iidne komme. Referaati tehes hakkasin veidi paremini mõistma Hiinat ja hiinlasi. Minu jaoks ei ole see riik ja rahvas enam ainult suur hulk väikesi pilusilmi, vaid iidsete teadmistega sügavalt perekonda kummardav ühiskond, kes peab lugu oma kultuuriloost. 16 KASUTATUD MATERJALID
siis võibki asi sellega lõppeda. Teoreetiliselt oled võimeline oma mõtlemist, emotsioone ning käitumist kujundama, kuid kui sa usud, et sa seda ei suuda annad alla ja lased neil endast võitu saada. Kui usud, et ärevusele ning paanikale pole võimalik piire panna, siis annad neile järele ja lased neil ennast valitseda. 4 Kui mõistad, et uskumustel on tunnetes ja käitumises tähtis roll siis hakkad ennast jälgima, et teha kindlaks, millised uskumused sind takistavad ja häirivad, kuid see ei tähenda veel täieliku kontrolli saavutamist oma tunnete üle. Sa saad oma tundeid ja käitumist suurel määral luua, juhtida ja muuta. Kui saa teed pingutusi oma tunnete kontrollimiseks siis ei saa sinust kunagi mängukanni oma ärevuse, asenduse ning raevu käes. Valitse oma tundeid ja käitumist ning sa saad jagu oma ärevusest
nähtusesse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage vähemalt üks näide. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmiseks tuleb jõuda situatsioonini, kust see hoiak pärineb. Vanast hoiakust vabanedes tuleks see aga kohe asendada uue, toetava ja
suurepärasus, loomutäius'). Võõrandamatu õigus, mis on väidetavalt inimesele loomuomane ja seetõttu ei saa seda temalt ära võtta (kuigi seda võib teiste poolt piirata). Väärikus voorus, mis eeldab tervikliku iseloomu olemasolu või moraalse isiku terviklikkust, mis hõlmab endas usaldusväärtust, ausust ja õiglust (vrd: ladinakeelne integer= terve, jagamatu, rikkumatu). Väärtused midagi, mida väärtustatakse; põhinevad uskumustel. Näit: olema tolerantsem teistsuguse religioosse või kultuurilise taustaga inimeste suhtes. Väärtused on aluseks, millest lähtudes hindame asjade väärtuslikkust, olulisust või mõju isiklike eesmärkide või teiste heaolu saavutamiseks. Väärtushinnang mingi tegevuse suhtelise tähtsuse või väärtuse kohta hinnangu andmine; tihti tähendab ka erinevate valikute vahel kaalumist. Väärtuste väljaselgitamine isiklike ja professionaalsete (ametialaste) väärtuste
Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline
See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage vähemalt üks näide. Hoiak koosneb kolmest komponendist: • Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel • Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid • Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmiseks tuleb jõuda situatsioonini, kust see hoiak pärineb. Vanast hoiakust
itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad
24.Kuidas muuta hoiakuid? 25.Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta (näit füüsikatunnid). tuleb arvestada: 26. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 27. Argumenteerimise viisi 28. Inimese enesehinnangut 29. 30.Kirjeldage kognitiivset dissonantsi. 31.Kognitiivne dissonants tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. Kui inimesel on väljakujunenud, tugevatel uskumustel põhinevad hoiakud (religioossed, poliitilised), võib see esile kutsuda vahetu käitumisreaktsiooni. 32.Hoiak koosneb kolmest komponendist: 33.Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 34.Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 35.Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on
Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/ sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust. *Eristatakse kahte peamist koolkonda: naiivempiritsism (range empiiria) ja loogiline empiritsism. Esimese järgi tuleneb ainuke teadmine meeletorganite läbi. Teooriad on lihtsalt empiiriliste kogemuste “kogumid” vms. Ühesuunaline liikumine. Teise järgi on ka eelnevatel teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid. Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe?
vastastikune sõltuvus. Sellel baseerub erinevate huvigruppide mõju uurimine ettevõtte strateegia kujunemisele. Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse. Kultuuri koolkonna põhiseisukohad võib kokku võtta järgmiselt: · Strateegia kujundamise on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel. · Indiviid omandab need tõekspidamised läbi sotsialiseerimise protsessi, mis on suuremalt jaolt vaikiv ja mitteverbaalne, kuigi mõnikord tugevdatud formaalsemate õpetustega. · Organisatsiooni liikmed saavad seetõttu ainult osaliselt kirjeldada tõekspidamisi, millel baseerub nende kultuur, samal ajal kui selle allikad ja seletused võivad jääda ebaselgeks.
olukorda, kus me asume, ning seda, kuidas see meie toiminguid piirab. Teiste inimeste käitumist vaadates teeme me dispositsioonilisi omistusi, isegi kui püüame seletada samu asju! 19) Sotsiaalpsühholoogia 3 peamist alusteooriat. 1) Sotsiaalsete esituste teooria teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse; ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. 2) Sotsiaalse identiteedi teooria teooria, mis rõhutab, et kuulumine sotsiaalsesse gruppi kujundab suure osa mina-käsitusest ja võib määrata reaktsioonid teiste inimeste ja sündmuste suhtes nii, et inimene reageerib eelkõige grupi liikmena, aga mitte indiviidina. 3) Omistuste teooria uurib, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad.
mõnedele, kõikidele avatud tee. Sellele vaatamata on kloostrielu (sanga, munkade kogukond) sellisel kujul, nagu elas Buddha oma õpilastega kuni surmani 81 aastasena, privilegeeritud tee. 3.1. Peamised uskumused Buddha esitas oma peamised õpetused väga selgelt kahe nimekirja kujul: neli õilsat tõde kannatuse kohta ja õilis kaheksaosaline tee, mis selgitab, kuidas hoiduda kannatustest ja elada paremat elu. Kõik hilisemad budistlikud ideed rajanevad neil peamistel uskumustel. 9 3.2. Neli õilsat tõde Buddha õpetuse aluseks on neli õilsat tõde, mis tegelevad kannatustega. Esimene tõde: elu on kannatus. Kannatus ei tähenda ainult füüsilist valu, vaid ka harmoonia puudumist ja probleeme igal elualal alates isiklikust, füüsilisest ja vaimsest plaanist kuni majandusliku ja sotsiaalse sfäärini. Teine tõde: kannatuste põhjuseks on kiindumus, kuna inimesed ihaldavad seda, mida neil pole. Kolmas tõde: kannatused lõpevad, kui vabaneme kiindumustest
Selle järgijate jaoks oli teaduslik informatsioon ainuke kehtiv teadmine; paraku muutus see vaade järgijate hulgas peaaegu sama dogmaatiliseks kui religioon. Auguste Comte (1798-1857) Ainukesed asjad, milles me saame kindlad olla on need, mis on otseselt vaadeldavad Comte jaoks oli positivism sama hästi kui religioon – see pakkus kõike, mida inimene uskumiseks vajas. Ta kirjeldas utoopilist ühiskonda, mis põhineks teaduslikel printsiipidel ja uskumustel ja mille ülesehitus oli muuseas märkimisväärselt sarnane roomakatoliku kiriku struktuurile. Jumalat asendas selles süsteemis humaansus ja teadlased ja filosoofid asendasid preestreid. Comte püüdlus võrdsustada teadmised empiiriliste vaatlustulemustega sai nimeks positivism. Comte oli muuhulgas sotsiaalreformaator – ta oli huvitatud teadusest peamiselt kui vahendist ühiskonna parandamiseks.
32. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid 2. Analoogiate kasutamine 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt 6. Kontrastiefekt 33. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: 1.Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 2.Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta (näit füüsikatunnid). 34. Kuidas muuta hoiakuid? Saab kasutada karistamist
78. Hoiaku mõiste. Hoiaku muutmise võimalused Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõ lmab tõ ekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses võ i negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põ hiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõ tt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: 1.Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põ hineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 2.Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese võ i sü ndmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel tö ötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Ebasoovitava käitumise kõ rvaldamiseks kasutatakse karistamist. Organisatsioonis on teatud karistamisviisid. Karistuse efektiivsus suureneb, kui kasutada teatud meetmeid.
