TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS (0)

MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Töö ja palk
Miks inimesed teevad tööd? 
Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele 
Majanduslik sund
töötasu näol
Töökohustus vangi-
Asjaolu, et elamiseks vajali-
ke hüviste omandamiseks 
laagris; töökohustus
vajaminev töötasu sunnib
endises N Liidus
inimesi tööle 
Sund
Harjumus
Teatud  moraalne  rahulo-
lu, mida inimene võib 
Mõni inimene ei oska
töö tegemisest saada 
Ilma tööta olla
Eneseteostus
ANDRES  ARRAK
1                       AUDENTES   MAINOR  ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Palk            tasu tehtud töö eest 
ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest 
tükipalk – tasu tööga loodud toodangu hulga eest 
brutopalk  –väljateenitud palk enne maksude maksmist 
netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude 
( tulumaks , töötuskinlustusmaks jne) maksmist 
ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahul/
damiseks 
miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei 
tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta 
keskmine palk – teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta)
jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on 
jagatud töötajate koguarvuga 
Tabel 5.1. Keskmine palk Eestis 1994–2001 (kroonides) 
Aasta
Alampalk kuus
Keskmine brutopalk
(EEK)
kuus (EEK)
1996
      680
           2985
1997
      845
           3573
1998
    1100
           4125
1999
     1250
           4418
2000
     1400
           4907
2001
    1600
           5511
ANDRES ARRAK
2                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg 
tööjõu nõudlus – näitab, kui paljud ettevõtted soovivad 
          töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta 
väljendab ettevõtete huvi 
tööjõu pakkumine – näitab, kui palju on neid inimesi, kes 
         mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest 
väljendab töötajate soove 
Tööturg        turg , kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja 
(tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) 
Tööpuudus  – tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on 
suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta 
lk
TÖ
a
N
Ö
Õ
J
P
U
Õ
D
U
M  
IN
TÖÖJÕU 
E
PAKKUMINE
p1
T
Tasakaalupalk – tööjõu 
pakkimist ja nõudlust 
tasakaalustav palk 
p2
Töötajate
a a
a a
arv
1
2
3
4
Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) – tööturu situatsi-
oon, kus  tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine 
ANDRES ARRAK
3                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Ametiühingud 
Ametiühingud – töötajate esindusorganisatsioonid, mis 
kaitsevad  töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda 
läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) 
Kollektiivne tööleping (ka:  kollektiivleping ) – leping, mis 
sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastasti-
kused kohustused ja õigused 
ETTEVÕTTE
Tööläbirääki-
AMETIÜHING
ADMINISTRATSIOON
mised
KOLLEKTIIVLEPING
Streik – situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad 
töötamisest 
Lokaut – situatsioon tööturul, kus ettevõtte administratsioon
keeldub töölisi tööle lubamast 
ANDRES ARRAK
4                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tööjõud
Eesti 15-74 aastane (tööealine) rahvastik majandusliku staatuse järgi
ELANIKKOND
1 367 000 /2001/
15-74 A. RAHVASTIK
TÖÖEAST VÄLJAS
u. 1 105 400 /80,9%/
261 400 /19,1%/ 
TÖÖJÕUD
MAJ. MITTEAKTIIVNE
711 200 /63,7%/
394 200 /36,3%/
HÕIVATUD
TÖÖTUD
PENSIONIEALISED
626 100 /87,4%/
85 200 /12,6%/
(TÄIEND)ÕPPIMAS
HOOLITSEB PERELIIKME EEST
PALGATÖÖTAJAD
574 000 /92%/
HAIGE, INVALIID
TÖÖTUSE KESTUS
Kuni 6 kuud – 36 600
MITTEPALGALISED
HEITUNUD
7-12 kuud –     11 700
52 000 /8%/
13-24 kuud –   13 700
MUUD
üle 24 kuu –     23 100
Allikas: Eesti  Statistikaamet
ANDRES ARRAK
5                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) – 
15- kuni 74-aastane elanikkond 
Aktiivne rahvastik – tööjõud e. 
