TUNTUMAD ILLEGAALSED UIMASTID (0)

TUNTUMAD ILLEGAALSED UIMASTID
Marihuaana
Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lihtsaim kanepitoode valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest. Tarvitamisel, nii suitsetamisel kui suukaudsel, tekib eufooria ja lõdvestustunne, kaob reaalsustaju, tekib ajas mitteorienteerumine ja tundemaailma intensiivistumine, sageli pidurdamatu naer ja jutukus, muutused koordinatsioonis ja kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine . Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika , kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone , kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas .
Hašiš (kanepivaik)
Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hašiš pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hašiš on vähelevinud. Hašišipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hašiš on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun , rohekaspruun, pruun või isegi must. Hašišit suitsetatakse enamasti sigaretis või piibus. Kanepivaik mõjustab motoorseid funktsioone, tema kasutamine võib põhjustada vigastusi, kuna inimese kontsentreerumisvõime väheneb. Annuse mõju kestab tavaliselt 2-4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltumus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamiselundeis suitsetamisega seotud probleeme.

Ecstasy

Ecstasy all mõeldakse rühma sünteetilisi narkootikume, mis keemiliselt sarnanevad amfetamiiniga, kuid toime poolest võivad teatud määral üksteisest erineda. Võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Joobe kehalisteks tunnusteks on laienenud pupillid, kiirenenud pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, üliaktiivsus, värinad. Vaimseteks tunnusteks kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime, võimalikud paanikahood ja meeltesegadus.
Ecstasyl on tugev ergutav toime ja tekitab vaimse heaolu tunde. Leidub eri kuju ja värviga tablettidena, millel on sageli mõni pilt peal. Ecstasy tekitab sõltuvust, tarvitaja tahab seda üha uuesti ja ei suuda selle kasutamisest loobuda. Tarvitajatega juhtub õnnetusi, sest nad ei taju õigesti oma ümbrust ega tegude tagajärgi. Ecstasy viib kehast vee välja ja see on ohtlik. Enamikul inimestel, kes on surnud ecstasy kasutamise tagajärjel, on surma põhjuseks veekaotus, ülekuumenemine ning südameatakk. Samuti põhjustab tahtest sõltumatuid liigutusi ja krampe. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks, saada südame-, maksa- või ajukahjustusi, mõned teevad depressiooni tõttu enesetappu
LSD
Kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum . Meenutab paberitükki, mida imetakse ja neelatakse alla. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab vähemalt 8 tundi. LSD moonutab tugevalt taju: maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama , kõik näib kiirenevat või aeglustuvat. Nähakse kummalisi nägemusi, kuuldakse hääli. Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. Kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks. Päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine.
Heroiin
Väga kange ja ohtlik uimasti . Hallikasvalge või pruunikas pulber . Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi.
Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood. Tihti kaob huvi varasemate tegevuste ja sõprade vastu, kogu elu keskendub ainult järgmise annuse hankimisele. Pikaajaline kasutamine põhjustab impotentsust. Heroiini süstimisel kellegagi süstalt jagades on väga suur võimalus nakatuda HI viirusesse. Süstalde jagamisel levivad ka muud nakkushaigused nagu näiteks hepatiit.
Kokaiin
Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest. See on valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit, süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse. Pidev kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid. Kasutaja on närviline ja erutunud, tema meeleolu on kõikuv, tal esineb mälukaotusi ja unetust. Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks. Töövõime ja enesetunde parandamiseks hakatakse kokaiini mõnikord tarvitama väga tihti, ka tööajal. Nii süveneb sõltuvus veelgi. Lisaks tekivad tõsised rahaprobleemid , sest kokaiin maksab väga palju.
