EESTI MUINASAEG (0)

EESTI MUINASAEG

1. KIVIAEG

Eesti esimesed asukad

*Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused.
*Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast , Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust – nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera , elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu - nooltega , kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda.

Kammkeraamika

*U 5000 a eKr e siis 7000 a tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine . Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad.
* U 4000 a eKr e u 6000 a tagasi hakkas Eestis levima nn kammkeraamika kultuur. See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib-olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud anumad olid valmisatud mitte kedral,vaid kokku voolitudlaiadest savilintidest. Nõusid kaunistasid lohukesed aj kammitaolise esemega vajutatud mustrid .Anumate põhi oli alt ümar, mõnikord peaaegu koonusjas. St et neid sai asetada ka pehmele liivale,maasse süvendatud auku v kinidest laotatud ringi. Kammkeraamika rahvas mööblit ei tundnud , kuid majad olid neil olemas. Need võisid olla kas süvendatud põhjaga v maapealsed, kuid igal juhul nelinurksed ja viilkatusega.Sein oli kas püstpostide vahele punutud v isegi rõhtpalkidest laotud. Kammkeraamika ajajärk oli püügimajanduse, st küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Ometi külvati just tollal esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest-kaera õietolmu näol-pärinevad nimelt 4000.a eKr P-ja Lääne-Eestist.

Nöörkeraamika ja venekirved

*…. Hakkas eestis levima u 3000 a eKr. Esimene nimi tuleb nööri vajutusjälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi-e venekujulistest kivikirvestest. Asulad ei paiknenud veekogude ääres, vaid rohkem sisemaal .Põhitoidu sai venekirveste rahvas põllult.
*Nöörkeraamikal on üks oluline omadus- see on alt sile ja seega paslik lauale asetamiseks. See on vihjeks,et venekirvestekultuuri rahva tubane elu oli sammu võrra arenenum, hõlmates laudu ja külmkappe ka toole ning magamisseadmeid.
*Kiviaja lõpus õpiti Eestis kangast kuduma.
*tähtsamaks ihukatteks, eriti talvel, jäi ilmselgelt kauaks nahk, muutus tekstiili lisanudmine rõivastuse oluliselt mitmekesisemaks ja paindlikumaks.

2.PRONKSI JA RAUA KASUTUSELEVÕTT

Pronksaeg

*Inimesed õppisid metalli kasutama juba 9 aastatuhandel eKr Lähis-Idas.
*Läks aega pikki aastatuhandeid, enne kui jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli vase ja tina sulam pronks, ja veel kauem läks aega, kui see jõudis Eestisse. Vanimad Eestist leitud pronksseseme leiud jäävad i u 1800 aastasse ekr.
*Pronks oli harv ja kallis, mistõttu kogu pronksaja vältel valmistati ja kasutati ka kiviriistu.
*U 1000 a eKr algasid suure muutused. Hakati rajama kindlusatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid,mehed hakkasid habet ajama.
*Kindlusatud aladest on üks tuntumaid Asva asula Saaremaal, mille jrgi pronksiaja kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks .
* Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool ). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader .
*Uudse hauatüübi – kivikirstkalme – ilmumine on tähendusrikas. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast- kes olid teistest tähsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma.
*Tollal jõudis läänemere-soome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut.

Rauaaeg

*Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 eKr. Umbes sellel ajal, kui Sparta kuningas Leonidas kandelassurma läks ja kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid .
*Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nim rooma rauaajaks, sest see langes kokku Rooma impeeriumi sünni,hiilguse ja langusajaga, mil Rooma kiirgas oma kultuurimõjusid isegi Lääne-mere ida-ja põhjakallastele.
*Võimalik,et esimene meister tuli Skandinaaviast. Vähemalt on sealt pärit sõna raud ise.
*Arheoloogile seostub rooma rauaaeg eeskätt tarandkalmetega, mis just sel perioodil selgelt ja võimsalt välja kujunesid, mood esmakordselt ajaloos nähtuse, mida võib pidada puhtalt eestipäraseks.
*Rooma ajaloolane Tacitus nimetas põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aesti . Ta motles selle all lõunapoolseid baltlasi. Ka kõneleb ta fennidest , kelle all tuleb mõista mitte soolmasi, vaid laplasi.
*Merevaigu peamised leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Peisimaa rannikul, kuid merevaid levis ka põhja poole ja seda on Eestiski kasutatud ehete ja amulettide valmistamiseks.
*Rooma rauaaeg oli eestalstele edukas aeg.Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud reeglina põletati calmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe.
*Eestis õpiti üha paremini põldu harima . Selle juures oli suur tähsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi,viljakaid maid kasutusse võtta.
*Jõudsasti suurenesid karjad . Kariloomade tähtsus seisnes peale liha ka selles, et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja nii mulla viljakuse taastaksid. S.t põlispõllunduse jätkuvad levikut. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati üha laiemalt kasvatama rukist .

Suure rahvasterändamise algus

*Oletatavasti 2,saj täpselt teadmata põhjusel läks liikvele mingi osa Lõuna-Rootsis ja Gotlandil elavast rahvast, keda nim gootideks. Gootid rajasid Musta mere äärde oma riigi kuid said 375 a lüüa hunnide , kuulsa kuninga Atiila käest, mis käivitas nn suure rahvasterändamise. G oodid , seejärel hunnid tungisid läände, ajades liikvele hulga muidki rahvaid. Lääne-Rooma riik varises kokk uja lakkas 476. a lõplikult olemast. Euroopas algas ebastabiilsuse ja sõdade ajajärk.
3. EESIT HAKKAB AJALOOLAVALE JÕUDMA

Rahvasterändamise ja viikingiaeg

*Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu saj n.-ö. sadulas ja relvil, mil märkimisväärne osa kristlikust kultuurist, kirjavarast ja traditsioonist oli aga kaugel varjul Iirimaa kloostris.
*Pürenee pm kaudu tungidsid Euroopasse araablased ja vaid suure hädaga õnnestus frankidel nende edasitung 732.a Prantsusmaal seisma panna.
*Kui tuumik -Euroopa oli valmis rahunema- mille avalduseks oli Karl suure impeeriumi kujunemine- tabas energiapuhang skandinaavlasi, mille tulemuseks oli nn viikingiaeg (kokkuleppeliselt piiridega 800.-1050.a) ja taas rahvaste rändanded ning uute riikide tekkimine. Viikingid jõudsid kõikjale – Sitsiiiliasse, Bagdadi ja iegi Ameerikasse.
*Eestlased ei rännanud, kui rahvasterändamine mõj neid. Eriti oluliseks tuleb pidada kolme nähtust. Esiteks hakkasid põhja poole tungima balti hõimud, hõivates tänase Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased , jõuded aegamööda Kiievi ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina.
* 600a . paiku Rootsis valitsenud kuningas Ingvar, kes olla Läänemaale rüüstama sõitnud, kuid seal lüüa saanud, laingus langenud ning sinna ka maetud . Skandinaavia saagadest võib lugedaet vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad ,kuid mingit tõesndust sellele ei leidu.
*Pärast Ingvarit on viikingid Eestis korduvalt lüüa saanud. Nt olevat Eestis langenud Norra kuningapoeg Halfdan Valge.
*Eestlased olevat osa võtnud poollegendaarsest Bravalla lahingust kahe rootsi hõimu vahel, svealaste ja gtalaste vahel 8 saj, eesti mereröövlid aga on vangistatud ja orjaks müünud Norra kuninganna Astridi ning tema poja Olafi.

