Hiina (0)

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Eliisa Makarkin
10a

HIINA

referaat
Juhendaja : õpetaja Siiri Aiaste
Tallinn 2011
Sisukord:

• Sissejuhatus lk 3
  
• Ülevaade lk 4-5
  
• Ühiskond ja keisririik lk 6
  
• Perekonna suhted lk 7
  
• Rõivastus lk 8
  
• Kultuur lk 9-16
  

***

Kool lk 9-10

Eksamite süsteem lk 10-11
Religioon lk 11-13
Kombed ja tavad lk 13-15
Kunst lk 15-16

• Kokkuvõte lk 17
  
• Kasutatud kirjandus lk 18
  
• Lisad(pildid) lk 19-20
  

2

Sissejuhatus

Hiina ehk taevadraakoni maa on üks maailma tsivilisatsiooni hälle. Tema ajalugu on igivana, tema ürghallidest aegadest tänaseni kandunud kultuur on hunnitu, lõplikult haaramatu oma miljoninäolises elutarkuses. Hiina kultuuri arengulugu on olnud katkematu ja võimas. Ei kokkulangemist, ei katastroofi ega arenemise peatumist. Hiina puhul on tegu ühe omanäolise, mõistatusliku ja lummava nähtusega. 1

Palun öelge mulle kes on hiinlased ?
Näidake mulle, kuidas pidada kalliks mälestust.
Palun rääkige mulle selle rahva suurusest .
Öelge vaikselt ; ärge hõisake liiga valjult .
(Wen Yiduo) 2
Järgnevate lehtede jooksul pole võimalik edasi anda kogu Hiina kultuuri, kuid kindlasti on võimalik tekitada huvi selle hämmastava ja suurejoonelise kultuuri vastu. Valisin oma teemaks Hiina sellepärast, kuna ta on koguaeg mulle huvipakkunud. Seda referaati tehes sain nii palju uut ja huvitavat teada, mida ma varem ei teadnud . Oma infot kogusin igalt poolt kust võimalik, peamine allikas oli ikka internet aga mõnda raamatut sai ka loetud.
1 http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html
2 Hiina taevadraakoni maa – E.L. Shaughnessy
3

Ülevaade

Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele – Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe ( Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas.
Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe – Huang He ja Jangtse – vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse. Teatud osa on mänginud siin kindlasti ka rohtlaantes (steppides) asuvate suguharude pealetungid, mis nõudsid organiseeritud vastupanu ja seda võis saavutada vaid ühinemise teel. Ühisel jõul ainult suudeti tagasi tõrjuda nomaadide (kolijate suguharude) kallaletunge. Lõunas, kus hiinlaste naabriteks ja vaenlasteks olid metsikud mägilased (miotse, mantse, lolo ja teised suguharud), on hiinlasile alati kuulunud agressiivne osa ja samm-sammult on nad liikunud Taga-India poole, assimileerides pärismaalasi või jättes neid kättesaamatuisse kohtadesse , näiteks saartele merel, või sundides osa neist otsima uusi asupaiku lõuna suunas ja peale tungima Taga-India ürgrahvale, seega viies sinna hiinlasilt laenatud kultuuri.
Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr. Selles kirjeldatakse 9 erineva piirkonna loodusolusid (jõgesid, mägesid) ja majanduselu. Samal ajal koostati esimesi kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk- Aasia
4
kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk-Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138-126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee . Korrapärase mereliikluse alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel. 1

http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Hiina
5

Ühiskond ja keisririik

Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Enamik aega veetis keiser oma luksuslikus palees(pilt14). Alamatega, välja arvatud õukondlased ning kõrged aukandjad, puutus ta kokku ainult rähtsamatel tseremooniatel ja rongisõitudel.
Valitsemina jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia , mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskoona keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust, tänu sellele kehtestati eksamite süsteem. Need, kes eksamid edukalt sooritasid, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigis.
Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes elasid müüridega kindlutatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtu mõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna- ja külaelu ning inimeste majandustegevust keisrivõim otseselt ei kontrollinud. Peasi, et elanikud järgiksid seadusi ja tasuksid korralikult makse. Elanikkond jagunes varanduse ja tegevuse järgi gruppideks : kapmeesteks, käsitöölisteks, talupoegadeks jmt. Igal külal oli oma meestest koosnev omavlitsus, mis püüdis kohalike asjadega imla riigi sekkumiseta hakkama saada. Piirkonnakohtunike poole pöörduti vaid erandjuhtudel.
1 “Inimene, ühiskond, kultuur” II osa, keskaeg lk 25
6
Perekonna suhted
Perekonna keskne tähtsus ja (esi)vanemate austamine on kahtlemata hiina ühiskonna eriomane tunnus ning ulatub palju kaugemale Euroopa traditsioonidest. Näiteks kas või seegi, et hiinlase nimes asub esimesel kohal perekonna- ehk suguvõsanimi, selle järel üks või kaks taganime (mis eurooplasele oleksid eesnimedeks). Iga korraliku inimese peamine voorus oli xiao - pojalikkus või pojalik lugupidamine. Lapse eesmärk oli end pühendada oma (esi)vanemate heaolule, poeg ja ta naine elasid (poja) vanematega koos ning kuuletusid täielikult neile. Abielu oli perekondlik (ja mitte armastuse) asi, pruut valiti vanemate poolt ja tavaliselt polnud peig pruuti enne pulmi näinudki. Polnud haruldane ka see, et perekond, kus oli noor poeg, adopteeris vastsündinud tüdruku, et teda oma pojale korralikuks naiseks kasvatada. Abiellunud naine võeti täielikult abikaasa perekonda, suhted oma vanematega praktiliselt lakkasid. Naine hakkas oma esivanemate asemel austust avaldama oma mehe esivanematele, ning tema peamiseks kohuseks oli oma meest ja tema vanemaid teenida. Suhted laste ja vanemate vahel jäid jõusse ka pärast vanemate surma ning poeg pidi hoolitsema, et tal oleks väärikaid järglasi. Ja kui meessoost pärijaid ei õnnestunud saada, võis võtta liignaise või adopteerida suguvõsa mõnest teisest perekonnast poeg. Ning kui meie ütleme manitsedes: "Mõtle oma laste peale," siis hiinlane võiks pigem öelda: "Mõtle oma vanemate peale!" Selline aegade vanune perekondlik kombestik ja kõlblus immutas põhjalikult läbi kogu hiina ühiskonna. Sugupuude säilitamine ja esiisade kuulsusrikaste traditsioonide meelespidamine hoidis religioosset tunnet alal ning tugevdas igati perekondlikku solidaarsust. Esivanemate kultuse elujõulisus ongi see nurgakivi , millele kogu hiina ühiskond ja kultuur on kasvanud. 1
1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt
7
Rõivastus
Rõivastus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted , peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustel peenemasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupojad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval.
Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega . Tangi daamid näiteks eelistasid seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi ajastu moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü, kuid tangi ajastu printsessid kandsid viimase moe järgi kleite,  kingi ja soenguid . Printsesside kleitidel olid mõned mustrid pärit väljastpoolt Hiinat.
Tangi ajastu mehed kandsid avaraid rõivaid. Meeste laiad varrukad olid nii rasked, et ei lehvinud. Hiinas kandsid mehed ametile vastavat peakatet. Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud . Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutset.
Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Hiinas oli valge leina värv ja lapsed ei tohtinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. Ainult keisrid võisid Hiinas kanda kollast värvi. Lihtinimesed riietusid seal sinisesse või musta. 1
1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/roivastus_muistses_hiinas.ht m
8
Kultuur
Kool
Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid.
Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus.
Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid tähtsamad kui ühiskonldlik positsioon, püüdis enamik dünastiaid muuta haridust kättesaadavaks kõikidele andekatele õpilastele, hoolimata nedne päritolust ja maksejõulisusest. Koolides töötasid mehed, kes olid saanud klassikalise konfutsianistliku hariduse ja osalenud riigiametniku eksamil. Õpetajatelt nõuti ka kommete ja protokolli õpetamist ning tugevat distsipliini .
Kooliteed alustati umbes 8aastaselt (kirjamärkide harjutamist võis alustada juba 4aastaselt). Kusjuures enne kirjutamiseni jõudmist tuli õppida kasutama 4 asja: tusitahvlit koos väikese veenõuga, tusipulka, pintslit ja paberit. Õpiti 20 kuni mitusada kirjamärki päevas.
Alates 15 eluaastast jätkati õpinguid edasijõudnute programmiga, mis koosnes konfutsianistliku kaanoni tekstide päheõppimisest ja teksti koostamise õppimisest. Puhkepäevi ei peetud. Koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ja aastavahetuse paiku.
9
Akadeemia oli edasijõudnute õppimispaigaks, kus õpetlased ja õpilased kogunesid arutlema ja vaidlema konfutsianismi seisukohtade üle ning tekste koostama, neid hoidma ja ka trükkima.
Peaaegu kõigi ülikute tähtsaim püüdlus oli tõsta oma perekonna positsiooni ja peamine vahend selleks oli anda ühele või mitmele pojale selline haridus , mis võimaldaks tal sooritada riigieksamid. Selleks palgati usaldusväärne eraõpetaja, tavaliselt hea maineh´ga xiucai kraadi omanik. 1
1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt
Eksamite süsteem
Tangi ajastul viidi täielikult sisse eksamite süsteem, mille abil ametnikke valiti. See purustas lõplikult vana pärandusliku aristokraatia ning täiesti ainulaadsena ajaloos muutus valitsevaks klassiks intelligents , sest traditsioonikohaselt nõudsid eksamid põhjalikku hiina keele ja veel sügavamat hiina kirjanduse tundmist, konfutsianistlikku klassikat praktiliselt peast .
Eksameid oli mitmeid. Kõige levinum neist oli klassikaline eksam , mis sisaldas küsimusi konfutsianistlike teoste kohta, ja õpetlaste eksam, milleks polnud nii hästi vaja teoseid tunda, kuid kandidaatidelt nõuti eri stiilis värsside kirjutamist. Mõlemal eksamil tuli kandidaatidel kirjutada esseesid moraalipõhimõtetest ja praktilistest haldusküsimustest ning näidata oma teadmisi Hiina ajaloost.
Kuni 807.aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud.
Riigieksameid korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu.
10
Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreeka- rooma autorite teosed kokku. 1
1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hiina
Religioon
Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism , taoism ja budism . Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze.
Budism
Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha ( pilt1 ). Budismi pühakirjaks on “ Tipitaka ”. Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes Dalai-laama (pilt2). Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada vägivallavaba elu. Budismi traditsioon ilmneb Hiinas sel kujul, et hiinlased usuvad kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad kliimat, üleujutusi ja ilma. 1
Konfutsianism
Konfutsianism on õpetus, mille loojaks oli Konfutsius ehk Kong Fuzi ( pilt3 ), kes oli umbes 500 aastat enne Kristust elanud Hiina mõttetark. Ta rajas elufilosoofia, mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides “poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat,
11
mees riiki”
ja nii edasi. Konfutsius arvas , et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle
sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus . Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja tundeline südametunnistus. Veel peab inimene saavutama õiglustunde ja head kombed ning ideaalne inimene ongi valmis. Ainult ideaalne inimene võib täita inimese ja kodaniku viit tähtsamat ülesannet: näidata lugupidamist vanemate, valitsejate ja riigivõimu vastu ning täita kohustusi sõprade ja eluseltsilise vastu. Kui kõik püüaksid saada ideaalseteks inimesteks ja valitsejad näitaksid esimestena head eeskuju, oleks pandud alus üldisele rahule ja riigi arenemisele. 2