Amfetamiin
Hallikasvalge või oranžikas- kollakas pulber või tabletid . Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse. Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi. Pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks. Need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju. Kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks. Kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda. Kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud. Pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa
Ketamiin
On keemiline aine, mida arstid kasutavad lühiajalise valuvaigistina väikeste operatsioonide puhul. Valge pulber või värvusetu vedelik. Tekitab suurt vaimustust ja ebareaalsuse tunnet. Aja- ja kohataju moonduvad, nähakse nägemusi. Osad tarvitajad tunnevad, nagu oleksid nad kehast väljunud. Süstitakse, tõmmatakse pulbrina ninna või lisatakse jookidele. Ketamiini mõju all ei tunne inimene valu ning võib ennast ning teisi tõsiselt vigastada. Mõnedel inimestel tekivad vägivalla- ja paanikahood, mõned kasutajad on jäänud vaimuhaigeks. Koos teiste narkootikumide ja alkoholiga võib ketamiin tekitada eluohtlikke hingamis - ja vererõhuhäireid.
Eesti noorte uimastite kasutamine
Mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena . Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Kui noorte jaoks ihaldusväärses seltskonnas liiguvad ka keelatud uimastid, nähakse nende tarvitamises võimalust sinna isegi kuuluda . Lisaks annab see võimaluse rikkuda tüütuid igapäevareegleid ja tõsta mässu oma vanemate vastu.
Teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel - uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja enesekindlana ning on valmis kallistama ka võhivõõraid. Nagu nimigi ütleb, tarvitatakse neid narkootikume reeglina pidudel ja klubides. Siia hulka kuuluvad näiteks amfetamiin, ecstasy ja kokaiin, aga ka poppers, GHB ja teised
Illegaalsete uimastite tarvitamine on noorte seas pidevalt kasvanud. 2011. aasta rahvusvahelise koolinoorte uimastitarvitamise Eesti uuringu tulemused näitavad, et illegaalsete uimastite tarvitamine on alates 1995. aastast üha suurenenud. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit elu jooksul proovinud 15–16- aastaste kooliõpilaste osakaal seitse protsenti, siis 2011. aasta uuringus 32 protsenti. Eri narkootikumidest oli noorte seas levinuim kanep . 2011. aasta uurimuse andmetel oli kanepit elu jooksul proovinud 24 protsenti õpilastest. Muud illegaalset uimastit peale marihuaana või hašiši oli 2011. aastal tarvitanud 18 protsenti õpilastest. Teistest narkootikumidest olid noorte seas levinumad ilma arsti korralduseta tarvitatud rahustid või uinutid , mida oli proovinud kaheksa protsenti õpilastest. Enamik noortest piirdub eri narkootikumide ühe- või paarikordse proovimisega. Võrreldes tüdrukutega oli narkootikumidega katsetajaid arvukamalt poiste seas. Noorte uimastitarvitamist saab vaadelda ka võrdluses vaba aja veetmise eelistuste, koolikohustuse täitmise ja sotsiaalsete oskustega. Noorte uimastikasutusega on uurimuses käsitletud vaba aja tegevustest enim seotud sage sõpradega õhtuti väljas käimine ja ajaviiteks ostukeskustes, tänavatel, parkides ja mujal jalutamine. Selliselt vaba aega veetnud noored olid sagedamini proovinud narkootilisi aineid, tarvitanud alkoholi ja olnud purjus ning suitsetanud viimasel kuul igapäevaselt. Ka koolikohustuse täitmata jätmine ja õppeedukus seostus tugevalt uimastite tarvitamisega. Oluliselt sagedamini suitsetasid regulaarselt, tarvitasid alkoholi või narkootilisi aineid ja olid olnud purjus need 15–16-aastased kooliõpilased, kelle õppeedukus oli kehvem ning kes puudusid sageli põhjuseta. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis enam uimastitega katsetajavaid noori, eriti just kanepiga. Kui Euroopas on keskmiselt kanepit proovinud 17 protsenti õpilastest, siis Eestis on see näitaja 24 protsenti.