Kauged kaubateed ja Vana-Vene riigi teke

*7-8.saj oli Lähis-Idas ja Vahemere lõunakallastel kuj võimas Araabia kalifaat , kuhu Skandinaaviast oli kõige otsem ja tollal kõige otstarbekam sõita mööda Ida-Euroopa lauskmaa veeteid, s.t mööda suuri jõgesid Dnepr ja Volga.
*Tšuudidel oli Vana-Vene riigi tekke juures oma osa- nt nad aitasid Novgorodi viikingivürstil Olegil Kiievit vallutada ja võtsid osa sõjakäikudest Konstantinoopoli alla.
*Omaaegses poliitikas seisis vastamisi erinevate riikide moodustiste või ka alles üksikute esilekerkivate ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaugkaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel.
*Ajajärk oli rahutu . Sellest annavad tunnistust tollal püstitatud arvukad linnused, nt Viljandi,Iru, Rõuge, Tartu. Tüüpiline oli nn neemiklinnus , kus elas ilmselt kohalik vanem ona pere-ja kaaskonnaga, lunnuse vahetus läheduses paiknes aga asula, mille elanikud koos oma kariloomadega leidsid linnusest varju ootamatult maale tunginud röövsalkade eest. Püstitati voortele ka nn Kalevipoja sängi tüüpi linnuseid(Alatskivi Kalevipoja säng).

Peitleidude ajastu

*Enamik talusid asusid põldude keskel.On tõenäöline, et põllu ja kesa vaheldumine muutus regulaarseks, mis tähendas, et oli üle mindud kaheväljasüsteemile. Raudader võeti kasutusele alles nüüd, 7-8 saj.
*Tolleaegne elamu kujutas endast väikest(nt 4x5 m) üheruumilist rõhtpalkidest, ehitist, mille seined olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leekauk,kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel juhul olid hooned tambitud savist või paeplaatidest põrand.
*Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid.
*Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme , selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad ,mida varem haudades peaaegu ei leitud.
*Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved .

Naaberriikide surve tugevneb

*Kerkis esile oht ,et noored riigid üritavad Eestit vallutada ja püsivalt oma võimu alla painutada.
*Viimane viikingitaustaga Kiievi vürst Jaroslav Tark – Rootsi kuninga väimees ja Norra kuninga äi – korraldas 1030.a sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas, oma võimu tugipunktiks kujundas ja oma ristinime järgi Jurjeviks ristis.
*Tollaseks kultuurikihiks on leitud kedral valmistatud savinõusid, mida Eestis varem ei tuntud.
*Usutav on ,et venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eestisse ning eesti keelde tulid rist ,raamat ja papp .
*Venelaste võim Tartus ja kagupoolses E lõppes 1061a., mil täpsemalt kindlaks tegemata eesti hõim, keda vene kroonika nim sossoliteks, linnuse ja majad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. Sellega Vana-Vene ülemvõimu lühike episood lõppeski.
4.EESTI MUINASAJA LÕPUL

Muinasaja lõpu eestlane – kes ta oli ?

*Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t.
* Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks.
*Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste – eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 – 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised.

Külad, talud ja põllumajandus

*11-12 saj tihenes E asustus järjekindlalt, külad kasvasid. Rakvere lähedal asunud Tõrma oli 70-adramaaline, mis tähendab ,et selle elanike arv võis olla pool tuhat inimest. Elamud sarnanesid varasemal perioodi omadele, kujutades endast u 5x5 m suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vevas elanikke alatihti suits, mis laastas silmanägemist.Lisaks kuulus iga majapidamise juurde hulk mitmesuguseid aitu, lautu jm kõrvalhooneid.
*P-Eeestis ja Saaremaal olid levinud tihedad sumbkülad, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajus asustus. See tulenes põldude asetusest- põhjas olid võimalikud suuremad põllumassivid, lõunapoolsetel küngastikel mitte.
*Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli muutunud talirukis. Selle levik lõi eelused regulaarseks kolmeviljasüsteemiks. Vilja hakati välja vedama ja Eestist sai maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Suitsurehtedes kuivatatud vili oli väga hea kvaliteediga. Koos põllumaj arenguga suurenesis ka karjad.
Elatusalad ja olme.
*Väliskaubandus oli Eesti ülikutele kujunenud oluliseks sissetuleku-ja jõukuseallikaks.
*12.saj olid Eesti mehed juba mitu tuhat a habet ajanud, seljas kandsid korralikke villasest riidest või isegi nahast kuubi. Peamine rõivamaterjal oli tekstiil , mida kaunistasid praktilise otstarbega ehted, nt naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega või särgi-ja kuuekraed koomale tõmbav hoburaudsõlg nii meestel kui naistel. Rõivakomplekti kuulus ka nuga .

