Narkootikumid (0)

SASASASA
10A klass
Raino Teemu
NARKOOTIKUMID
Referaat
Juhendaja : assa
Kasaaa 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SIsSjuhatus 3
1 Narkootikumid 4
2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID? 5
3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID 6
3.1 Uimastid , mida narkootikumideks ei peeta 6
3.2 Uimastite ohtlikkusest 7
KOKKUVÕTE 8

SIsSjuhatus

Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks . Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania).
Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju. Samuti on seal palju aineid, mis ei ole uimastava toimega, vaid on näiteks ergutid . Narkootikumideks loetakse seadusandluses käsitletud ained ka siis, kui on tegemist seguga, millel uimastavat toimet ei ole. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit , et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid.

Narkootikumid

Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta . Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori.(1)
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et noored hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. Ja lõpetavad kas kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või teeb surm nende noorele elule lõpu!(1)
Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. Meile Eestisse toodi seda salakaubana ja müüdi kõrge hinna eest.(1)
Alguses proovitakse narkootikume huvi pärast või kellegi sõbra soovitusel. Tavaliselt saavad sellised proovimised alguse kooli peol, diskodel või klassiõhtutel. Jagajateks on juba varem narkootikume kasutanud klassikaaslased või sõbrad. Tavaliselt pakutakse esimene kord tasuta või väikese summa eest. Nii tekib uues tarvitajas huvi. Eestis on levinud erineva hinna ja mõjuga narkootikume. Kooliõpilaste hulgas kasutatakse odavamaid ja ka kahtlase väärtusega aineid. Nendest levinumad hašiš, LSD ja amfetamiin . Kasutatakse ka apteegist saadavaid ravimeid (aspiriin; valuvaigistid ).(1)
Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju.(1)
See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus, halb enesetunne ja keskendumisraskused. Pideval tarvitamisel organism harjub ainega. Järgmine kord on vaja sama tunde saavutamiseks suuremat doosi. Algab uimasti sõltuvus.(1)
Inimene, kellel puudub raha narkootikumi muretsemiseks on võimeline varastama, peksma ja hullemal juhul ka tapma . Sellest kasvab noorte kuritegevus!(1)
Pidev stress nii kodus, kui ka koolis võib saada ühele õpilasele saatuslikuks. Iga õpilane peaks teadvustama endale, mis on NARKOOTIKUMID!(1)
 

MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?

Kahjustavad hingamisteid (hašiš, marihuaana , crack).(1)
Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy , amfetamiin, speed , kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid).(1)
Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus , unehäired…(1)
Mõjutavad närvisüsteemi. Isegi mitu aastat pärast LSD tarvitamise lõpetamist võivad ilmneda hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine.(1)
Põhjustavad ulatuslikke ja pöördumatuid siseorganite kahjustusi. Selles suhtes on kõige ohtlikumad heroiin ja oopium .(1)
Need olid vaid mõned näited! Kõigi narkootiliste ainete mõju inimese tervisele pole veel arstidelegi päriselt selge, seda enam ei soovitaks ma seda omal nahal järele proovida!(1)
 Sinus tekib isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe - ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub.(1)

NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID

KANEP : Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel .(1)
Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hašišit ja kanepiekstrakti.(1)
MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest. (1)
HAŠIŠ e. KANEPIVAIK: Hašiš võib värvilt olla mustast hallikaspruunini.(1)
KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode.(1)
OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse.(1)
MORFIIN : Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun - või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu.(1)
HEROIIN: Suitsetamiseks mõeldud heroiin on nii pulbriline kui ka teraline.(1)
KODEIIN : Kodeiin nagu morfiingi, leiab meditsiinis kasutamist valuvaigistina, samuti on teda köharohtudes.(1)
METADOON :Metadoon on täissünteetiline aine. 

Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta

Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim , narkoosi-ained, vedelad lahustid , dopingained, alkohol ja tubakas. See, kas ainet käsitatakse uimastina, sõltub tema kasutamise valdkonnast.(3)
Praeguseks on sünteesitud uued mõnuained (ingl designed drugs), mis mõjuvad nagu narkootikumid, mida aga narkootikumide hulka ei liigitata. Oma koostiselt on sünteesuimasti selline, mis kutsub küll esile joobe, kuid narkokontrollile ei allu. Praegu kasutatakse neid aineid narkootikumide asemel üsna sageli. Kui hiljem selgub , et neil on sama toime mis narkootikumidel ja et nad võivad tekitada sõltuvuse, tuleb ained kanda narkootikumide registrisse. Sünteesuimastite hulka kuulub mitmesuguseid aineid, näiteks asy teisendid ja erisugused fentanüülid. Selliseid aineid nimetatakse ka narkootikumisarnasteks uimastiteks.(3)
Mõned ravimid , näiteks morfiin, kokaiin ja bensodiazepiinid on narkootikumid. Nende kasutamine meditsiinis on täpselt reguleeritud, et vältida patsiendi kahjustamist või aine sattumist valedesse kätesse. Mõningate varem ravimina kasutatud ainete (nt fenmetrasiin ja heroiin) puhul on suurenenud nende väärkasutamise oht. Seetõttu on nende kasutamine meditsiinis lõpetatud ja praegu kontrollitakse nende kui narkootikumide kasutamist. GHB kasutamine allub praegu ravimikontrollile. Eesti Vabariigi ravimiseaduse järgi loetakse ravimiks igasugust ainet, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks.(3)

3.2 Uimastite ohtlikkusest

• Meditsiinistatistika näitab, et narkomaanide keskmine eluiga on alla 30 aasta, sest ükski organism ei suuda taluda aina suurenevaid keemiliste või looduslike mürkide annuseid.
  
• Ebasteriilse süstla kasutamise tulemusel sureb 30% narkomaane nakkustesse (AIDS).
  
• 20% mõnuainete kasutajaist lõpetab uimastite kõrge hinna või lootusetuse tõttu enesetapuga. Ülejäänud hukkuvad arstiabi puudumisel või liiga suure annuse kasutamise tagajärjel. (2)
  

Eestil ei ole oma narkootikumide seadust, kuigi meie maa on ühinenud narkootikumide vastase võitluse konventsiooniga.(2)
Uimastite ohtlikkus seisneb veel ka selles, et kuna neid levitatakse käest kätte, ei tea keegi täpselt, mida ta ostab ja kui tugeva toimega see on. Enamasti ei ole ka meetodeid nende kiireks kontrolliks. Kõige moodsamat uimastit - ecstasy't - levitatakse vahel koguni kirja teel. Automaat tilgutab kuivatuspaberi suurusele lehele kuni tuhat annust. Teine masin lõikab lehe tükkideks. Kui lehetükike keele alla asetada, algab toime mõne minuti pärast. Selliseid postisaadetisi on tänapäeva tehnika abil võimatu avastada. Seetõttu on ecstasy ka suhteliselt odav.(2)

KOKKUVÕTE

Töö on kirjutatud narkootikumidest, nende ohtlikkusest ja põhiliikidest.
Käesolev töö on kirjutatud, sest tundsin huvi täpsemalt mida halba narkootikumid teevad.
Narkootikumid on inimorganismile väga ohtlikud ja ka närvisüsteemile. Selle kordamisel tekib väga kergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all.
Uurimus näitas et narkootikume hakkavad noored tarvitama ainult uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi.
KASUTATUD MATERJAL

Narkootikumid URL = http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.ht m 13.03.2007

Narkootikumid URL= http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,17,46 14.03.2007

Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta URL= http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#1 14.03.2007
9