Taoism
Taoism- selle usundi rajas Laoze enam-vähem samal ajal Konfutsiusega, ent Laoze lõi rohkem vaimsusele suunatud seletuse universumi olemusele, kasutades eluraskuste selgitamiseks vastandite teooriat (yin-yang’i-pilt4-sümbol on taoistlik). Taoismi pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus . Taoistid arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende asjade tahtmise, mida nad muidu ausal teel ei saa, siis oleks palju vähem sõdu ja kuritegusid .
Hiinlased on kompromissilembene ja harmooniat armastav rahvas ning seetõttu õnnestus neil kõik kolm suurt mõttevoolu (konfutsianism, taoism, budism) sünteesida ja üksteise kõrvale alles jätta. Olla konfutsianist suhetes perekonna ja ühiskonnaga, taoist suhetes loodusega ning budist suhetes iseenda ja teis-poolsusega. Need kolm moodustavad san jiao - kolm religiooni.
12
Taoismiga on tugevasti seotud või sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ja viie elemendi õpetuse kategooriates ning "Yijing" (I Ching), feng shui, qigong (Chi Kung ), taijiquan (Tai Chi Chuan ), taoistlik alkeemia , taoistlik kosmoloogia , taoistlik meditsiin ja palju muud. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele ja kunstile. 3
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Budis m
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianis m
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Taois m
4 http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Felehed%252F6klass%252F2maaime%252Fmaaime14-2.ht m
Kombed ja tavad
Hiinas on mittepuudutamise kultuur. Hiina stiilis tervitus on kummardus . Kui kätt surutakse, siis on see tavaliselt lõtv ning seda tehakse vaid lääne inimeste pärast. Traditsiooniline hiina kummardus tähendab, et mehed ja naised peavad suruma parema käe rusika vasaku käe peopessa ning hoidma mõlemaid käsi kõhu kõrgusel, samal aja sügavalt kummardades. Teise inimesega tutvudes peaks olema siiras ja rõõmus ning naeratama. See on viisakas. Samuti tuleks luua hetkeline silmside ning siis uuesti pilk langetada koos kummardamisega. See märgib austust teise inimese vastu. Hiinas võib ette tulla ka juhuseid, kui tutvustamise ajal plaksutatakse . Siis on kombeks vastu plaksutada.
Hiinas tohib rääkida kõigest, mis puudutab inimese huvisid ja hobisid, eriti aga toidust. Hiinlased peavad toitu “esimeseks naudinguks”. Hiinlastele meeldib rääkida ka lastest, kuid mitte enda omadest. Rääkida ei tohiks aga poliitikast , hetke sündmustest, sest need võivad algul vastuolulised olla. Pärida ei tohiks ka
13
jutukaaslase ameti, sissetuleku ega pereelu kohta. Võiks hoiduda ka hiinlastele
valusatest teemadest nagu näiteks Teine maailmasõda. Hiinas peab sõnadega
ettevaaltik olema, sest seal on “ vaikus kuldne ”. Neid, kes liiga palju räägivad peetakse lapsikuteks.
Hiinas kasutatakse suhteliselt vähe füüsilist märgikeelt. Kätega vehkides
kõnelemist peetakse liialdamiseks ja see tekitab üllatust, naeru ja vahel viha.
Silmapilgutamist, vilistamist ja muud sarnast peetakse vulgaarseks.
Viibates ja loendades tähendab väike sõrm numbrit 1 ja pöial numbrit 5 ning kõike nende vahele jäävat loendatakse alates väikesest sõrmest, kuid selle asemel, et loendades näppe püsti tõsta, tõstetakse terve käsi ja painutatakse loendades näpud alla. Hiinas on nimetissõrmega kellegi kutsumine väga solvav , selle asemel tuleb käsi pöörata peopesaga allapoole ja tõmmata kõiki nelja sõrme korraga enda poole. Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasi-tagasi nagu kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid tegelikult kutsutakse enda juurde.
Hiinas peetakse väga tähtsaks täpsust. Saabuda ei tohi rohkem kui viis minutit enne aega ega ka üle viie minuti hiljem. Hilinemine mõjub inimese mainele halvasti.