Ühiskondlik korraldus

*Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)-iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnas olid: Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Veidi väiksemad: Revala, Harjumaa ,Läänemaa ja Järvamaa. Kõige väiksemad : Alempois, Mõhu,Nurmekund, Soopolitse , Jogetaga ja Vaiga. Maakonda juhtisis kihelkonade vanemad koos.

Linnused

*Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn.
*Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust , osalt kombineeritud kivivallidega.
*Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis .

Ring Eesti ümber tõmbub koomale

*Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased.
* Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega. Läänemerele olid ilmunud juba ka sakslased - 1159 .a rajasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna, Lüübeki,millega saksa idakaubanus sai kindla tugipunkti.
* Kaupmehed ei olnud maadevallutajad, neid huvitasid Vene turgudele viivad kaubateed , mille juures oli võtmetähendusega Väina e Daugava suue. Sealt sai jõge ja jõe kallast mööda Polotskisse, maad möda aga läbi Latgallia Pihkvasse.
*Põhjused, miks Eesti 12. sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke põhjusi on,et tähtsamad kaubateed Eesti lähedalt möödusid kuid ükski ei läinud otse läbi. Teine võmalik seletus on, et eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik ehk majandus peab olema piisavalt tootlik ja maa piisavalt jõukas.
5. MUINASUSUND JA RISTIUSU LEVIKU ALGUS

Tarapita

*Eestlaste muinasusun oli eelkõige loodususund. S.t et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine.
*Skandinaavlastel oli rikas mütoloogia ja uhke jumalate plejaad (Odin,Thor,Freya jt), balti rahvad ja slaavlased tundsid sõja-ja piksejumalat Perkunast, kelle nimi kajab vastu eestikeelsetes sõnades pärgel ja põrgu.
*Läti Henrik mainib ta korduvalt eestlaste jumalat Tarapitat, kelle poole eestlased olla lahinus appi karjunud.
*Oli uskumus , et pikne on Jumala tähtsaim abimees .

Vägi ja üldine maailmapilt

*Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. See avaldus kõige enam meie esivanemate erinevamates uskumustes .
*Seda,kuidas väge praktiliselt suunata üritati ja temaga mitmesuguseid toiminguid sooritati, nim maagiaks e nõiakunstiks. Maagilisi toiminguid võis sooritada igaüks ja sooritaski(nt õngekonksu otsa aetud ussile peale sülitades ,pidi paremin näkkama ; võimalikult pikka vastlaliugu lastes, pidi pikem lina kasvama). Tähtsamaid toiminguid pidi sooritama siiski oskaja inimene, tark e nõid,kellel oli selleks rohkem annet ,oskusi ja võimeid.
*Ennustamine on üks maagilisee mõtteviisi avaldusi ja põhineb uskumustel, et tulevik on oleviku poolt juba ära määratud. Teadja inimene oskab need tulevikumärgid olevikust üles leida.
*Tähtsal koha muistseis uskumuisis oli surnute ja hingedega seonduv .On selge, et surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris “teine ilm”, kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid.
*Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid. Aasta kangastus ringina, millel pilnud algust ega lõppu, olid vaid käänukohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks.
*Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied.

Ristiusu leviku algus

*10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele.
* Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks.
*1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud.
*1167a pühitses Lundi peapiiskopp eestlaste piiskopiks tsitertslaste ordu munga Fluco,kellele paavsti enda bullaga määrati abiliseks munk ristinimega Nicolaus.