Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjakultuur ja haridus keskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse?
  • Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi?

1. Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse?
Oli pidev kultuurivahetus ja iga piirkond oli erisugune, sellepärast, et elas ju Euroopas koos väga erinevaid rahvuseid, täpselt nagu tänapäevalgi erinevad näiteks eestlased hispaanlastest jne.
Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud.
Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara.
Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne.
Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne.
2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele?
Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel.
3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises.
Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda , nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses.
4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest?
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga .
5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi?
Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid rahvaid ja vajaduse arvestada erinevate arvamustega.
6. Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut.
Liiga palju oldi kinni vanas ajas, vanadel uskumustel jne, kirjaoskamist oli vähe, mis tähendas, et vb need inimesed kes oleksid millegi targa peale tulnud, ei saanud ikka seda kuidagi kirja panna.
Kirjakultuur ja haridus keskajal #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SeidyT Õppematerjali autor
Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse?
Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele?
Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises.
Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest?
Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi?
Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut.

Sarnased õppematerjalid

ajalugu - ülikoolid ja teadus
5
docx

ajalugu - ülikoolid ja teadus

Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7

11.klassi ajalugu
Sissejuhatus keskaega
33
docx

Sissejuhatus keskaega

feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja vahel toimusid muutused, eelkõige katku tõttu. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine

Ajalugu
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja. Poola. Personaalunioon Leeduga, kellega koos olid nad vallutanud suure osa Valgevenest ja Ukrainast. Riik ulatus Peipsi järvest Musta mereni. Kuna Poola pidi pidevalt sõdima, sest Venemaa oli huvitatud Valgevenest ja Ukrainast, siis juba 16. saj algab Poola nõrgenemine, millele järgnes nn. kolm Poola jagamist ja 18. saj lõpuks ei olnud Euroopa kaardil enam Poola riiki. Skandinaavia. Keskajal oli Skandinaavia üks riik Taani. 1521 muutus Rootsi lõplikult iseseisvaks riigiks, kahe perekonna võitluses (Sture ja Vasa) väljus võitjana Vasa perekond ja esimene kuningas oli Gustav I Vasa. Vene riik. 1480 on Venemaa taas iseseisev riik, Ivan III liidab Venemaaga ka Novgorodi. Järgmine Vene tsaar Ivan IV julm pidas oma ülesandeks Vene riigi piiride laiendamist, sest Vene riigil ei olnud väljapääsu ühelegi merele. Liivi sõda (1558-1583).

Ajalugu
Keskaeg
80
docx

Keskaeg

mehhaanilised kellad jne. Samuti on nt keskaegne leiutis ülikool. Mida keskajaga seostatakse? 2. LOENG 07.09.2020 - Keskajaga seostuvad tihti nõiaprotsessid, kuid massiline Allikad ja kirjakultuur nõiajaht on 16. – 17. sajandi fenomen. - Keskaegne katedraal – tornid, gooti stiil (nt Kölni katedraal – Erinevad perioodid on allikatega kaetud väga erineval viisil ja väga 19. saj) – praegune kujutus on palju gootilikum kui see erinevas mahus. Siin tuleb mängu allikate säilivus ja ka regionaalsed keskajal kunagi olnud on. eripärad. Arvestada tuleb ka sellega, et uurija kasutab allikaid nende

Keskaeg
Ajalugu 10-klassile
34
doc

Ajalugu 10. klassile

kontrolli alla. Ketserlikud liikumised tekkisid pigem Lõuna-Euroopas, sest sealne areng oli kiirem (linnad arenesid kiiremini, muutusid jõukamaks) ja tekkis kiriku suhtes rohkem kriitikat. Tänu kaubandusele oli seal rohkem kokkupuuteid ka teiste uskudega ja seetõttu omandati rohkem teadmisi uskudest. Inkvisitsiooni kohtus püüti ketserite uskumusi muuta. Ketserite vastu on toimunud ka ristisõjad. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Kloostrikoolid Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Ka see haridus, mida anti, oli vaimulik. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Räägiti ka Rooma autoritest (Cicerot peeti oluliseks). Linnakoolid

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Aischylos ­ "Orestia" Aristophanes ­ "Linnud" Sophokles ­ "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika ­ sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

kanti ette sokunahas) Aischylos ­ "Orestia" Aristophanes ­ "Linnud" Sophokles ­ "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika ­ sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun