Narkootikumid (0)

NARKOOTIKUMID
Ained, mis mõjutavad inimese psüühikat nii soodsas kui ka psüühikahäireid põhjustavalt, nimetatakse psühhoaktiivseteks. Nende ainete hulk on väga suur ning osa neist on igapäevaselt kasutusel ilma seadusandlike piiranguteta (näiteks kohv), mõnede kättesaadavuse üle on kehtestatud piirangud (näiteks vanuseline piirang alkoholi ja tubaka puhul) ning suurt hulka aineid (nende valmistamist , tootmist, levikut, kasutamist jne) kontrollitakse rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari „narkootiline aine“, samuti on levinud termin „ uimasti “. „Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad selle vastupanuvõimet haigustele ja stressile.“ (www. folklore .ee..) Viimasel aga puudub ühemõisteline sisu. Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadusega või mitte.
Narkootilisi ja psühhoaktiivseid aineid klassifitseeritakse mitmeti, näiteks valmistusviisi (kodusel/tööstuslikul moel) ja päritolu (looduslik/sünteetiline/keemilised ühendid) järgi, või siis toime järgi kesknärvisüsteemile. Viimaste hulka kuuluvad näiteks depressandid ( rahustid ), stimulandid ( amfetamiin , ecstasy , kokaiin ) ja hallutsinogeenid (LSD).
Paljud narkootilised ained on valmistatud kanepist . Kanep on laualt levinud põõsjas taim, mis kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis metsikus looduses, kuid seda kasvatatakse ka kultuurtaimena. „Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel.“ (Leisalu, 3)
Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille peenestatuse tase võib varieeruda. Mõnikord esineb marihuaana ka pressitult, erineva kuju ja suurusega tükkidena või plaadikestena. Marihuaana värvus võib olla kollakasrohelisest pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest ning võib olla sarnane näiteks heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga. Marihuaanat suitsetatakse sigarettides või piibus (ka vesipiibus), nii puhtal kui ka tubakaga segatuna. Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana üks enimlevinumaid ning tihti on see aine, millega alustatakse narkootiliste ainete kasutamist.
Illegaalset kanepitoodangut valmistatakse suures koguses Põhja-ja Lõuna-Ameerikas., Kariibimere saartel, Aafrikas ning Kagu-Aasias. Tetrahüdrokammabinooli sisaldav kanep ja sellest valmistatud narkootilised ained kuuluvad meil narkootiliste ja psühhoaktiivsete ainete I nimekirja, s.o. ainete hulka, mille käsitlemine Eestis on keelatud, v.a. erijuhtudel.
Teiseks narkootiliste ainete tooraineks võib nimetada unimagunat. „ Unimaguna alkaloide, millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka.“ (Leisalu, 4)
Narkootilised opiaadid jagunevad looduslikeks ( morfiin , tebaiin) ja pooslünteetilisteks ( heroiin ehk diatsetüülmorfiin). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid , mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toime sarnaneb morfiini omale. Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin , ketobemidoon jne. „Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks.“ (Leisalu, 5)
Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadase kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldaldab nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest.
Eestis kasutatud opiaate süstivad narkomaanid aastaid kas Leedust , Valgevenest või kohalikust unimagunast saadud pruuni vedelikku, mida tunti nimetuse all „vedel heroiin“, „ moon “, „moonilahus“ jne. 1998. aastal ilmus Eesti illegaalsele narkoturule pulbriline heroiin ning enamus nn.moonivedelikku kasutanud narkomaane on üle läinud selle süstimisele.
Üks vanimatest kesknärvisüsteemi stimuleerivatest sünteetilistest narkootilistest ainetest on amfetamiin, mida on kasutatud kui tugevat stimulanti ning ka kehakaalu vähendajat. Tänavakaubanduses esineb amfetamiin (amfetamiinsulfaat) põhiliselt pulbrina, kapslitena, harvem ka tablettidena. Sõltuvalt valmistusmeetodist võib see olla valge, helekollaka või roosaka värvusega ning lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Seda kasutatakse kas süstides, suu kaudu või ka ninna tõmmates ning see tekitab tugeva psüühilise sõltuvuse. Nii toimelt , välimuselt kui ka kasutusviisilt sarnaneb amfetamiiniga metamfetamiiin, mille aluselist vormi suitsetatakse spetsiaalsetes vesipiipudes. Keemiliselt struktuurilt on amfetamiinile lähedane ka ecstasy, mida peetakse ka entaktogeeniks, s.o. aineks, mis hõlbustab suhtlemist ja kontaktide sõlmimist inimeste vahel. Eestis on ecstasy siiani esinenud põhiliselt heleda värvusega tablettidena, millel on tihtipeale mitmesugused kujutised, näiteks varblane, päike, delfiin , viisnurk jne.
Lõuna-Ameerika kõrgmägedes kasvatatava kokapõõsa lehtedest saadav kokaiin (kokaiinhüdrokloriid) on valge lõhnatu pulber , mille tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninnatõmbamine. Kokaiini tarvitamisel tunnetatakse jõudu, väheneb väsimus, inimene muutub aktiivseks ja on püsimatu, väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata. Kokaiin on närvisüsteemi stimuleeriva toimega ja tekitab kiiresti psüühilise sõltuvuse. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis eriti levinud.
Meie narkoturul tuntakse veel narkootikumi nimega GHB ehk gammahüdroksübutüraat, mida kasutatakse tihti pidudel ja jõusaalides. Samuti tantsupidudel ärakasutatavat valget pulbrit ketamiini kasutatakse meditsiinis ja veterinaarias üldanesteetikumina- seda süstitakse otse veeni ja vahel ka lihastesse. Ketamiini pulbrit tõmmatakse ninna ja vedelikku süstitakse. Nii ketamiin kui ka GHB kuuluvad narkootiliste ja psühhoaktiivsete ainete IV nimekirja, so. ainete hulka, mida sisaldavaid ravimeid võib jaemüügi korras apteegist väljastada ainult retsepti alusel.
Uimastite kuritarvitamisega kaasnevad alati muutused psüühikas uimasti tarvitamise ajal või võõrutusseisundis alates ärevusest kuni psühhoosi, teadvusehäirete või ka dementsuseni. Sageli esinevad psüühikahäired ka võõrutusseisundi järgsel absinentsiperioodil, mil aine tarbimisest on loobutud . Psüühilise staatuse iseloomustamiseks saab andmeidisikut intervjueerides ja kliiniliselt jälgides. Uimasti kuritarvitamisega võivad kaasneda paljud psüühikahäired, nt. tajumishäired, tunde-ja tahteeluhäired, mäluhäired, teadvusseisundihäired jm.
Heroiinipulber
KASUTATUD KIRJANDUS:
1. Leisalu, V. Uimastid. Tallinn, 2003
2. Renata . http://www.folklore.ee/~renata/myrk/narkootikumid.html