Hiinas on levinud kingituste tegemine. Need on tavaliselt isiklikud kingitused, mis sümboolselt märgivad suhte iseloomu. Kõige sobivam kingitus kellelegi kodu külastades või õhtusöögi eest tänamiseks on karp puuvilju , kondiitritooteid, kooke, küpsiseid, kalendrid jne. Lilled aga ei sobi. Kui kingitus koosneb mitmest osast, tuleks vaadata, et kokku ei tuleks paarisarv asju (halb õnn), et see poleks kunagi neli (väga halb õnn), ega üheksa (ka halb õnn), vaid soovitatavalt kolm või kaheksa- väga hea õnn. Kaheksa on hiinlaste jaoks väga õnnelik number. Kinkida ei tohiks kelli , sest kella märkiv sõna on hiina keeles sarnane surma märkiva sõnaga. Samuti tuleks hoiduda kinkimast taksurätikuid, kuna need sümboliseerivad kurbust , ja terariistu, mis sümboliseerivad sõprussidemete katkestamist. Kingitus peab olema ilusti pakitud. Enamik kingitusi pakitakse
14
esmalt tavalisse paberisse ja siis kas punasesse või kullavärvilisse (kuninglikud
värvid), kollasesse või roosasse (õnnelikud värvid) paberisse. Pakkimisel ei kasutata rohelist, valget ja musta, sest need on matusevärvid, ja sinist, mis on leinavärv. 1
1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/
Kunst
Maalikunst
Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- (pilt8) ja akvarellmaal paberil või siidil . Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik . Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. 1
Arhitektuur
Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (pilt9)- mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid.
Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on
15
müür (näiteks Suur Hiina müür-pilt10). Müüridega ümbritseti losse,templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. 1
Kalligraafia
Kalligraafiat (pilt11) ehk ilukirja peeti Hiinas vaimseks loominguks, mis kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seda avalikult ei esitatud, vaid kõrgema seltskonna ringis . 2
Skulptuur
Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik – keraamika , kivi, pronks, puu, elevandiluu , bambus jne. Skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm ning peen pinnakäsitlus. Näiteks Terrakota sõdalased (pilt12) ja Buddha (pilt13) figuurid on skulptuurid . 1,2
Tarbekunst
Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid , email - ja lakktööd ning eriti portselan (pilt14). Portselan oli keisririigiaegsetest käsitöösaavutusets üks olulisem valmistus, koos püssirohuga. Spetsiifilist läbipaistvat, kollaka, roheka või pruuni värvusega kivimit- jadeiiti kasutatakse ehete ja pisiplastika valmistamisel. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ning fantaasiaküllane vormirikkus. 1,2
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_kunst
2 http://www.nyingmabuddhism.com/index.php?option=com_mtree&task=searchby&cf_id=28&value=Hiina+kunst
16
Kokkuvõte
Referaadi koostamisel olen ma palju-palju targemaks saanud. Õppisin tundma Hiinat ja see riik on tõesti midagi imetlusväärselt erilist ja teistugust. Hiinlastel on väga tugevad uskumused, traditsioonid, tavad ja kõik muu, mis erineb Euroopamaade kultuurist. Hiinlased on kõike järjekindlalt säilitanud, mitte pole lasknud vanadel uskumustel vajuda unustuste hõlma. Näiteks üleskaarduvate servadega katuseräästad, mida jätkuvalt ehitatakse majadele vaimude eemale peletamiseks. See on neil tõeliselt iidne komme.
Referaati tehes hakkasin veidi paremini mõistma Hiinat ja hiinlasi. Minu jaoks ei ole see riik ja rahvas enam ainult suur hulk väikesi pilusilmi, vaid iidsete teadmistega sügavalt perekonda kummardav ühiskond, kes peab lugu oma kultuuriloost.
17
Kasutatud kirjandus:

• “Inimene, ühiskond, kultuur” II osa, keskaeg lk 20-32
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Yin_and_Yang.svg
  
• http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Felehed%252F6klass%252F2maaime%252Fmaaime14-2.ht m
  
• http://gallery.sjsu.edu/arth198/painting/ink.html
  
• http://www.fairfaxcounty.gov/parks/collections/exhibits/ceramics/
  
• http://wiki.zzz.ee/index.php/Astraalm%C3%BCtoloogia%28Hiina%29
  
• http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/People%27s_Republic_of_China
  
• http://www.nyingmabuddhism.co m
  

18
Lisad:
Pilt2 - Dalai-laama
Pilt1 - Siddharta Gautama
Pilt3 - Kong Fuzi
Pilt5 – hieroglüüf
Pilt4 - Yin ja yang Pilt6 - kompass
Pilt8 - tušimaal
Pilt7 – vanem härra mängib
malet
19
Pilt11 - kalligraafia
Pilt9 - Liuhe Pagoda
Pilt12 - Terrakota sõdalased
Pilt13 – Buddha kuju
Pilt14 – portselanist
Pilt14 - portselanvaas
Pilt10 – Hiina müür
20