Tallinna
Kuristiku Gümnaasium
Eliisa Makarkin
10a
HIINA
referaat
Juhendaja : õpetaja
Siiri Aiaste
Tallinn 2011
Sisukord: - Sissejuhatus lk 3
- Ülevaade lk 4-5
- Ühiskond ja keisririik lk 6
- Perekonna suhted lk 7
- Rõivastus lk 8
- Kultuur lk 9-16
***Kool lk 9-10
Eksamite
süsteem lk 10-11
Religioon lk 11-13
Kombed
ja tavad lk 13-15
Kunst lk 15-16
- Kokkuvõte lk 17
- Kasutatud kirjandus lk 18
- Lisad(pildid) lk 19-20
2
Sissejuhatus
Hiina ehk taevadraakoni maa on
üks maailma tsivilisatsiooni hälle. Tema ajalugu on igivana, tema
ürghallidest aegadest tänaseni kandunud kultuur on hunnitu,
lõplikult haaramatu oma miljoninäolises elutarkuses. Hiina kultuuri
arengulugu on olnud katkematu ja võimas. Ei kokkulangemist, ei
katastroofi ega arenemise peatumist. Hiina puhul on tegu ühe
omanäolise, mõistatusliku ja lummava nähtusega. 1
Palun
öelge mulle kes on
hiinlased ?
Näidake
mulle, kuidas pidada kalliks mälestust.
Palun
rääkige mulle selle rahva
suurusest .
Öelge
vaikselt ; ärge hõisake liiga
valjult .
(Wen
Yiduo)
2Järgnevate
lehtede jooksul pole võimalik edasi anda kogu Hiina kultuuri, kuid
kindlasti on võimalik tekitada huvi selle hämmastava ja
suurejoonelise kultuuri vastu. Valisin oma teemaks Hiina sellepärast,
kuna ta on
koguaeg mulle huvipakkunud. Seda referaati tehes sain nii
palju uut ja huvitavat teada, mida ma varem ei
teadnud . Oma infot
kogusin
igalt poolt kust võimalik, peamine allikas oli ikka
internet aga mõnda raamatut sai ka loetud.
1 http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html 2 Hiina
taevadraakoni maa – E.L. Shaughnessy
3
Ülevaade
Vana-Hiina
oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse
Hiina
tsivilisatsioon sai alguse umbes
8000 aastat tagasi, kui
inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele –
Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (
Jangtse lisajõgi)
äärde
loodes ja Jangtse äärde lõunas.
Ühe
hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast
sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa
Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe –
Huang He ja Jangtse – vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud
alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud,
kusjuures juhtiv osa jäänud
Huanghe basseini elanikele, kes on
alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid
lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse.
Teatud osa on mänginud siin kindlasti ka rohtlaantes (steppides)
asuvate
suguharude pealetungid, mis nõudsid organiseeritud vastupanu
ja seda võis saavutada vaid ühinemise teel. Ühisel jõul ainult
suudeti tagasi tõrjuda nomaadide (kolijate suguharude) kallaletunge.
Lõunas, kus hiinlaste naabriteks ja vaenlasteks olid
metsikud mägilased (miotse, mantse, lolo ja teised suguharud), on hiinlasile
alati kuulunud agressiivne osa ja samm-sammult on nad liikunud
Taga-India poole, assimileerides pärismaalasi või jättes neid
kättesaamatuisse
kohtadesse , näiteks saartele merel, või sundides
osa neist
otsima uusi asupaiku lõuna suunas ja peale
tungima Taga-India ürgrahvale, seega viies sinna hiinlasilt laenatud
kultuuri.
Hiina
territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5.
sajandist eKr. Selles kirjeldatakse 9 erineva piirkonna loodusolusid
(jõgesid, mägesid) ja majanduselu. Samal ajal koostati esimesi
kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat.
Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk-
Aasia 4
kohta
tõi Hiinasse Zhang
Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi
Tarimi nõo põhjaosa Issõk-Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna
poolt Tarimi nõgu aastail 138-126. Sellest alates algas hiinlaste
suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn
Siiditee .
Korrapärase mereliikluse
alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline
ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel.
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Hiina
5
Ühiskond
ja keisririik
Hiina keiser oli piiramatu
võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja.
Enamik aega veetis keiser oma luksuslikus palees(pilt14). Alamatega,
välja arvatud õukondlased ning kõrged aukandjad, puutus ta kokku
ainult rähtsamatel tseremooniatel ja rongisõitudel.
Valitsemina jäi rohkearvulise
õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas
välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia , mille liikmed püüdsid
säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda
värvati ühiskoona keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku
haridust, tänu sellele kehtestati eksamite süsteem. Need, kes eksamid edukalt sooritasid, pääsesid kõrgetele ametikohtadele
riigis.
Eri piirkondi valitsesid
pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes elasid müüridega
kindlutatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtu
mõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna- ja külaelu ning
inimeste majandustegevust keisrivõim otseselt ei kontrollinud.
Peasi, et elanikud järgiksid seadusi ja tasuksid korralikult makse.
Elanikkond jagunes varanduse ja tegevuse järgi gruppideks :
kapmeesteks, käsitöölisteks, talupoegadeks jmt. Igal külal oli
oma meestest koosnev omavlitsus, mis püüdis kohalike asjadega imla
riigi sekkumiseta hakkama saada. Piirkonnakohtunike poole pöörduti
vaid erandjuhtudel.
1
“Inimene,
ühiskond, kultuur” II osa, keskaeg lk 25
6
Perekonna suhted
Perekonna keskne tähtsus ja (esi)vanemate austamine on kahtlemata hiina
ühiskonna eriomane tunnus ning ulatub palju kaugemale Euroopa
traditsioonidest. Näiteks kas või seegi, et hiinlase nimes asub
esimesel kohal perekonna- ehk suguvõsanimi, selle järel üks või
kaks taganime (mis eurooplasele oleksid eesnimedeks). Iga korraliku
inimese peamine voorus oli xiao
- pojalikkus või pojalik lugupidamine. Lapse eesmärk oli end
pühendada oma (esi)vanemate heaolule, poeg ja ta naine elasid (poja)
vanematega koos ning kuuletusid täielikult neile. Abielu oli
perekondlik (ja mitte armastuse) asi, pruut valiti vanemate poolt ja
tavaliselt polnud peig pruuti enne pulmi näinudki. Polnud haruldane ka see, et perekond, kus oli noor poeg, adopteeris vastsündinud
tüdruku, et teda oma pojale korralikuks naiseks kasvatada.
Abiellunud naine võeti täielikult abikaasa perekonda, suhted oma
vanematega praktiliselt lakkasid. Naine hakkas oma esivanemate asemel austust avaldama oma mehe esivanematele, ning tema peamiseks kohuseks
oli oma meest ja tema vanemaid teenida. Suhted laste ja vanemate
vahel jäid jõusse ka pärast vanemate surma ning poeg pidi
hoolitsema, et tal oleks väärikaid järglasi. Ja kui meessoost
pärijaid ei õnnestunud saada, võis võtta liignaise või
adopteerida suguvõsa mõnest teisest perekonnast poeg. Ning kui meie
ütleme manitsedes: "Mõtle oma laste peale," siis hiinlane
võiks pigem öelda: "Mõtle oma vanemate peale!" Selline
aegade vanune perekondlik kombestik ja kõlblus immutas põhjalikult
läbi kogu hiina ühiskonna. Sugupuude säilitamine ja esiisade
kuulsusrikaste traditsioonide meelespidamine hoidis religioosset
tunnet alal ning tugevdas igati perekondlikku solidaarsust.