Mitteaktiivne rahvastik – osa 
osa tööealisest rahvastikust, 
tööealisest rahvastikust, kes 
kes osaleb tööturul 
asub väljaspool tööjõudu e. 
ei osale tööturul 
Töötaja (ka: hõivatu) – 
Töötu – inimene, kes soo-
inimene, kes teeb tööd 
vib tööd teha ja on võime-
ja saab selle eest tasu 
line tööd tegema, kuid kes
ei leia tööd 
ANDRES ARRAK
6                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tööpuudus 
Hõivatuse määr – näitab  protsentuaalselt  hõivatute osa 
kogu tööealisest rahvastikust 
Tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja) – 
näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) 
osa kogu tööealisest rahvastikust 
Töötuse määr – väljendab protsentuaalselt töötute arvu 
tööjõus (töötud pluss hõivatud) 
Definitsiooni on välja töötanud:
Rahvusvaheline Tööorganistasioon 
(inglise keeles International  Labour  Organisation, 
lühendatult ILO) 
Siirdetöötus – tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel 
Struktuurne töötus – selline tööpuudus, mis tekib siis, kui 
tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja  kvalifikatsioon ) 
ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega 
ANDRES ARRAK
7                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tabel 5.2. ILO ja registreeritud töötuse näitaja võrdlus, 
1998 aasta andmed 
RIIK
ILO töötus
Registreeritud töötus
Belgia
9,8
14,0
Taani
6,9
8,5
Saksamaa
9,6
10,5
Kreeka
9,6
4,3
Hispaania
22,1
14,3
Prantsusmaa
12,4
12,0
Iiri
11,8
18,8
Itaalia
12,0
27,3
Luksemburg
2,5
2,5
Holland
6,3
6,0
Austria
4,4
5,9
Portugal
7,3
9,8
Suurbritannia
8,2
7,4
EESTI (2000 a.)
13,8
6,6
ANDRES ARRAK
8                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Muutused ja arengutendentsid Eesti tööturul 
Muutuse tööhõive struktuuris 
70
60
50
40
Põllumajandus
30
Tööstus
20
Teenindus
10
0
Eesti1991
EL 1965
Jaapan 1965
USA 1965
Eesti 1995
EL 1980
Jaapan 1980
USA 1980
Põllumajandus
20,4
16,4
23,5
6,3
10,7
9,4
10,4
3,6
Tööstus
36,7
40,4
32,4
35,5
34,9
36,9
35,3
30,5
Teenindus
42,9
43,3
44,1
58,2
54,5
53,6
54,2
65,9
Joonis 5.5. Muutused Eesti tööhõive struktuuris. 
Allikas: ESA ja  OECD  andmebaasid 
Tabel 5.3.  Hõive muutus majanduse  kolmes  põhisektoris 
(rahvastik vanuses 15–69 aastat, tuhandetes) (%) 
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
Majandus-
sektorid
837,9
825,8
806,6
761,4
698,9
675,4
633,4
619,3
613
602,5
575,3
568,3
572,2
kokku
Primaar-
sektor
177,3
164,5
155,4
137,7
111,8
95,6
64,6
60,2
56,5
53,5
46,7
40,9
39,5
Sekundaar -
sektor
310,8
309,6
298,8
274
232,4
219,4
216,7
208,4
204,5
200,1
185,7
190,4
189,9
Tertsiaar -
349,8
351,8
352,5
349,6
354,7
360,4
352,1
350,7
352
348,9
343
336,9
342,8
sektor
Allikas: Eesti Statistikaamet 
ANDRES ARRAK
9                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Joonis. Hõive muut ja töötuse määr Eestis 1999-2002
hõive muut (%)
töötuse määr (%, parem skaala)
3.0%
16%
2.0%
14%
1.0%
12%
0.0%
10%
-1.0%
8%
-2.0%
-3.0%
6%
-4.0%
4%
-5.0%
2%
-6.0%
0%
I kv 1999
II kv 1999
 kv 1999
I kv 2000
 kv 2000
I kv 2001
 kv 2001
I kv 2002
III kv 1999
IV
II kv 2000
III kv 2000
IV
II kv 2001
III kv 2001
IV
II kv 2002
III kv 2002
Allikas: Eesti Pank
ANDRES ARRAK
10                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tööpuudus ja SKP kasv
20
15
10
5
0
-5 2Q-3Q-4Q-1Q-2Q-3Q-4Q-1Q-2Q-3Q-4Q-1Q-2Q-3Q-4Q-1Q-2Q-3Q-4Q-1Q-2Q-3Q-4Q-1Q-
96 96 96 97 97 97 97 98 98 98 98 99 99 99 99 00 00 00 00 01 01 01 01 02
SKP muutus
3,6 3,4 5,3 4,7 11 12 13, 11, 7,6 2,9-0,6-2,5-2,2-0,82,5 6,5 7,8 7,3 6,0 5,8 5,0 5,0 5,7
Töötuse määr  9,6 10 10 9,6 9,5 9,9 9,8 10 9,6 9,6 10 12 12 12 13 15 13 13 14 14 12 12 12 11
SKP muutus
Töötuse määr 
