Henry Mintzberg'i koolkonnad (0)

Henry Mintzberg
Sissejuhatus
Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda . Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida . Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku.
Disaini koolkond (The Design School)
Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisekeskkonna hindamisel.
Disaini koolkonna mudel on väga lähedalt seotud Harvard Business Schooliga, kus see pikka aega oli äripoliitika kursuse nurgakiviks. Sellest mudelist on tulenenud ka laialdaselt kasutusel olev SWOT-analüüs, mis samuti rõhutab välis- ja sisekeskkonna tegurite üheaegse arvestamise vajadust strateegia formuleerimise juures. Disaini koolkond on kokkuvõttes andnud meile keskse arusaama, et strateegia peaks kujutama sundamentaalset sobivust tegevuskeskkonnast tulenevate väliste võimaluste ja ettevõtte sisemiste võimete vahel.
Planeerimise koolkond (The Planning School)
Planeerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui formaalset, planeeritud protsessi. Keskne sõnum on selles, et starteegia tuleb formuleerida formaalse protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid. See koolkond aktsepteerib suuremat osa disaini koolkonna lähtekohti, kuid rõhutab eriliselt planeerimise rolli strateegia kujundamise protsessis.
Antud koolkonna põhimõtteid järgiv strateegiline planeerimine sattus raskustesse 1980.aastate alguses, mil vastavat tegevust paljudes suurettevõtetes piirati. Autori hinnangul on väga raske arendada strateegiat sruktureeritud ja formaliseeritud protsessi kaudu ning raske ette näha tegevuskeskkonna muutumist. Juhtkonda ja juhtimist ei saa asendada süsteemiga ning ettevõtjalikku mõtteviisi ei saa luua formaalse protsessi abil.
Koolkonna peamised kriitikud on väitnud , et strateegia väljatöötamise protsessi ei saa formaliseerida.(Tom Peters ) Ette on heidetud ka seda, et erinevaid planeerimistehnikaid on mõnikord kasutatud otsustamise umbisikulisemaks muutmiseks. Otsuse vastuvõtmise protsess on kujundatud niimoodi , et otsuselangetaja väldib riski, mis kaasneb ütlusega ,,See on minu otsus’’.
Planeerimise käigus teostatud analüüsidest on kindlasti kasu ja ettevõtteid, mis neid kasutavad, saavad eelise nende ees, mis üldse strateegiliste küsimuste peale ei mõtle. Planeerimise koolkond rõhutab eelkõige analüüsimise rolli. Analüüs võib küll eelneda sünteesile, seda toetada ja pakkuda väärtuslikku informatsiooni. Kuid analüüs ei asenda sünteesi ja selle käigus ei sünni uudiseid, revolutsioonilisi strateegiaid.
Positsioneerimise koolkond (The Positioning School)
Positsioneerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui analüütilist protsessi. Koolkond tugineb kahele eespool nimetatud koolkonnale , nähes samuti strateegia väljatöötamises teadlikku, läbimõeldud protsessi. Kuid rõhuasetus tehakse mitte niivõrd strateegiate formuleerimisele, vaid strateegiatele endile, nende sisule ja sobivusele erinevates olukordades. Erinevalt disainikoolkonna ettevõtte unikaalse loomingulise strateegia loomisest, rõhutab positsioneerimise koolkond, et valida tuleb teatud põhivõimalust, kindlate strateegiliste positsioonide vahel.
Positsioneerimise koolkonna tuntumateks panusteks strateegilise juhtimise teooriasse on Bostoni maatriks ja kogemuskurvi efekti konseptsiooni kasutuselevõtmine PIMS, Michael Porteri konkurentsijüudude mudel ning formuleeritud üldised konkurensistrateegiad samuti ka väärtusketi konseptsiooni rakendamine.
Erinevate analüütiliste mudelite kasutamine võib oluliselt kaasa aidata informatsiooni töötlemisele ja sellest järelduste tegemisel. See koolkond on kahtlemata mänginud väga suurt rolli.
Kriitika positsioneerimise koolkonna kohta kattub suuresti planeerimise koolkonna kohta tehtava kriitikaga. Analüütiliste tehnikate edasiarendamine on jätkuvalt oluline, kuid vaid nende abil ei sünni innovaatilisi strateegiaid.