Esivanemate kultuse elujõulisus ongi see nurgakivi , millele kogu
hiina ühiskond ja kultuur on kasvanud. 1
1
http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt
7
Rõivastus
Rõivastus näitas muistses
Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted ,
peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas.
Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustel
peenemasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupojad
kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida
kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval.
Jõukate
inimeste rõivamood muutus aastatega . Tangi daamid näiteks
eelistasid seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi ajastu moodsad naised
kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste
varrukatega rüü, kuid tangi ajastu printsessid kandsid viimase moe
järgi kleite, kingi ja soenguid . Printsesside kleitidel olid
mõned mustrid pärit väljastpoolt Hiinat.
Tangi ajastu mehed kandsid avaraid rõivaid. Meeste laiad varrukad olid nii rasked, et ei
lehvinud. Hiinas kandsid mehed ametile vastavat peakatet. Mehe müts
täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud . Moed
muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja
elukutset.
Hiinas
värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust.
Hiinas oli valge leina värv ja lapsed ei tohtinud kanda valget, kui
nende vanemad olid elus. Ainult keisrid võisid Hiinas kanda kollast
värvi. Lihtinimesed riietusid seal sinisesse või musta. 1
1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/roivastus_muistses_hiinas.ht m
8
Kultuur
Kool
Konfutsianismis nähti
ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle
tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae
haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega
ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid
riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid.
Rikastel
oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute
hulgas näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute
koolitamine polnudki erandlik nähtus.
Hoides
au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus
olid tähtsamad kui ühiskonldlik positsioon, püüdis enamik
dünastiaid muuta haridust kättesaadavaks kõikidele andekatele
õpilastele, hoolimata nedne päritolust ja maksejõulisusest. Koolides töötasid mehed, kes olid saanud klassikalise
konfutsianistliku hariduse ja osalenud riigiametniku eksamil.
Õpetajatelt nõuti ka kommete ja protokolli õpetamist ning tugevat distsipliini .
Kooliteed alustati umbes 8aastaselt (kirjamärkide
harjutamist võis alustada juba 4aastaselt). Kusjuures enne
kirjutamiseni jõudmist tuli õppida kasutama 4 asja: tusitahvlit
koos väikese veenõuga, tusipulka, pintslit ja paberit. Õpiti 20
kuni mitusada kirjamärki päevas.
Alates
15 eluaastast jätkati õpinguid edasijõudnute programmiga, mis
koosnes konfutsianistliku kaanoni tekstide päheõppimisest ja teksti
koostamise õppimisest. Puhkepäevi ei peetud. Koolivaheaegu oli
kolm: kevadel, sügisel ja aastavahetuse paiku.
9
Akadeemia oli edasijõudnute
õppimispaigaks, kus õpetlased ja õpilased kogunesid arutlema ja vaidlema konfutsianismi seisukohtade üle ning tekste koostama, neid
hoidma ja ka trükkima.
Peaaegu
kõigi ülikute tähtsaim püüdlus oli tõsta oma perekonna
positsiooni ja peamine vahend selleks oli anda ühele või mitmele pojale selline haridus , mis võimaldaks tal sooritada riigieksamid.
Selleks
palgati usaldusväärne eraõpetaja, tavaliselt hea maineh´ga
xiucai
kraadi omanik. 1
1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt
Eksamite
süsteem
Tangi
ajastul viidi täielikult sisse eksamite süsteem, mille abil
ametnikke valiti. See purustas lõplikult vana pärandusliku
aristokraatia ning täiesti ainulaadsena ajaloos muutus valitsevaks
klassiks intelligents , sest traditsioonikohaselt nõudsid eksamid
põhjalikku hiina keele ja veel sügavamat hiina kirjanduse tundmist,
konfutsianistlikku klassikat praktiliselt peast .