Siil on maapeal elanud juba umbes 50 miljonit aastat. Nii nagu majahaldjas, nii hoidis ka siil majapidamise turvalisusel silma peal. Väideti, et ta kustutas tulekahjusid, võttes suu täis ja pritsides seda leekidele. Need olid väiksed piisad, kuid võlujõuga laetud ja seepärast efektiivsed. Märkimisväärseid maagilisi omadusi on omastatud nahkhiirele. Tal on kõigest kolm tilka verd, kuid need on väga väärtuslikud. Nende silmadele hõõrumine, parandas nägemist. Paljudel uskumustel on linde kaitsev funktsioon. Öeldi, et nad põhjustasid haigusi, kui neid kimbutada. Nagu paljd väikeloomad, võisid ka linnud olla maskeeritud olendid või surnud inimesed. Mitut looma kasutati rahvameditsiinis. Kopralt saadi teatud sekreeti, mis väidetavalt ravis enamikke haigusi, rebase rasv ravis silmahaigusi, orava aju aitas peapöörituse vastu. Haigusi ravis ka enamik linde, kellest kasutati liha, sulgi, sappi ja rasva ning isegi linnu väljaheiteid. Taimed nõiakunstis
kogemuse üldistanud teistele olukordadele. 5 - Eneseesituse hälve - oma käitumise teiste omast heatahtlikum hindamine põhiliselt fundamentaalse omistusvea tõttu. - Sotsiaalsete esituste teooria (- Moscovici) - teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse. Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. - Tavaelu tunnetusteooria - käsitus igapäevaelu uskumuste ja sotsiaalsete esituste omaksvõtu, edasikandmise ning muutmise kohta, samuti sellest, mida peetakse sotsiaalselt omaksvõetud uskumuste süsteemis kehtivaks teadmiseks. - Motivatsioon - inimeste tegutsemist suunav või energiaga varustav ajend. Kokkuvõtte
Prohvetid lõhuvad sotsiaalset korda ja on rahurikkujatena ise haavatavad nii oma prohvetluse pooldajate kui vastaste kirgedest. Weber rääkis karisma rutiniseerimisest, millega prohveti usk ametlikustatakse ja tema vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Selle tagajärjeks on bürokraatia. 4. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur Avalikud ja varjatud funktsioonid- uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke (väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatud (tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Varjatud funktsioonid, mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, ent vabastab pikaaajalisest põuast tingitud isiklikust sotsiaalsest stressist. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid- erinevate uskude vahel on alati olemas potentsiaalne konfliktivõimalus
· Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada? · Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima · Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne. Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena. REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemise kaudu. Rogersi isiksusekeskne teraapia (IKT). Algselt nim. kliendikeskseks teraapiaks. Enda juhitud kasvuprotsess järgneb kindlale
täiskasvanuks. · E. Fromm - Religioon aitab inimestel luua väärtustevõrgustikku. · Maslow - Religioon võimaldab inimestele maailma transtsendentaalse mõistmise. Religioossete kujutelmade varieerumine ehk mis seda piirab? · inimeste ettekujutusvõime on piiratud 12 · praktilised-loogilised tingimused kui vajadused on sarnased, on religioon sarnane. Tihti uskumustel praktiline alus (lehmade pühadus ja puutumatus Indias oli mingil aja hetkel kasulik; seega keelustas selle ka religioon) · sotsiaalsed tingimused luuakse ühiskonna enda mudeli järgi religioosne süsteem. Üleloomulikud jõud: · mana - mida saab katsuda; · tabu - mida ei saa katsuda. Üleloomulikud olendid : · mitteinimlikku päritolu - jumalad, vaimud; · inimlikku päritolu - kodukäijad, esivanemate vaimud. Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks:
Corporate Strategy (1965) 5. Nimeta vähemalt 3 strateegilise juhtimise koolkonda. Iseloomusta kõiki lühidalt. Õppimise koolkond Strateegia on õppimise tulemus ja kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma situatsiooni ja organisatsiooni võimet sellega toime tulla Keskkonna koolkond Näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi Kultuuri koolkond Strateegia kujunemine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel 6. Kirjelda Porteri konkurentsijõudude mudelit. Ettevõtetevaheline konkurents Asenduskaupade sissetung teistest harudest Uued konkurendid Tarnijad Ostjad Viimased 4 mõjutavad ettevõtetevahelist konkurentsi. LOENG VI 1. Millised on peamised teoreetilised lähtekohad organisatsioonide ülesehituse seletamiseks? Millised domineerivad tänapäeval? Keskkond muutuste sagedus, muutuste suurus, muutuste variatiivsus
Kontrastiefekt 158. Hoiaku mõiste. Hoiaku muutmise võimalused o Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. o Hoiak koosneb kolmes komponendist: 1) Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 2) Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid 3) Käitumuslik komponent – nt palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nv-l, soovid, plaanid jne o Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakuid org-s mõjutab kognitiivne dissonants, mis tuleneb hoiaku käitumusliku ja
poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes
rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust ▪ usk oleneb erinevatest allikatest saadud infost:
annaabi.ee 