Joonis 5.6. Eesti tööpuuudus ja SKP kasv, 
Allikas: ESA 
ANDRES ARRAK
11                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus 
Aktiivne tööpoliitika – 
passiivne tööpoliitika – 
valituse  poliitika, mis 
valituse poliitika, mis 
püüab ennetada töötuse 
tegeleb töötuse tagajär-
tekkimist, näiteks  luues  
gede  leevendamisega, 
uusi töökohti või tege-
näiteks maksab töötu 
ledes ümberõppe  orga -
abiraha  
niseerimisega 
Tööpuuduse-vastased meetmed :
uute töökohtade loomine 
täiend- ja ümberõpe 
hädaabitööd 
spetsiaalsed  tööturuprogrammid 
töötu abiraha 
Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad toetuvad 
neljale põhisambale:
uus ettevõtluskultuur 
töölerakendamise uus kultuur 
uuendustega  kohandumise  uus kultuur 
võrdsete võimaluste uus kultuur 
ANDRES ARRAK
12                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Uus ettevõtluskultuur: 
Printsiibi peamine eesmärk on uue ettevõtluskultuuri  juurutamine  
eesmärgiga luua uusi ja paremaid töökohti. 
Olulisemaid prioriteete on ettevõtte loomise lihtsustamine 
Töölerakendamise uus kultuur : 
Kasvav lõhe tööjõu reaalsete teadmiste ja oskuste ning  kaasaeg -
sele töökohale esitatavate nõuete vahel 
Selleks, et tagada kõigile töötutele tööturule sisenemine, 
võtavad liikmesriigid endale kohustuse pakkuda igale 
täiskasvanud töötule võimalus täiend-õppeks kaheteistkümne
esimese töötuks olemise kuu jooksul 
Igale  noorele  töötule võimaldatakse täiendõpe kuue esimese
töötuks ole- mise  kuu jooksul 
ANDRES ARRAK
13                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Uute tingimustega kohanemise uus kultuur : 
Eesmärgiks on tööturuosaliste  kohanemine  kiiresti muutuva tehno-
loogiliste muuda-tuste ja muutunud turusituatsiooni tingimustes. 
Selle eesmärgi saavutamiseks oleks vaja muuta sotsiaalse 
partnerluse põhimõtteid Euroopa Liidus:
Sotsiaalsed  partnerid  peavad vastaval tasemel läbirääkimisi 
töötingimuste (kaasa arvatud tööaeg) paindlikumaks 
muutmiseks 
Töötingimuste paindlikumaks muutmine tähendab ühtlasi ka 
seda, et  osalise  ajaga ja  paindliku  töögraafikuga töötavatele 
inimestele antakse senisest  suuremaid  sotsiaalseid garantiisid 
Liikmesriigid peavad ettevõtete kohanemiseks uute tingimustega: 
Muutma   investeeringud   inimkapitali  atraktiivsemaks, rakenda-
des fiskaalseid meetmeid. Maksusoodustusi kasutades tuleb 
soodustada ettevõttesisest koolitust 
Suunama tööturupoliitika rahalised vahendid stabiilsete 
töökohtade loomisele ja tööjõu kaasajastamise programmidele 
Regionaalpoliitika  valdkonnas tuleks rakendada järgmisi poliitika-
meetmeid :
Luua üleriigilised andmebaasid, mis võimaldaksid arvutivõrgu
vahendusel mistahes riigi osas saada ülevaate vabade töökoh-
tade  ja tööd otsivate inimeste kohta 
Finantseerida ettevõtlusalaseid uuringuid. Siiani puudub üle-
vaade tööandja  vajadustest  ja tulevikuplaanidest tööjõu osas 
eri regioonides. 
Kolimistoetused, mis oleksid suunatud kindlatele sihtgruppi-
dele, kes otsustavad asuda tööle ja elama piirkondadesse, 
kus vajatakse vastava kvalifikatsiooniga inimesi
ANDRES ARRAK
14                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
             5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur: 
Eesmärgiks on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist, 
suunates spetsiaalseid vahendeid meeste ja naiste tööpuuduse 
erinevuste vähendamiseks ning ergutada uute töökohtade loomist 
naistele 
ANDRES ARRAK
15                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

Document Outline

• PowerPoint Presentation
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15