Eksameid
oli mitmeid. Kõige levinum neist oli klassikaline eksam , mis
sisaldas küsimusi konfutsianistlike teoste kohta, ja õpetlaste
eksam, milleks polnud nii hästi vaja teoseid tunda, kuid
kandidaatidelt nõuti eri stiilis värsside kirjutamist. Mõlemal
eksamil tuli kandidaatidel kirjutada esseesid moraalipõhimõtetest
ja praktilistest haldusküsimustest ning näidata oma teadmisi Hiina
ajaloost.
Kuni
807.aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud.
Riigieksameid
korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu.
10
Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning
tähtsamate kreeka- rooma autorite teosed kokku. 1
1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hiina
Religioon
Muistseid hiinlasi on mõjutanud
kolm mõtteviisi: konfutsianism , taoism ja budism . Kuulsamateks
mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma
religioone, olid Konfutsius ja Laoze.
Budism
Budism
sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha ( pilt1 ).
Budismi pühakirjaks on “ Tipitaka ”. Algses budismis ei olnud
jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes Dalai-laama (pilt2).
Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse
kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk
soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada
vägivallavaba elu. Budismi traditsioon ilmneb Hiinas sel kujul, et
hiinlased usuvad kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis
saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad kliimat, üleujutusi
ja ilma. 1
Konfutsianism
Konfutsianism on õpetus, mille
loojaks oli Konfutsius ehk Kong Fuzi ( pilt3 ), kes oli umbes 500
aastat enne Kristust elanud Hiina mõttetark. Ta rajas elufilosoofia,
mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja
sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras
funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides “poeg
kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat,
11
mees riiki”
ja
nii edasi. Konfutsius arvas , et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle
sõna
kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm
kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus . Kui
need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on
tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja tundeline südametunnistus. Veel peab inimene saavutama õiglustunde ja head
kombed ning ideaalne inimene ongi valmis. Ainult ideaalne inimene
võib täita inimese ja kodaniku viit tähtsamat ülesannet: näidata
lugupidamist vanemate, valitsejate ja riigivõimu vastu ning täita
kohustusi sõprade ja eluseltsilise vastu. Kui kõik püüaksid saada
ideaalseteks inimesteks ja valitsejad näitaksid esimestena head
eeskuju, oleks pandud alus üldisele rahule ja riigi arenemisele. 2
Taoism
Taoism-
selle usundi rajas Laoze enam-vähem samal ajal Konfutsiusega, ent
Laoze lõi rohkem vaimsusele suunatud seletuse universumi olemusele,
kasutades eluraskuste selgitamiseks vastandite teooriat
(yin-yang’i-pilt4-sümbol
on taoistlik). Taoismi pooldajate arvates pidi igaüks elama
loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette
kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest
au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus . Taoistid
arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende asjade tahtmise, mida nad
muidu ausal teel ei saa, siis oleks palju vähem sõdu ja kuritegusid .
Hiinlased
on kompromissilembene ja harmooniat armastav rahvas ning seetõttu
õnnestus neil kõik kolm suurt mõttevoolu (konfutsianism, taoism,
budism) sünteesida ja üksteise kõrvale alles jätta. Olla
konfutsianist suhetes perekonna ja ühiskonnaga, taoist suhetes
loodusega ning budist suhetes iseenda ja teis-poolsusega. Need kolm
moodustavad san
jiao
- kolm religiooni.
12
Taoismiga
on tugevasti seotud või sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ja
viie elemendi õpetuse kategooriates ning "Yijing" (I
Ching), feng shui,
qigong
(Chi Kung ), taijiquan
(Tai Chi Chuan ), taoistlik alkeemia , taoistlik kosmoloogia , taoistlik meditsiin ja palju muud. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele
ja kunstile. 3
1
http://et.wikipedia.org/wiki/Budis m
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianis m
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Taois m
4 http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Felehed%252F6klass%252F2maaime%252Fmaaime14-2.ht m
Kombed
ja tavad
Hiinas
on mittepuudutamise kultuur. Hiina stiilis tervitus on kummardus . Kui
kätt surutakse, siis on see tavaliselt lõtv ning seda tehakse vaid
lääne inimeste pärast. Traditsiooniline hiina kummardus tähendab,
et mehed ja naised peavad suruma parema käe rusika vasaku käe
peopessa ning hoidma mõlemaid käsi kõhu kõrgusel, samal aja
sügavalt kummardades.