Ettevõtluse koolkond (The Entrepreneurial School)
Ettevõtluse koolkond näeb strateegias kujundamist kui visionaarset protsessi. Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Ettevõtluse koolkond rõhutab üksiku liidri tähtsust ja niisuguste tegurite nagu intuitsioon , otsustusvõime, tarkus ja kogemus rolli. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud.
Ettevõtluse koolkonna peamised nurgakivid on tema proaktiivne olemus, ei reageerita mitte muutunud keskkonnale vaid pigem muudetakse keskkonda ise, ning ettevõtja rolli ja strateegilist visiooni rõhutatakse. Ettevõtjalik lähenemine srtateegia formeerimisele on väga tähtis ettevõtte rajamise etapil, olukorras, mis vajab jõulist juhtimist ja rikast viviooni.
Teine tüüpiline situatsioon, mille puhul selle koolkonna esindajad on sobilikud ettevõtet juhtima , on oluliste muutuste periood juba väljakujunenud ettevõtete elus. Ettevõtjalik lähenemine ilmneb sageli ka väikestes organisatsioonides, kus on vaja tugevat personaalset eestvedamist ja visiooni.
Koolkonna peamiseks puuduseks on liigne orienteeritus ühele inimesele ja sellest tulenevad riskid .
Kognitiivne ehk tunnetuslik koolkond (The Cognitive School)
Kognitiivne koolkond näeb strateegia formeerimist kui vaimset, tunnetuslikku protsessi ja koolkond uurib strateegi mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgelt eristuv ja teda võib vaadelda kui suhteliselt lõdva seotud uuringute kollektsiooni. Uuringutes käsitletakse mitmesuguste tegurite mõju otsuse langetamisele. Koolkond arutleb selle üle, kuidas toimub informatsiooni tunnetamine ja tegelikkuse kaardistamine strateegi mõistuses. Keskendutakse vajadusele teatud psühholoogiliste raamide järele ja nendega kaasnevale riskile.
Koolkonna eri tiibade seisukohad erinevad üksteisest mõnevõrra, objektiivne tiib näeb info töötlemises ja teadmiste struktureerimises eelkõige maailmast objektiivse pildi loomist. Subjektiivne tiib rõhutab rohkem subjektiivset, ehk strateegia tugineb teatud mõttes maailam interpreteerimisele.
Mintzberg väidab, et seda koolkonda iseloomustab rohkem selle potentsiaal kui senine panus. Strateegia formeerimine on vaimne protsess ja strateegia loomise teel võib juhtuda veidraid asju.
Õppimise koolkond (The Learining School)
Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb välja, kui inimesed, tegutsedes individuaalselt või kollektiivselt, õpivad tundma nii situatsiooni kui ka oma organisatsiooni võimet sellega toime tulla. Koolkond ei räägi eraldi strateegia formuleerimisest ja elluviimisest, vaid ühendab need kaks protsessi üheks, strateegia kujundamiseks. Formuleerimine ja elluviimine on ühe mündi kaks külge ning iga ebaõnnestumine strateegia elluviimises on automaatselt ka strateegia formuleerimise ebaõnnestumine.
Koolkonna peamised seisukohad: Organisatsiooni keskkonna kompleksne ja ettearvamatu olemus ning strateegia loomiseks vajaliku informatsiooni puudulikkus välistab etteplaneeritud kontrolli edasiste arengute üle. Kuigi liider peab õppima ja mõnikord võib ta olla ka peamiseks õppijaks, on siiski sagedamini õppijaks kollektiivne süsteem, suuremas osas organisatsioonides on palju potentsiaalseid strateege. Õppimine toimub läbi käitumise, mis stimuleerib retrospektiivset mõtlemist, järelduste tegemist astutud sammudest ja nende tagajärgedest. Peamine pole mitte strateegia väljatöötamine ja alluvateni viimine , vaid strateegilise õppimise protsessi juhtimine, mis võimaldab uutel strateegiatel esile kerkida.
Koolkonna esindajad on rõhutanud, et tuleks vabaneda arvamustest, nagu saaks kõiki vajalikke teadmisi õpetada ja omandada käsiraamatute, õpikute või loengu abil, tähelepanu tuleb ka pöörata teadmiste formaalsele ja süstemaatilisele osale.
Õppimise koolkonna poolt propageeritav lähenemine strateegiale on vajalik, kui olukord on väga ebastabiilne. Samuti sobib ta liiga keerukate keskkondade puhul. Tõeliselt uudne situatsioon tuleb üldiselt ette keskkonnas, mis on dünaamiline ja ettearvamatu, ning seal on antud koolkonna lähenemine strateegiale väga sobilik.
Võimu koolkond (The Power School)
Võimu koolkond näeb strateegia kujundamist kui läbirääkimiste protsessi. Võimu on kirjeldatud kui mõjuvõimu rakendamist ja võimusuhteid saab leida nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda. Esimesel juhul käsitletakse suhteid indiviidide ja gruppide vahel organisatsiooni sees. Teisel juhul on vaatluse all organisatsiooni ja tema keskkonna vastastikune sõltuvus .
Võimu koolkonna esindajad on väitnud, et strateegiad kujunevad tihti välja poliitiliste protsesside käigus. Neil protsessidel on suur mõju, hoolimata faktist, et organisatsiooni siht on toota kaupu või teenuseid, mitte aga luua areene, kus inimesed võiksid omavahel võidelda. Üks peamisi põhjuseid, miks poliitilised võitlused organisatsiooni ellu ilmuvad , on see, et organisatsioonid koosnevad indiviididest, kel on oma unistused, lootused, vastuolulised huvid ja hirmud .
Võimu koolkond rõhutab poliitilise dimensiooni tähtsust organisatsioonides, tõstes esile poliitika tähtsuse strateegiliste muudatuste läbiviimise toetamisel. Tema puudusteks on oht kalduda politikaanlusse ja sageli ka ebaefektiivsus.
Kultuuri koolkond (The Cultural School)
Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse. Kultuur toodi strateegilise juhtimise vaatevälja seoses Jaapani korporatsioonide edule.
Põhiseisukohtadeks saab lugeda: Strateegia kujundamine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel. Indiviid omandab tõekspidamised läbi sotsialiseerumise protsessi, mis on suuremalt jaolt vaikiv ja mitteverbaalne. Strateegia võtab pigem üldiste perspektiivide kui konkreetsete positsioonide vormi. Need perspektiivid peegeldavad seda, kuidas organisatsiooni ressursse või võimeid kaitstakse ja kasutatakse konkurentrieelise tagamiseks.
Kultuuri koolkonda süüdistatakse selles, et ta sobib pigem seletama seda, mis juba eksisteerib, kui käsitlema raskeid küsimusi sellest, mis võiks tulevikus juhtuda. Strateegia kujundamine on juhtkonna kollektiivne protsess ja organisatsioonikultuuri mõju arvestamine on oluline, mõistmaks nii valitud strateegiate kujunemist kui ka seda, miks mõned strateegilised valikud tagasi lükatakse.
Keskkonna koolkond (The Environmental School)
Keskkonna koolkond näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi. Põhiidee on selles, et jõud väljaspool organisatsiooni, keskkond, ei ole mitte ainult strateegia kujunemist mõjutatavateks passiivseteks teguriteks , vaid pigem aktiivseteks osalejateks selles protsessis. Keskkonnast tulenevad ettevõtte ees seisvad ülesanded ja strateegia tegemine taandub keskkonnamuutusi peegeldavaks protsessiks. Nii juhtimine kui ka organisatsioon alluvad väliskeskkonnale.
Keskkonna koolkond kasvas välja nn juhuslikkuse teooriast, vastandudes klassikalistele juhtimisseisukohtadele, mille kohaselt eksisteerib organisatsiooni juhtimiseks kindel ja parim viis.
