Töötuse Referaat (7)

SISUKORD
SISSEJUHATUS..............................................................................................3.lk.
TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk.
Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk.
Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk.
TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE ......................................................................6.lk.
Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk.
Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk.
Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk.
Vabatahtlik tööpuudus.......................................................................................7.lk.
Varjatud tööpuudus............................................................................................7.lk.
Registreeritud tööpuudus...................................................................................7.lk.
TÖÖTUSE STATISTIKA.............................................................................8.-9.lk.
TÖÖTUS NÄITAB KASVU MÄRKE...........................................................10.lk.
Andmed............................................................................................................10.lk.
KOKKUVÕTE................................................................................................11.lk.
KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................12.lk.

SISSEJUHATUS

Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud

tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja

majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida

ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid , seda sügavamad ja

komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas.

Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja

sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu

pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali , suurendab

ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel

töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna

pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks.

Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende

puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid.

TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE

Töötu või tööotsija

Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija.

 

Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole;

 

Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;

 

Töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse ning esitada avaldus. Töötule koostatakse individuaalne tööotsimiskava, mille alusel hakatakse osutama tööturuteenuseid ja pakkuma tööd.

 

Isik, kes leiab, et töötuna või tööotsijana arvelevõtmisel, talle individuaalse tööotsimiskava koostamisel, tööturuteenuse osutamisel või tööturutoetuse määramisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide . Vaie esitatakse Tööturuametile.

 

Teenused töötule ja tööotsijale

Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.

 

Tööturuteenuste liigid on:

teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest.

töövahendus - töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine;

tööturukoolitus - töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta.

karjäärinõustamine - töötule ja tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes.

tööpraktika - töötule praktilise töökogemuse saamiseks eraõiguslikust juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast tööandja või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.

avalik töö - ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul.

tööharjutus - töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks. Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud.

palgatoetus - tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

toetus ettevõtluse alustamiseks.

 

Tööturuteenust võib osutada peale Tööturuameti ja selle piirkondlike struktuuriüksuste ka erafirma, mis on registreeritud Sotsiaalministeeriumis tööturuteenuse osutajana.

 

Tööturuteenuse osutaja ei tohi nõuda tasu tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.

TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE

Siirdetööpuudus 

Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.

Struktuurne tööpuudus 

Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.

Tsükliline tööpuudus 

Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.

Vabatahtlik tööpuudus 

Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik külg.

Varjatud tööpuudus 

Varjatud tööpuudus on seotud inimestega kes ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad - inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole " nagunii " saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima .

Registreeritud tööpuudus 

Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha , võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust.

TÖÖTUSE STATISTIKA

Tänavu I kvartalis oli töötuse määr 4,2%, teatab Statistikaamet.

Eelmisel aastal vähenes töötus järjepidevalt — kui I kvartalis oli töötuse määr 5,3%, siis aasta lõpus langes see 4,1%-ni. Tänavu I kvartalis jätkus töötuse vähenemise tendents ainult meeste seas, naiste olukord tööturul halvenes. Naiste töötuse määr kerkis I kvartalis 4,8%-ni ja oli meeste tööpuudusest suurem. Töö leidmisega oli raskusi eelkõige mitte-eestlastest naistel, kelle töötuse määr kasvas I kvartalis 8,6%-ni.

Töötuse määr soo järgi, I kvartal 2003 – I kvartal 2008

2008. aasta alguses vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus, sest uusi töötuid tuli juurde. Kui eelmise aasta alguses oli üle poole töötutest otsinud tööd aasta või kauem, siis tänavu I kvartalis vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus 38%-ni.

I kvartalis oli 15–74-aastasi tööga hõivatuid 657 000, töötuid 29 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused jt) 358 000. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 10 000 võrra rohkem. Tööhõive kasvas nii töötuse kui ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. Sealjuures kasvas ainult hõivatud meeste arv, hõivatud naiste arv kahanes.

Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

TÖÖTUS NÄITAB KASVU MÄRKE

Andmed

Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga, kasvades kuuga 3,8 ja aastaga 12 protsenti.

Registreeritud oli 13 425 töötut, mis moodustas tööealisest elanikkonnast vanuses 16 aastat kuni pensioniiga 1,6 protsenti.

Oktoobrikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 15 311 töötut. Oktoobris rakendus 1062 töötut. Uute töötutena registreeriti 2807 inimest.

31. oktoobril oli tööturuametis registreeritud 1599 noort töötut (vanuses 16-24 aastat) ning vanemaealisi töötuid oli 4193 (üle 50-aastased). 31. oktoobril arvelolnud töötutest 62,1% olid naised.

Registreeritud töötus oli kõrgeim Valgamaal, Ida-Virumaal ning Võrumaal (vastavalt 4,63%, 4,2% ja 4,15% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga).

Kõige madalam on töötuse tase jätkuvalt Tartumaal (1,38%), Harjumaal (1,39%) ning Raplamaal (1,43%).

Oktoobrikuu jooksul oli tööturuametil vahendada 10 716 tööpakkumist. 1. novembril oli vabu töökohti 8311.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtes võib öelda, et Eestist on võimalik vaba tööjõuressurssi leida. Kuid kahjuks tööturul tegutsejad (palgatööjõud ja ettevõtjad) tasakaalustavad oma huvisid, ignoreerides tööturult väljalangenute olemasolu ja probleeme. Tulemuseks on tööturule tagasipöördumise võimaluste kahanemine, sellega ka sotsiaalse välistamise oht. Taolised trendid viivad lõhe suurenemisele ühiskonnas, nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jäkusuutlikku arengut.

Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed.

Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna .

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.eesti.ee/est/teemad/too_ja_ettevotlus/tootus_ja_too_otsimine/
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6puudus

• http://www.stat.ee/18988
  
• http://www.arileht.ee/?majandus=407490
  

12