Teise
inimesega tutvudes peaks olema siiras ja rõõmus ning naeratama. See
on viisakas. Samuti tuleks luua hetkeline silmside ning siis uuesti
pilk langetada koos kummardamisega. See märgib austust teise inimese
vastu. Hiinas võib ette tulla ka juhuseid, kui tutvustamise ajal plaksutatakse . Siis on kombeks vastu plaksutada.
Hiinas tohib rääkida
kõigest, mis puudutab inimese huvisid ja hobisid, eriti aga toidust.
Hiinlased peavad toitu “esimeseks naudinguks”. Hiinlastele
meeldib rääkida ka lastest, kuid mitte enda omadest. Rääkida ei
tohiks aga poliitikast , hetke sündmustest, sest need võivad algul
vastuolulised olla. Pärida ei tohiks ka
13
jutukaaslase ameti, sissetuleku
ega pereelu kohta. Võiks hoiduda ka hiinlastele
valusatest teemadest nagu
näiteks Teine maailmasõda. Hiinas peab sõnadega
ettevaaltik
olema, sest seal on “ vaikus kuldne ”. Neid, kes liiga palju
räägivad peetakse lapsikuteks.
Hiinas kasutatakse suhteliselt vähe
füüsilist märgikeelt. Kätega vehkides
kõnelemist peetakse liialdamiseks ja
see tekitab üllatust, naeru ja vahel viha.
Silmapilgutamist, vilistamist ja muud
sarnast peetakse vulgaarseks.
Viibates ja
loendades tähendab väike sõrm numbrit 1 ja pöial numbrit 5 ning
kõike nende vahele jäävat loendatakse alates väikesest sõrmest,
kuid selle asemel, et loendades näppe püsti tõsta, tõstetakse
terve käsi ja painutatakse loendades näpud alla. Hiinas on
nimetissõrmega kellegi kutsumine väga solvav , selle asemel tuleb
käsi pöörata peopesaga allapoole ja tõmmata kõiki nelja sõrme
korraga enda poole. Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole
suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasi-tagasi nagu
kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid
tegelikult kutsutakse enda juurde.
Hiinas peetakse väga tähtsaks
täpsust. Saabuda ei tohi rohkem kui viis minutit enne aega ega ka
üle viie minuti hiljem. Hilinemine mõjub inimese mainele halvasti.
Hiinas on levinud kingituste
tegemine. Need on tavaliselt isiklikud kingitused, mis sümboolselt
märgivad suhte iseloomu. Kõige sobivam kingitus kellelegi kodu
külastades või õhtusöögi eest tänamiseks on karp puuvilju ,
kondiitritooteid, kooke, küpsiseid, kalendrid jne. Lilled aga ei
sobi. Kui kingitus koosneb mitmest osast, tuleks vaadata, et kokku ei
tuleks paarisarv asju (halb õnn), et see poleks kunagi neli (väga
halb õnn), ega üheksa (ka halb õnn), vaid soovitatavalt kolm või
kaheksa- väga hea õnn. Kaheksa on hiinlaste jaoks väga õnnelik
number. Kinkida ei tohiks kelli , sest kella märkiv sõna on hiina
keeles sarnane surma märkiva sõnaga. Samuti tuleks hoiduda
kinkimast taksurätikuid, kuna need sümboliseerivad kurbust , ja
terariistu, mis sümboliseerivad sõprussidemete katkestamist.
