Tööturg (1)

Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein
Tööturg
REFERAAT
Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: KMI 31
Juhendaja : lektor Martin Toding
Esitamiskuupäev: 8.01.2014

Tallinn 2014

Sisukord

Üldine 3
Tööturu mõiste 3
Kellest ja millest koosneb tööturg 3
Tööpuudus ja tööjõupuudus 5
Tööpuudus 5
Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju 6
Tööjõupuudus 6
Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika 6
Mis on tööhõivepoliitika? 6
Riigi roll tööturul 7
Kokkuvõtlik Eesti tööturu ülevaade 8
Kokkuvõte 9
Viited 10

Üldine

Tööturu mõiste

Tööturuks nimetatakse süsteemi, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti. Tööturgu võib vaadata kui kaubaturgu, kus nõudluse tekitajaks on ettevõtja ja pakkujaks palgatöötaja . Tööturg ja kaubaturg on tihedalt omavahel seoses.

Kellest ja millest koosneb tööturg

Tööturuga seotud mõiste puudutab vaid tööealist rahvastikku. Statistikas arvestatakse tööealise rahvastikku hulka kõik 15–74-aastased inimesed. Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks:

majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; siia kuuluvad kõik töötajad ja ka töötud ;

majanduslikult passiivse ehk mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad kõik need isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Siia kuuluvad näiteks koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud inimesed.
Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötajad on ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata või viibivad ajutiselt töölt eemal, näiteks haiguslehel või sõjaväes.
Töötutena käsitletakse kõiki neid inimesi, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Töötud on osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Seega ei kuulu töötute hulka laps, kes on liiga noor, et kuuluda tööealise elanikkonna hulka, samuti pensionär ja koduperenaine, kes ei soovi palgatööga tegeleda ja kes seetõttu on majanduslikult mitteaktiivne. Töötute hulka ei kuulu ka need inimesed, kes on väga pikaajalise tööotsimise tulemusena kaotanud lootuse tööd leida ning on seetõttu tööotsimisest
Tööandja  on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd. Tööandja on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõu kulude ohjes hoidmisest.
Palk
Palk on töötaja tehtud töö tasu tööandja käest. Turumajanduses (v.a riigisektoris) pole otsest ettekirjutust palga suuruse kohta. Tööandja ja töötaja vahel lepitakse palga suurus kokku enne tööle asumist, motiveerides sellega töötajat. Küll aga oleneb palk turul valitsevast tööjõupuudusest või tööpuudusest ning inimeste kvalifikatsioonist. Tööjõupuuduse olukorras, kus tööandjal on järjest väiksem võimalus leida vabale töökohale töötajat, suurendab see töötaja võimalust küsida järjest suuremat palka. Teistpidi suurendab see ettevõtte kulusid, mille kompenseerimiseks kergitatakse toote hinda. Üldjuhul tekib turul mingi töö palga suuruse vahemik vastavalt nõudlusele ja pakkumisele, mis on omane turumajandusele.
Joonis 1. (Keskmine brutopalk 2013 III kvartal )
Joonis 2.

Tööpuudus ja tööjõupuudus

Tööpuudus

Töötus ehk tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus. Tööpuudus on tihedalt seotud inimeste oskuste ja haridusega (hariduspoliitikal on oluline roll tööpuuduse vähendamisel). Eraldi saab välja tuua struktuurse tööpuuduse, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta pakutava töö nõudmistele (puudus oskustöölistest). Majanduspoliitika peamisi eesmärke on saavutada täistööhõive olukorda, kus kõik, kes tahavad saavad töötada, seda ka saavad (reaalses turujumanduse olukorras olematu võimalus).
Joonis 3. (Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013)

Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju

Majanduslik kahju

Tootmata jäänud toodang

Ressurss, mis on kasutamata

Töötute ülalpidamine riigi kulul ja maksumaksja raha eest

Tarbimine puudulik või nõrk töötute sektoris
Sotsiaalne kahju

Olenevalt töötuse pikkusest võivad kannatada oskused

Psüühika kannatab

Kasvab kuritegevus

Tööjõupuudus

Tööjõupuudust võib pidada peaaegu et sama hulluks kui tööpuudust, kuna ettevõtteid piirab kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
Tööjõupuudusega tekkiv kahju

Ettevõtted ei saa laieneda, kuna puudub vajalik kvalifikatsioon

Kannatab kauba kvaliteet

Vähenevad välisinvesteeringud

Ettevõtted kolivad oma tööstust riigist välja
Need mõned näitad on ainult osa sellest, mis kollapsi võib üks hetk tekitada tööjõupuudus. Sellises seisus on võimatu maksta palkasid, mis rahuldaks töötajaskonda, kuna ettevõtetel jääb saamata suur osa tulust. Lahendus probleemile saab otsida haridusest, kus otseselt riigil on palju teha. Riiklikute õppetellimuste ümberkorraldamine, töötute suurem väljaõpe ja alustavate ettevõtete laialdasem toetamine. Need on need mõningad võimalikud lahendused, mis annaks vajaliku lükke tööpuuduse vähendamiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks. Tööjõu ka tööpuudus käivad käsikäes.

Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika

Mis on tööhõivepoliitika?

Tööhõivepoliitikat saab sisuliselt jagada kaheks. Passiivne tööturupoliitika tegeleb riigi tööpuuduse tagajärgede leevendamisega. Näiteks töötu abiraha või töötuskindlustuse maksmisega. Aktiivne tööturupoliitika tegeleb uute töökohtade loomisega , ümberõppevõimaluste pakkumise ja ettevõtluse loomist soodustavate tegevustega. Selleks luuakse ennetavaid majanduskavasid. Kokkuvõtlikult saab tööhõivepoliitikat nimetada riigi käitumiskava töötuse ja tööjõupuuduste parandamiseks.
Viide 1. Väljavõtted Eesti konkurentsivõime kavast 2020

• Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel.
  

• Eesmärgiks on võetud ka tänase töövõimetuse süsteemi reform , mis tagaks süsteemi
  

jätkusuutlikkuse – sealjuures säilitaks ja parandaks tööealise elanikkonna töövõimet,ennetaks töötust ja töövõime langust ning toetaks inimese tööturule naasmist. Reformiga seatakse fookusesse tööealise tervisekahjustusega inimese töövõime parim kasutamine, sealhulgas keskendutakse töövõime langusega ja puuetega inimestele suunatud töölesaamist ja töötamist toetavatele meetmetele.

Riigi roll tööturul

Riigi (ja/või linna) roll tööturu kontrolli all hoidmine muutub järjest olulisemaks tänapäeva globaalses maailmas. Vaatamata sellele, et turumajandus reguleerib suuresti vajadust töötajate järele ei suuda see tagada kogu süsteemi toimimist. Riigi ülesanne on töötada välja uusi programme ja meetmeid, mis suurendaks ettevõtete huvi avama oma tööstusi just selles regioonis, andes ettevõtjale kindlustunde pikaajaliste investeeringute tagasiteenimiseks. Seda mitte tehes on riigil oht kaotada nii tööjõudu, kes rändab riigist välja kui ka tööpakkujaid, kellel pole võimalusi edasi töötamiseks.
Joonis 4. (Eesti Pank ) (Baltimaade rändesaldo ja Soome statistikaameti neto sisserände andmed Eestist Soome)

Kokkuvõtlik Eesti tööturu ülevaade

Eesti tööhõivepoliitikat võib kokkuvõtlikult nimetada pigem passiivseks. Selles pole süüdi niivõrd riik ise, kui okupatsiooniaastate märk vanemaealise töötajaskonna mälus. Kuid arusaama, et haridust pole vaja ja riik peab töö mulle leidma hakkab vähenema ja riik kannab selles oma osa. Pakkudes töötutele tasuta väljaõpet ja võimalusi ettevõtluse alustamiseks väheste vahenditega.
Riigi suuremaks probleemiks võib hoopis pidada väljarännet, mille hoogu on palju raskem peatada. Skandinaavia riigid on ahvatluseks paljudele eestlastele, kes hea õnne ja suurema palga nimel eestimaa tolmu jalgealt pühivad. Sellisele probleemile pole aga ühtset lahendust. Erinevad probleemid tekitavad surnud ringi, kus ühe probleemi tekitajaks on teine ja reaalne lahendus oleks võimalik saada kõikide murede üheaegsel lahendamisel. Kuna riigiaparaadi juhtimine on aeglane ja keeruline, siis pole ka võimalust kiireid lahendusi saavutada rääkimata sellest, et probleemide karakteristika muutub aja jooksul.
Riigi tööhõivepoliitika näitab ka paranemismärke, mis seostub ennekõike kõrgtehnoloogiliste alade, tootmis alade ja infotehnoloogia sektori toetamises. Nende alade otseses või kautses toetamises võibki peituda edu võti sest eesti on geograafilise asendi ja rahvastiku suuruse tõttu sunnitud arenema ja arendama, et välja tulla odava tööjõu riigi staatusest .

Kokkuvõte

Tööturgu tuleb vaadata kui ühte tervikut. Kõik, mis toimub ühe tööturu osalisega mõjutab otseselt või kaudselt ka teisi. Probleemide lahendamisel tuleb kaasata kõiki osapooli või vähemasti arvestada nendega. Töös sai välja toodud, et keskseks lahenduseks võib pidada haridust, mis on otseselt seotud riigi tegude ja otsustega. Ennekõike tuleb tegeleda ennetamise mitte likvideerimisega, kuna tekkinud kahju on kordades suurem, ennetamise kuludega.

Viited

Viide 1. Eesti konkurentsivõime kava 2020
Joonis 1. Statistikaamet (Keskmine brutopalk 2013 III kvartal)
Joonis 2. Eesti panga tööturu ülevaade (Keskmise brutopalga ja reaalpalga kasv)
Joonis 3. Statistikaamet (Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013)
Joonis 4. Eesti panga tööturu ülevaade (Baltimaade rändesaldo ja Soome statistikaameti neto sisserände andmed Eestist Soome)