Üledoos
Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa.
Euroopa Liidus on enamik üledoseerimise ohvreid nooremad inimesed, 20–45aastased,
keskmiselt kolmekümnendates eluaastates ning enamikul juhtudel on ohvrid mehed
Üledoseerimisest tingitud surmajuhtusid tundub rohkem esinevat kogenud ja suurema sõltuvusastmega kasutajatel kui noorematel ja kogenematumatel kasutajatel. Süstivate narkomaanide seas on kõrge ka
enesetappude määr. Eriti tundlikud on selle suhtes narkomaanid, kellel on esinenud depressiooni.
Avalikes kohtades süstijatel näib olevat kõrgem üledoseerimise risk; avalikus kohas süstivad tõenäolisemalt kodutud ja sotsiaalselt tõrjutud Narkootikumide üledoseerimise tähtsust tunnistatakse üha rohkem, kuid sellele kui tervishoiuküsimusele ei ole veel piisavalt tähelepanu pööratud.
Siseministeeriumi andmetel registreeriti mullu 123 narkosurma, kõige kõrgem oli narkosurmade arv 2009. aastal, mil suri 140 inimest
Narkomaania põhjused
Uimastite tarbimisele tõukavad tegurid võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuseas sellised sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus , alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Üheks oluliseks riskifaktoriks on ka vaba aja veetmise võimaluste puudumine, mille tagajärjel võivad igavlevad lapsed ja noored hakata tundma huvi uimastite vastu. Uimastite kasutamine ja nendega eksperimenteerimine oli ja on iseloomulik ennekõike nooremale vanuserühmale. Uurimused näitavad, et isiklikul tasandil on kuni 25-aastaste noorte seas levinumateks uimastitarbimise põhjusteks uudishimu, soov eksperimenteerida, sõprade ja eakaaslaste eeskuju, pere ja turvalisuse tunde puudumine, emotsionaalse läheduse defitsiit, vaba aja veetmise võimaluste puudumine, soov põgeneda probleemide eest ning ühekülgne arusaam uimastitest. Ühiskondlikul tasandil on tähtsamateks põhjusteks uimastite kättesaadavus, ühese seisukoha puudumine narkootikumide ja sõltuvusse jäänud noorte ning nende abistamise suhtes, narkomaania ja HIV- nakkuse teema tagaplaanile jäämine ühiskonnaelu ja päevapoliitika teiste probleemide kõrval, olukorda mõjutada saavate inimeste (õpetajate, ametnikud) vähene kompetentsus antud probleemi käsitlemisel, haridussüsteemi orienteeritus stabiilsete isikuomaduste ja keskendumisvõimega õpilastele.Kõiki nende põhjuseid tuleb arvestada mitte ainult uimastiennetustöö planeerimisel, vaid ka riikliku uimastipoliitika kujundamisel ja elluviimisel.
Ennetamine
Narkootikumide tarvitamisest tingitud kahjud nõuavad ühiskonnalt suuri materiaalseid kui ka mittemateriaalseid ressursse. Seega on efektiivne uimastiennetus väga oluline.
Esmane ennetustegevus kuulub Sotsiaalministeeriumi hallatava riikliku narkomaania
ennetamise strateegia alla. Riiklikul tasandil on esmase ennetuse peamine elluviija Tervise
Arengu Instituut ning Haridus - ja Teadusministeerium. Narkomaaniaravi pakkumine Eestis on endiselt metadoonasendusravi keskne . Uimastisõltlane vajab sõltuvusest vabanemiseks ja taas ühiskonda integreerumiseks erinevaid tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid. Uimastisõltuvusega inimeste ravi on keeruline ja kallis ning edukas vaid juhul, kui raviteenus on kvaliteetne ning seotud ka teiste tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenustega. Narkomaania muutus Eestis eriti teravaks probleemiks seoses HIV epideemiaga, mis sai alguse süstivate uimastisõltlaste rahvastikurühmas 2000. aastal. Samas on narkootikumide süstimine üksnes osa probleemist, kuigi selgelt kõige nähtavam (narkomaaniaga kaasnev sotsiaalne tõrjutus, marginaliseerumine, kuritegevus , turvalisuse vähenemine jms) ja ressursimahukam (kulutused ravile , rehabilitatsioonile jms) osa. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia raames on meie kanda nõudluse vähendamise valdkond . Olulisemateks sihtgruppideks on üldelanikkond (sh lapsed, noored, lapsevanemad) ning erinevad riskirühmad (riskilapsed ja -noored, süstivad narkomaanid). Eestis on olulisemateks tegevussuundadeks narkomaania ennetamisel uimastiennetuse integreerimine riiklikusse õppekavasse ja töö lastevanematega.Süstivatele narkomaanidele suunatud teenuste puhul on oluline laiendada ja arendada kahjude vähendamise teenuseid, sealhulgas kasutada neid ravivõimaluste tutvustamiseks ja esmaseks ravile suunamiseks, arendada ravivõimalusi opiaadi- ja amfetamiinisõltlastele ning tõsta sõltuvusravi teenuse kvaliteeti parandades seeläbi klientide ravisoostumust. Oluline on tagada ka narkomaaniaravi võimalus kinnipidamisasutustes ja laiendada seal kahjude vähendamise teenuseid. Pikemas perspektiivis on oluline integreerida varane sekkumine (sõltuvuse diagnoosimine), esmane ennetus , sõltuvusravi ja rehabilitatsioon ning kahjude vähendamise teenused terviklikku süsteemi.
Narkoturg
Uimastitarbimise mustrit on Euroopas ümberkujundamas sünteesuimastid, mis tähendab, et aina enam pakutakse uusi ja veel registreerimata mõnuaineid. Kanepi ja kokaiini tarvitamise kasv on seiskumas, kuid aina populaarsemad on vastloodud psühhoaktiivsed ained ning seda eelkõige noorte seas. Sünteesuimastid on interneti vahendusel kergesti kättesaadavad, tihti müüakse neid nimede all nagu vannisool või taimetoit . Iga nädal ilmub turule vähemalt üks uus taoline toode. Endiselt on Eestis enamlevinud tarvitatavaks
opiaadiks fentanüül, mille tänavahinnaks on vastavalt aine kangusele 240-300
eurot gramm. Narkootiliste ainete ja nende lähteainete salakaubaveo meetodid ja trendid on üldjuhul püsinud muutumatutena. Ida regioonist tuleb Eestisse heroiin ja fentanüül. Kohalik
amfetamiinitootmine on vähenenud ja seda narkootilist ainet tuuakse nüüd valdavalt sisse
Hollandist läbi Saksamaa, Taani ja Rootsi. Ka hašiš tuleb Eestisse Hollandist.
Transiidimaana on Eesti jäänud silma kokaiini suurekoguselise salakaubaveoga – kokaiin
liigub Lõuna-Ameerika ja Aafrika riikidest läbi Eesti Euroopasse.
Kuue Eesti turul enimlevinud narkootikumi umbkaudsed turuhinnad tänaval :

• amfetamiin kuni 16 eur/g
  
• ecstasy 6eur/tk või kuni 10 eur/g
  
• kanep kuni 20eur/g
  
• kokaiin kuni 115eur/g
  
• GHB (" korgijook ") kuni 770eur/l
  
• "valge hiinlane " 170eur/g