Kingitus peab olema ilusti pakitud. Enamik kingitusi pakitakse
14
esmalt tavalisse paberisse ja
siis kas punasesse või kullavärvilisse (kuninglikud
värvid),
kollasesse või roosasse (õnnelikud värvid) paberisse. Pakkimisel
ei kasutata rohelist, valget ja musta, sest need on matusevärvid, ja
sinist, mis on leinavärv. 1
1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/
Kunst
Maalikunst
Hiina
maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- (pilt8) ja akvarellmaal
paberil või siidil . Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik . Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et
vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult,
sellest tuleneb ka rullformaat. 1
Arhitektuur
Hiina
arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab
võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks
iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja
värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja
piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (pilt9)- mitmetahulised
tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni).
Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid.
Kiviehitisi on suhteliselt
vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist
ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on
15
müür
(näiteks Suur Hiina müür-pilt10). Müüridega ümbritseti
losse,templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. 1
Kalligraafia
Kalligraafiat
(pilt11) ehk ilukirja peeti Hiinas vaimseks loominguks, mis kuulus
ülemkihi hariduse hulka. Seda avalikult ei esitatud, vaid kõrgema
seltskonna ringis . 2
Skulptuur
Skulptuuri ei loetud muistses
Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest
hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on
kõikvõimalik – keraamika , kivi, pronks, puu, elevandiluu , bambus
jne. Skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus,
voolav joon ja vorm ning peen pinnakäsitlus. Näiteks Terrakota sõdalased (pilt12) ja Buddha (pilt13) figuurid on skulptuurid . 1,2
Tarbekunst
Väga kõrgetasemeline on
Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid , email - ja lakktööd ning eriti portselan (pilt14).
Portselan oli keisririigiaegsetest käsitöösaavutusets üks
olulisem valmistus, koos püssirohuga. Spetsiifilist läbipaistvat,
kollaka, roheka või pruuni värvusega kivimit- jadeiiti kasutatakse ehete ja pisiplastika valmistamisel. Hiina tarbekunsti iseloomustab
puhas töötlus ning fantaasiaküllane vormirikkus. 1,2
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_kunst
2
http://www.nyingmabuddhism.com/index.php?option=com_mtree&task=searchby&cf_id=28&value=Hiina+kunst
16
Kokkuvõte
Referaadi koostamisel olen ma
palju-palju targemaks saanud. Õppisin tundma Hiinat ja see riik on
tõesti midagi imetlusväärselt erilist ja teistugust. Hiinlastel on
väga tugevad uskumused, traditsioonid, tavad ja kõik muu, mis
erineb Euroopamaade kultuurist. Hiinlased on kõike järjekindlalt
säilitanud, mitte pole lasknud vanadel uskumustel vajuda unustuste
hõlma. Näiteks üleskaarduvate servadega katuseräästad, mida
jätkuvalt ehitatakse majadele vaimude eemale peletamiseks. See on
neil tõeliselt iidne komme.
Referaati tehes hakkasin veidi
paremini mõistma Hiinat ja hiinlasi. Minu jaoks ei ole see riik ja
rahvas enam ainult suur hulk väikesi pilusilmi, vaid iidsete
teadmistega sügavalt perekonda kummardav ühiskond, kes peab lugu
oma kultuuriloost.
17
Kasutatud
kirjandus:
18
Lisad:
Pilt2
- Dalai-laama
Pilt1
-
Siddharta Gautama
Pilt3 - Kong Fuzi
Pilt5
–
hieroglüüf
Pilt4
-
Yin ja yang Pilt6 - kompass
Pilt8
- tušimaal
Pilt7
– vanem härra
mängib
malet
19
Pilt11
- kalligraafia
Pilt9
- Liuhe
Pagoda
Pilt12
- Terrakota sõdalased
Pilt13 – Buddha kuju
Pilt14 – portselanist
Pilt14 - portselanvaas
Pilt10 – Hiina müür
20
Kõik kommentaarid