Keskkonna koolkond väida, et keskkond, olles organisatsioonile teda mõjutatavate üldiste jõudude kogumiks, on keskseks tegelaseks strateegia kujundamise protsessis. Organisatsioon peab reageerima nende jõududele või ta ,,arvatakse mängust välja’’. Juhtimine muutub passiivseks elemendiks , mille ülesandeks on jälgida keskkonda ja kindlustada organisatsiooni sobiv reageerimine muutustele. Keskkonna mõjul kogunevad organisatsioonid kobarasse erinevatesse ökoloogilist tüüpi niššidesse, kuhu nad jäävad seniks, kuni ressursid muutuvad raskesti kättesaadavaks või keskkonna tingimused liiga vaenulikuks, siis organisatsioonid surevad.
Väide, et ettevõtted ei saa teha strateegilisi valikuid , on siiski äärmuslik . Võib ju leida näiteid, kus samades keskkonnatingimustes on kaks ettevõtet edukad erinevaid strateegiaid kasutades. Pigem ei maksaks rääkida valikute puudumisest, vaid tingimustest, mis piiravad või laiendavad nende ulatust. Näiteks ettevõtte elutsükli küpsusfaasis on valikuvõimalused ilmselt piiratumad kui stardifaasis ja antud koolkonna ideed on siis paremini rakendatavad. Kuid neid ei tohiks absolutiseerida, sest strateegiliste valikute tegemine jääb sageli siiski strateegia kujundamise tuumaks.
Konfiguratsiooni koolkond (The Configuration School)
Konfiguratsiooni koolkond näeb strateegia kujundamist kui transformatsiooniprotsessi. Ühelt poolt kirjeldatakse eri seisundeid - organisatsiooni ja teda ümbritsevat keskkonda - kui konfiguratsioone. Teiselt poolt on vaatluse all strateegia loomise protsess: kui transformatsioon ühest seisundist teise. Konfiguratsiooni koolkond uurib põhjalikult seda, kuidas efektiivselt juhtida starteegilisi muudatusi.
Koolkonna positsioon seisneb lühidalt järgnevas: Enamiku ajast võib organisatsiooni kirjeldada teatud stabiilse konfiguratsioonina, mida vastavalt iseloomustavad kindlad struktuurse vormi, mis on sobilik vastavale keskkonnale, see omakorda kutsub esile kindlat liiki käitumise, mis omakorda soodustab teatud strateegiate esilekerkimist. Neid stabiilsuse perioode katkestavad vahetevahel transformatsiooni protsessid, mida on vaja üleminekuks teisele konfiguratsioonile. Strateegia juhtimise võtmeks on seetõttu säilitada stabiilsus või vähemalt olla enamiku aega strateegiliste muutustega kohanemisvõimeline. Strateegia loomise protsess võib seisneda konseptuaalses protsessis või formaalses planeerimises, süstemaatilises analüüsis või visionaarses juhtimises, kollektiivses õppimises või poliitilistes võitlustes. Tulemuseks olevad strateegias võivad olla plaanide või mudelite vormis, seisneda positsioonides või perspektiivides või esineda mingil muul kujul.
Konfiguratsiooni koolkond uurib põhjalikult seda, kuidas efektiivselt juhtida strateegilisi muudatusi. Küsitletakse näiteks, mida muuta ja kuidas muuta, ning võrreldakse organisatsioonis ülalt-alla ja alt-ülesse toimuvaid muutusi. Konfiguratsiooni koolkonna peamine panus seisnebki muudatuste protsessi rõhutamises, millega ta tasakaalustab mitmeid rohkem analüütiliselt orienteeritud koolkondi.
Kokkuvõtteks
Vaadeldud koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget või parimat. Kõigi nende esindajad on andnud oma panuse strateegilise juhtimise arengusse . Varasemate koolkondade käsitlused ei ole läinud ajaloo prügikasti , vaid strateegilise juhtimise tänane seis sünteesib erinevaid lähenemisi.
Strateegilise juhtimise ajalugu ja eri koolkonnad peegelduvad tänapäeva juhtimispraktikas.. Konfiguratsiooni koolkonnaga võib nõustuda selles, et erinevates keskkonna tingimustes ja erinevates organisatsioonide korral võivad sobida erinevad lähenemised .

Kasutatud allikad:

Jaak Leimann , Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. (2003). Strateegiline juhtimine.