Kas religion on konfliktide põhjuseks või vaid nende võimendajaks? (0)

EUROAKADEEMIA
Karina Repetun
RS1E
Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja
Essee
Juhendaja : Enn Liimets
Tallinn 2013

Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja ?

Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega religioon end poliitilistesse konfliktidesse, kui nendes mainitaksegi religiooni, siis vaid poliitikute initsiatiivi tõttu. Kunagi oli kõik teist moodi. Kirikul oli suur kontroll võimu üle ning valitsus pidi kiriku soovitusi arvesse võtma ja käituma suuresti nii, nagu soovitati. Meie õnneks või õnnetuseks ei oma kirik enam nii suurt võimu kui sadu aastaid tagasi.
Kõigile on tuttavad ristisõjad. Minu arvates on see parim näide sellest, kuidas religioon või õigemini kirik omas suurt võimu ühiskonna üle ja selle üle, mis Euroopas toimus. Kahjuks ei tunnistanud Rooma kirik ühtegi teist religiooni peale katoliikluse ja üritas seda teistele peale suruda, mis viiski kiriku langemiseni. Alates sellest ajast ei olnud kirikul ja religioonil ei olnud nii suuurt võimu riigis toimuva üle.
Tänapäeval pannakse palju sõjalisi konflikte religioossete lahkarvamuste arvele, kuid kui vaadata olukorrale realsitlikult, siis võib öelda, et need kõik on vaid valitsuste mängud. Kuna Nad otsivad põhjust alustamaks lahinguid või sõda ühe või teise riigiga.
Arenenud riigid näevad ohtu sügavalt religioosses Islami usus ja saadavad sõjavägesid reguleerimaks ja kontrollimaks oluorda. Konflikt ei vaibu, kuna muslimid näevad selles omakorda ohtu, et nende usk hävitatakse. Kuna usk on nende jaoks kõige tähtsam, teevad nad selleks kõik, et seda kaitsta. Selline vastastikune tegevus põhjustab konflikti pikaajalise kestvuse. Kuid see vaenulikkus ei piirdu riigitasandiga. Näiteks hiljuti ründas muslim sõjaväe vormiriietses noormeest ja tappis ta. Muslimiusku meest motiveeris see, et poiss kandis sõjaväe riietust ja tema arust võis ta muslimeid varasemalt tappa. Seega võib seda pidada kättemaksu olukorraks.
Ma arvan, et konfliktid mida põhjustab religioon on vanamoodsed ja põhjustatud vanadel uskumustel. Need ei lähe ajaga kaasa, võid dikteerivad reegleid, mis kunagi võisidki kehtida, kuid mitte tänapäeval.
Kõik me näeme progressi 21-ses sajandis, mil tehnoloogia muutub päevast päeva vaid paremaks ja keerulisemaks. Kahjuks arengut inimeste käitumismudelis näha ei ole.
Me ei ole arengus jõudnud oma esivanematest kaugele- lahkarvamused siiamaani viivad konfliktideni. Sõna ’konflikt’ tuleb ladinakeelsest sõnas ’conflictus,’ mis tähendab kokkupõrget. Võib öelda, et niipea kui meie arvamused, huvid ja soovid erinevad teiste omadest , hakkame me konflikteerima nende inimestega, kellega meil lahkarvamused tekkisid vaid sellepärast, et meil on see alateadvuses ja raske on öelda lahti mõttest, et meil on õigus. See sama toimub ka riiklikel tasanditel. Valitsejad arvavad , et nende rahvas on parim ja, et teised rahvad peavad olema samasugused. Kõige rohkem jääb sellise käitumisega silma Ameerika. See riik pressib peale oma ideoloogiat , enda harjumusi kuidas elada ja kuidas tuleks riiki juhtida. Kuid kõik me teame, millistes võlgades see riik on ja võib öelda, et vähesed heaoluriikide valitsused vaatad Ameerikat kui näidist. Seepärast jäidki Ameerikale silma Islami riigid. Seal on kõik eluks vajalik. Just nimelt eluks, mitte luksuseks. Ameerika Ühendriik viib oma sõjavägesid nendesse riikidesse kui rahulepitajaid, kuid tegelikult soovivad nad saada kontrolli nende riikide üle.
Naastes teema juurde võib öelda, et minu arvates ei ole religioon mitte konfliktide põhjustajaks, vaid nende võimendajaks. Kui riikidel tekib suur põhjus konfliktiks, siis religioon võib seda põhjust vaid suurendada või toetada.
Igal religioonil on oma Piibel ja igas Püharaamatus on kirjas, et tuleb elada rahus ja suhtuda hästi ka teistesse rahvastasse, olgu nad siis muslimid, õigeusku või katoliiklased. Kui nahavärvust, rahvust ja religiooni mitte arvesse võtta, siis kõik inimesed on oma olemuselt ühesugused. Ükski religioon ei poolda konflikte või sõjalisi olukordi . Religioon pooldab rahu ja võrdsust. Mõnigates olukordades aitab religioon leida lahendust konfliktile või lahendada konflikti.
Kuna ei ole olemas inimesi täpselt identsete ideaalidega, siis võib religioosseid lahkarvamusi loomulikeks pidada. Samuti võib öelda, et lõppu sellistele tülidele lähimal ajal ei tule.
Pean õigeks arvamust, et igal rahval ja usul on omad plussid ja miinused - keegi pole ideaalne.
Minu tähelduste kohaselt võin öelda, et usk ei ole konfliktide põhjustajaks. Ja isegi kui tänapäeval see nii on, siis seda võib lugeda fanatismiks, kuna tõeliselt usklikud inimesed teavad, et sõda ja konfliktid on patud. Religioon propageerib rahu ja armastust. Mingil määral võib usk intensiivistada tüli riikide vahel, kuid põhjuseks see olla ei saa.
Koraanis on väga sügava mõttega lause, mis räägib sellest, et Allah andis meile kaks kõrva ja ainult ühe suu, et me kuulaks rohkem ja räägiks vähem. Kui valitsus järgiks seda lauset reegline, siis võib olla ei oleks üldse mitte mingeid konflikte.