Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kirjakultuur ja haridus keskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse?
  • Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi?
Kirjakultuur ja haridus keskajal #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SeidyT Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Linnakultuur keskajal

LINNAKULTUUR KESKAJAL Triinu Tamm Eva-Keitlin Koitmäe 11.-14. sajand ­ kõrgkeskaeg LINNAKULTUURI KUJUNEMINE Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö ­ uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus ­ kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus ­ linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht ­ linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats ­ oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal ­ väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus ­ kõige tä

Ajalugu
thumbnail
13
odp

Haridus keskajal

Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Seisuslik haridus keskajal

Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................

Pedagoogika
thumbnail
19
doc

Kirjandus keskajast

Utoopia Thomas More'i kuulsaim teos on “Utoopia”, kus tegelased on utooplased. Utoopia on koht, mida tegelikult pole olemas. “Utoopia” kirjeldab võimatut riiki, mida kunagi olema ei saa. Lähtub Platoni teosest “Riik”, kus Platon avaldas ka oma arvamust ideaalse riigi kohta. Utooplased magavad päevas kauem kui töötavad, aga ülejäänud aja tegelevad enesearendamisega ja harrastustega. Kullal pole Utoopia riigis tähtsust. Utoopias polnud eraomandit. Utooplastel oli emakeelne haridus kõigile. Utooplased olid rahumeelsed ning sõdisid vaid enesekaitseks või paremal juhul ostsid vaenlase ära. Kõik elanikud Utoopias olid võrdsed, va kriminaalid. 16. Kelmiromaan Kelmiromaan on realistliku romaanitüübi esimene etapp. Kelmiromaan on teisisõnu pikareskne romaan. Euroopa esimene kelmiromaan oli „Tormese Lazarillo elukäik“, mis ilmus anonüümselt, autorita. See teos meenutab küll rohkem jutustust kui

Kirjandus
thumbnail
7
docx

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Keskaja haridus

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal

Tsistertslaste ordu oli pisut suletum organisatsioon ja olemuselt seega elitaarsem, ent ka nemad jätsid endast ajalukku jälje oma suurepäraste saavutustega põlluharimisel ja aianduses. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides. On teada isegi üksikuid eestlasist üliõpilasi. Tuli päevakorda ka kõrgema ladina kooli rajamine, et saaksid ka talulapsed preestriteks valmistuda. Pärast Liivi sõda, reformatsiooni, vastureformatsiooni ja üleüldist segadust said kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622. aastal Saksamaal ilmunud „Agenda Parva“. Esimesi eesti kirjakeele algeid võibki otsida reformatsioonijärgsest Tallinnast. Seal üritati tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Näiteks Balthasar Russow kirjutas oma kroonika

Ajalugu
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Isis oli Osirise õde ja abikaasa, kes teda aitas. Egiptuse religioonis olid olulisel kohal pühad loomad: Skarabeus ehk sõnniku kuulikest veeretav mardikas. Apis oli must-valge lauguga härg. Surmajärgsus Usuti, et inimene jätkab oma elu ka üärast surma juhul, kui tema surnukeha säilib. Selleks, et muumiat kaitsta, suleti ta kivis sarkofaagi, mille ümber paigutati anumad siseelunditega. Kui surnukeha peaks hävima, paigutati hauakambrisse tema asendajaks kujud. 2.3. Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri ja haridus Kiri kujunes 4nda ja 3nda aastatuhande vahetusel e.Kr. Hieroglüüfid tähistasid mõnda mõistet või kaashäälikut. Hieroglüüfe oli umbes 1000. Nende hulka kuulusid ka seletavad märgid, mis näitasid kas tegemist on mõistete või häälikutega. Igapäevasel asjaajamisel oli käibel lihtsustatud kiri. Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelvalve all. Teadus Ei püütudki lahendada teaduslikke probleeme

Ajalugu



Lisainfo

Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse?
Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele?
Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises.
Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest?
Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi?
Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun