Teine maailmasõda

Q: Miks kerkisid pärast I ms esile demokraatlikud riigid ja mis viis demokraatia kriisini?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Miks tekkisid diktatuurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Millised kihid teda toetasid?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Milliseid reforme viisid Mussolini Hitler läbi majanduses?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Miks sõlmiti Müncheni tehing?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Kuidas sai MRP sõlmimine võimalikuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Milline oli Itaalia ja Jaapani tegevus ja roll II ms-s?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Millistel konverentsidel määrati Hitleri-vastase koalitsiooni poolt Euroopa tulevane saatus?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Q: Miks muutus Saksamaa lüüasaamine alates 1944 paratamatuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda

Moik, Kaspar

Teine maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks kerkisid pärast I ms esile demokraatlikud riigid ja mis viis demokraatia kriisini?
Miks tekkisid diktatuurid?
Millised kihid teda toetasid?
Milliseid reforme viisid Mussolini Hitler läbi majanduses?
Miks sõlmiti Müncheni tehing?
Kuidas sai MRP sõlmimine võimalikuks?
Milline oli Itaalia ja Jaapani tegevus ja roll II ms-s?
Millistel konverentsidel määrati Hitleri-vastase koalitsiooni poolt Euroopa tulevane saatus?
Miks muutus Saksamaa lüüasaamine alates 1944 paratamatuks?

Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda.
Demokraatlik
Totalitaarne

Valitsejaks on rigikogu st. Otsustajaid on palju

Valitsejaks on diktaator ja tema sõna maksab

Rahval on sõnaõigus ning rahvaalgatus õigus.

Rahval puudub algatus õigus

Parteid on lubatud

Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu
Võim on rahva käes
Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte
Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu jälgib rahva e. Enda valijate huve.
Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb
Sõnavabadus
Trükivabadus
Piiratakse nii sõna kui trükivabadust e.
Kõik võivad saada riigikokku(täieliku demokraatia puhul)
Riigikokku saavad vaid enamus häältest kogunud saadikud
Majandusse riik ei sekku, soovitakse turumajandust.
Kõikki või enamus eluvaltkondi kontrollib ja juhib riik
Püütakse kontrollida ka isiklikku ja majandus elu läbi kohustuslike ühingute ja liitudega.
Valitsejat ülistatakse ja tema vastased kõrvaldatekse.
Hirmutavad näidis karrikatuurid teiste maade vastu ja enda ülistamiseks.

Miks kerkisid pärast I ms esile demokraatlikud riigid ja mis viis demokraatia kriisini?
Kuna inimesed soovisid rohkem vabadusi. Tekkisid uued riigid, kes soovisid, et rahvas oleks rahul ning seetõttu andsid palju vabadusi. Aga kriis tekkis , kuna liigselt demokraatlikud põhiseadused tekitasid killustumise, sest nt valitsusse hakasid saama ka vähemlased ja tänu sellele vahetusid valitsused tihti. Rahvas hakkas aga siis tahtma üht kindlakäelisemat juhti, kes olkes võimeline stabiliseerima , ning kriitilises olukorras hakkavad ikka esile kerkima äärmuslikud parteid, kes siis võimu soovivad haarata ning tänu sellele tihti ka demoktaatia vahetus totalitaarseme ühiskonnaga. ( siin on Eesti näitel aga üldiselt?)

Miks tekkisid diktatuurid ?
Sest demokraatiat oli liiga palju, liiga palju parteisid pürgis valitsusse ja seega oli ka liiga palju erinevaid vaateid ja ideid, milles ei suudetud kokkuleppele jõuda. Valitsused püsisid väga lühikest aega. Samuti korralagedus jms asjad, millega rahvas rahul polnud, vajati kindlat juhti.

Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus B. Mussolinil võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid?
Mussolini oli sotsiaal demoktaat, ta tegi artikkleid, kus reklaamis sõda ja tänu sellele vistakse parteist välja. Pärast ms , kus ta on haavata saanud ja asub fašistide poolele. Kui toimuvad valimised, siis nad ei võida aga sellegi poolest tahavad 5 kohta valitsusse, muidu marsivad Rooma ja 1922 toimubki marss rooma ja tänu sellele saavad oma kohad. Mussoliini alustab teiste parteide kõrvale ajamist ning ei luba kritiseerida valitsust, tahab ms häbi maha pesta. Tekitas korpuratsioone ja ametiühinguid, milles osalemine oli kaohustuslik. Järgmistel valimistel 1929 aga on kaks sedelit , et kas jah Mussolini või ei Mussolini ning ülejäägi pidi politseile andma nii saadi jälgida, kes mida teeb. Tema vaated olid väga äärmuslikud ja kontrollivad ta kuulus küll vasakpoolsesse parteisse aga .. teda toetavad nõrgemad ja aremad..veel

Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus A. Hitleril võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid?
Pärast I ms Saksamaast tekkinud igati demokraatliku Weimari Vabariigi ohud olid Saksamaa nõrgestatus ja vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass . Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine , algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu. Kuid nad võeti koos Hitleriga kinni. Hitler sai 9 kuu pärast vanglast välja. Õllekeldri putš. Selleks ajaks polnud enam väga majandusraskusi, polnud kriisi, seega ei saanud äärmusloikud parteid esile kerkida. 1929 toimub USAs börsikrahh, mis levis Saksamaale, kkus see oli kõige hullem, sest Saksamaa sõltus USAst kõige rohkem. 90% langes tootmine, väga suur tööpuudus, pankrotid. Hakatakse kiruma valitsust. Kerkisid esile jälle natsid , kes tahtsid au taastada, kaotada reparatsioonimaksed jne.. 1931 lõpetabki reparatsioonimaksed. Valimisi on väga tihti. 4a ei pea üksiki partei ega valitsus vastu, Kõige rohkem said natsid 1932 230 kohta parlamendis. Ebaausatel valimistel veel rohkem. Natsid olid parempoolsed . Teised olid kommunistid ja sotsiaaldemokraadid . Nad ei saanud omavahel läbi. Muidu oleks saanud liituda ja moodustada enamiku Parlamendis ja ka koalitsiooni. Nüüd aga peab Hitler kantslerina koalitsiooni moodustama. Tuleb vähemusvalitsus. Seega ei olnud mõttekas. Valitsuses oli natsi ministreid 3. 1933 on valimiskampaania, kus tahtekase kommunistide kõrvaldada. Riigipäevahoone pandi põlema ja süüdistati kommuniste. Hitler kuulutas välja erakorralise seisukorra, millega põhiseadus ei kehtinud . Järgmistel päevadel kiidab riigipäev selle heaks. Kui sots.dem. hääletavad selle vastu, siis kõrvaldab Hitler ka nemad. 1934 sureb president Hindenburg , kes oli näinud Hitleri ohtu. Hitler teatab et võtab presidendi funktsioonid enda peale. Kogu võim on seega tema käes. Samal aastal tuleb nugade öö- kõrvaldab konkurendid iseenda parteist, laseb maha. 1935 võetakse vastu Nürnbergi seadused.

Iseloomusta Eestit sõdadevahelisel ajal (Vabadussõjda lõpust, detsembrimäss, uued Põhiseadused, „vaikiv ajastu“)
2. veb 1920 Tartu rahu. Samal aastav võeti vastu ka põhiseadus mis oli väga demokraatlik ja see oli isegi srélle miinuseks, sest parlamenti said ka väga väikesed parteid ja tekkis killustumus. Oli suur kommunitide mõju. 1924 1. Detsember kommunistide riigipööre. Tahavad vallutaa sidekeskused ja samal ajal on piiridel veneväed, kes kõik ootavad vaid käsku siseneda. Postimaja vallutatakse. Sõjakooli rünnatakse ja seal saab mitu poissi surma, keda hiljem alati rivistusel ette loeti. Baltijaamas sai surma teedeminister. Lennujaamas võeti kaks noort ohvitseri pantvangi ja nad allusid kuid hiljem mõisteti surma, kuna ei haksnud vastu. Aga see riigipööre suudetakse maha suruda ja kommunistid kaotavad igasuguse väärikuse... 1929. A jõuab majanduskriis ka Eestisse, ning tänu sellele tahetakse , et oleks kindel juht. Kerkivad esile vabadusõjalased e. Vapsid . Teine põhiseadus ei lähe hääletusel läbi, kuna muudatuseda on liiga väikesed aga 1932 a. PS läheb läbi . riigikogu muurib arvuliselt väiksemaks, õigused väiksemaks ja riigivanema kohustused suurenevad. Kuna kardetakse , et vapsid, kes on väga äärmuslikud saavd valimistel võimuse, siis Päts ja Laidoner teevad riigipöörde ja kuulutatakse kaitseseisukord. Vapsid keelatakse , juhud arreteeritakse. Kevadel aga hakkab ka riigikogu Pätsi kritiseerima ja too saadab selle laiali, sisuliselt on riigikogu olemas aga Päts valitseb üksi. 1934.a. hakkab vaikiv ajastu. Tekib tsnsuur, parteid keelatakse, tekivad kutseliidud. 1936. a uus põhiseadus(3.), kuna Päts soovis tagasipöördumist normaalse elu poole. 1. Jaanuar 1938 jõustus uus ps. Selle järg riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt 6 aastaks. Riigikogu muutus 2 kojaliseks 80 valis rahvas 40 kutsekodadest ja presidendi poolt. Rahvas ei võinud enam teha rahvaalgatust ja valimisõigus tõsteti 22 aastani.

Milliseid reforme viisid Mussolini/ Hitler läbi majanduses?
Hitler. Riik sekkus rohkem majandusse, loodi majanduse juhtimiseks ja suunamiseks Saksa Majanduse Peanõukogu. Majandusministeerium kasvas, tekkisid uued ministeeriumid ( relvastusministeerium). 1933-1939 paigutati majandusse 91 miljardit marka, millest 47 läks relvastusse. Sõjatööstustoodang kasvas 12 korda. See elavdas majandustegevust ja likvideeris töötpuudust, aga riigivõlg kasvas nelja kordselt. Hitler ehitas ka teid.
Mussolini.

Iseloomusta olukorda 1920ndate aastate Nõukogude Venemaal (sise- ja välispoliitika, majandus)
Kuna Venemaa oli sõjast räsitud ja kodusõdadest väsinud olid rasked ajad. Majandussidemed väisriikidega olid väga nõrgad. Sealne raha väärtus oli väga madal ja ebastabiilne. Seetõttu taheti väis valuutat. Esimesena suudeti teha leping Saksamaaga( kuna venemaal olid saksa vabrikud, kus koolitati mehi välja) ja hakati müüma kirikuvarasid maha väga väikese raha eest. 1921 aasta oli suur ikalduse aasta ja vili müüdi valuutaks ning enda rahvas suri nälga. Valuutat oli vaja aga tehnikaks. Riiki taheti industrialiseerida muuta tööstuslikumaks ja eriti arendati rasketööstust. Sõjakommunism hakkas kaduma. Hakkas kolhoseerimine , talupoegadelt võeti maa ära ja nad hakkasid streikima. Asi muutub kriitiliseks ja võetakse kasutusele NEP-i poliitika. See näeb ette, et iga talupoeg peab andma mingi hulga vilja ja ülejäägid võib omale jätta see motiveerib töötama. See asi hakkas aga muutuma kui 1924 a suri Lenin . Võimule sai Stalin , kes tekitab intriige. Stalinile ei meeldinud NEP-i poliitika , kuna see pidi tekitama kapitalismi, ja 1927 a see keelati. 1922- 1914 teostus raharehform.

Iseloomusta suure majanduskriisi põhjuseid, mõjusid ja sellest väljumist (olukord erinevates riikides).
Kui Ameerikas nähti, et elu läheb aina paremaks. hakati ostma aktsiaid ja loodeti, et sealt võidab palju. Aktsiate ostmiseks võeti laenu. Loodeti paari aasta pärast aktsiad maha müüa ja siis sealt võita. See kauplemine levis suurtesse massidesse. Ja niigi kallid aktsiad läksid veel kallimaks.. mõeldi, et nii see jätkub, aga see oli juba vale väärtus, lihtsalt mull, sest reaalväärtus oli palju väiksem. Peale selle oli tootmine liiga suur. Müüdi ka Euroopasse, aga kõik oli juba täidetud. Ületootmine . 24.okt. 1929 mull lõhkeb. Oli olnud hea viljaaasta. Kõik tahtsid müüa, aga lääneriigid lubasid et hinda alla ei lase. NSVL aga paiskad odavat vilja lääneturule. Ning hind lasti alla. Paljud läksid pankrotti . Inimesed jäid töötuks ja ei suudetud enam osta. Seetõttu väheneb ka tootmine. Kui kuuldake, et firmad koondavad, hakkavad inimesed aktsiaid ära müüd, seetõttu läheb nende hind väga madalaks. Pank aga tahab välga ja intressi tagasi. Usa pani tollid peale, et väljapoole mitte laene anda. Pangandus tõmbab kaasa kogu Euroopa. Raha pidi hakkama devalveerima. Välja tulemine. Uue kursi oluliseks osaks oli põllumajandus poliitika. 1933 loodi Agricultural Adjustment Administration, mille eesmärk oli põllumajandustoodangu hindade tõstmine ja perefarmide kui agraarsektori põhiliste tootmisüksuste säilitamine. Töötuabirahad ja vanaduspensionid. Töökonfliktid ja streigid kasvasid. Pooldajaid said juurde äärmuslikud õpetused.
Inglismaa- sarnaselt USAga kuid mitte nii tugevalt, sest olid olemas nagu Prantsusmaalgi majanduse riikliku aguleerimise mehhanismid ning 1920ndatel kujunes välja sotsiaalkindlustuse süsteem. Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal -demokraatlik poliitiline režiim pidasid vastu.. Nihe paremale. Kolooniad tegid kergemaks, sest ka sinna sai toota. Tööpuuduse kasv polnud nii suur.
Prantsusmaa - sarnaselt USAga kuid mitte nii tugevalt, sest olid olemas nagu Prantsusmaalgi majanduse riikliku aguleerimise mehhanismid ning 1920ndatel kujunes välja sotsiaalkindlustuse süsteem. Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik poliitiline režiim pidasid vastu.. Nihe vasakule. Polnud ka eriti võlgu, sest makse maksis Saksamaa.
NSVL - kriis ei mõjutanud, sest oli teistest kõvasti isoleeritud. Keegi ei investeerinud sinna.
Itaalia – Kõik oli hullem, sest juba enne I ms oli sealne olukord olnud halb.

Roosevelti uur kurss .
Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused).
Jutusta II ms käigust!
Saksamaa ründab nn Poola koridori ettekäändel Poolat 1. Sept 1939.3. Sept Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad sõja Saksamaa vastu ning alustavad mobilisatsiooniga. 17. sept ründab Poolat NSV. Nüüd on Saksamaal kavas Taani vallutamine , Taani ei võitle vastu ja ta allutatakse kiiresti. Norra hakkab aga vastu , kui 1940 aastal saadakse ka tast jagu. Saksamaa vallutas Skandinaavia riigid, et saaks Indlismaad kontrollida ida poolt. Nüüd otsustab Saksamaa minna Prantsusmaa kallale. Ta levitab valet infot, et tuleb nii nagu I ms,(Belgia kaudu);nii koondataksegi enamus väed sinna, kuid Saksa tuleb hoopis alt poolt (Luxsenburgi kaudu).Prantsusmaa vallutati 1940 22.06.Põhja Prantsusmaal oli saksa okupatsioon lõuna Prantsusmaal oli Vichy valitsus, mis oli saksa meelne. Saksa edu seisnes ootamatuses, heas relvastuses ja ettevalmistuses. Järgmisena oli plaan vallutada Inglismaad. Kergeim on haavata meresõjaga, Inglismaal endal palju paate pole, kuna palju asumaid, kolooniaid, kellest sõltusid, kuid suutsid kiiresti uusi laevu teha, et sakslased ei jõuaks kõiki maha pommitada. Inglased said veel sakslaste koodi teada ning tänu ka sellele ei saadud Inglismaast jagu. Nüüd oli Saksamaa kurnatud . Nüüd suunati abi Balkanile, kus siis Itaalial aidati vallutada Albaania , Kreeka, Rumeenia , kust sai Hitler kütust.
1941 a. algab Isamaa sõda- venemaa ja Saksamaa vahel, kes olid algul , kui liitlased, kuid sisimas ootasid va hetke, mil üks osapool oleks nõrgem. ( 22.06 1941- 1.05 1945)Saksamaal oli Barbarossa plaan NSV vastu, mis seisnes välksõjas, kuid ei õnnestunud. Saksamaa rünnak oli sellegi poolest ootamatu , kuna NSV oli piiril koondanud materjale moona, jne. NSV hakkas taanduma ja kõik relvad , söök jne jäi maha, mille said sakslased rahus endale võtta. Saksamaa tahtis kiiresti Vene vallutada, et mitte jääda hilisele ja ei soovinud, ka vene vägesid sisemaale ajada, kust kättesaadavus moonale oli väike. Venemaa taandub nii kiiresti, et Leedust ei mobiliseeri peaaegu kedagi Eestist aga juba päris paljusid mehi. Saksamaal oli vallutada plaan vaid valgevene, baltikumi ja ukraina piirkonda. Toimub Leningradi blokaad . Venemaa oli andnud karmi käsu, mitte alla anda ja suri nälga üle poole miljoni inimese., kuna üle pääses vaid Laadoga järve pidi, kus sakslased valvasid. Stalingradis, võideldi kaua ennem ,kui kätte saadi(1942). Venemaa tahtis seda aga tagasi, nii jäid 300000 saksa sõdurit piiramisrõngasse.
Alates 1942 hakkas Saksamaa nõrgenema. Toimusid erinevad konverentsid .
Hitlerit üritati korduvalt tappa, kuid need ebaõnnestusid(1944 ja Velküüri plaan hundikoopas) pärast Stalingradi lahingut hakkab saksaarmee taanduma, Eestist 21.09 1944. Baltimaades tuleb NSV võim peale. Poola püüab iseseisvuda, Varssavi ülestõus, asutakse natside vastu , kuid neist saadakse jagu, kui nad on kurnatud marsib NSV sisse. Berliin läheb algselt 4-ks Lääne saavad- USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Ida- NSV.
Ka mujal maailmas sõditi, jaapanlased üritasid Hiinat vallutada, jaapanlased üritasid veel tungida Indiasse ja USA-sse ning ähvardasid Austraaliat.
Arutle põhjuste üle, mis viisid II ms-ni, millised osapooled võitlesid, millised lepingud valmistasid osapooli ette?
Pärast I ms tekkis palju diktatuure. Versaille konverentsi tingimused olid ebaõiglased, ning jätsid palju lahtiseid otsi. Nt: Itaalial oli põhjust lärmi tõsta, kuna ta ei saanud, kui nö võitja riik midagi. Saksamaal oli ammugu palju üle viriseda. Tänu sellele hakkabki Saksamaa neid tingimuse vaikselt süüdimatult rikkuma. Juba 1935 aastal teatab, et toodab allveelaevu( ettevalmistus uueks sõjaks?) Saksa Inglismaa teevad omavahel lepingu. Ka 1935 aastast alates kehtib üldine sõjaväekohustus, 1936 aastal siseneb Rheini tsoon- nendele tegudele karistust ei järgne, keegi nagu ei paneks tähelegi. Tsaarimaa tehakse rahvahääletusega Saksamaa osaks. Saksamaal toimunud Olümpiamänge ei boikoteerinud keegi. Väikeriigid hakkavad kartma ning otsivad endale liitlasi- Eesti loodab teha Balti - Soome liidu. Soome langeb kohe välja , kuna kartis Venemaad. Soome teeb liidu Rootsi ja Taaniga. Lõpuks tehti liit vaid Eesti ja läti vahel. Balkanil üritatakse ka liite teha, kuid piiritülide tõttu ei saa. Paljud riigid, nt Tsehho- slovakkia (tegi liidu NSV ja Prantsusmaaga ) kartis, kuna ta omas palju saksakeelset rahvast, keda siis Saksamaa võis tulla endale koos maaga tagasi nõudma( see on ka kindlasti üks II ms eeldusi ) kuna 1935 aastal visatakse Saksamaa Rahvaste liidust välja on tal põhjust olla vihane . 1938 aastal 14.03 ühendam endaga Austria , Anschluf. Saksamaa väitis, et seal on ju saksakeelne rahvastik , tehti palju propagandat ning midagi ka selle vastu ei tehtud, kuigi see oli suur reeglitest mõõda vaatamine.
Nüüd hakkabki saksamaa Tsehho- Slovakkiale ta saksakeelsete alade pärast pilku heitma. Saksa väitis, et tahab vaid neid ääri. Müncheni sobing - 1938 sept. Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa arutlevad, mis teha ja otsustavad, et peab ikka need alad andma. Nii kaotab T-S oma piiri kindlustused, NSV aga viivitab ning ei jõuagi T-S appi. 1939 23. 08 MRP- avalik sisu, et NSV ja Saksa on 10 a rahulepingus.( see andis NSV-le aega end sõjaks koguda ja Saksamaa sai kindla ida piiri) salaprotokolli sisu oli aga, et mõjusfäärid jagatakse- NSV: Baltikum , Poola, Rumeenia. Saksa: teine pool Poolast. NSV esitas riikidele ultimaatumeid, rajas baasid.
Milline seos on I ja II ms vahel?
Mõlemas maailmasõjas toimus tegevus laiaulatuslikul sõjatandril ning sõdivate riikide rohkuse tõttu. Mõlema sõja alustamise juures mängis Saksamaa väga olulist rolli ning mõlemas sõjas võideldi ikka ühiselt Saksamaa vastu. Ülejäänud maailmale ei meeldinud Saksamaa suhtumine ning nende üleolemine.
Miks sõlmiti Müncheni tehing?
1938.aastal nõudis Hitler, et Suur Saksamaaga ühineks Tšehhoslovakkia ääreosad, kus elasid enamasti sakslased. Hitler tahtis, et kõik end sakslasteks pidavad inimesed saaksid uhkusega öelda, et elavad Suur Saksamaal. Sellest nõudmisest tekkis väga terav olukord ning nähti, et suurriigid valmistuvad juba vaikselt sõjaks(Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL). Lahenduse sellele olukorrale leidis Inglismaa peaminister Chamberlain. Ta pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaale. Selle kokkuleppe kohaselt sai Saksamaa endale vaid Sudeedimaa. Ülejäänud Tšehhoslovakkia jagatakse Ungarlastele, varsti vallutab osa maast ka Poola. Üheks peamiseks põhjuseks oligi Müncheni kokkuleppe toimumiseks see, et Saksamaa esitas teistele Euroopa suurriikidele ultimaatumi ja seepärast olid Lääneriigid järeleandlikud. Müncheni kokkulepe soodustas II maailmasõja puhkemist.
Kuidas sai MRP sõlmimine võimalikuks?
Kahe suurriigi suhted hakkasid soojenema ning seepärast sõlmiti leping. MRP on NSVL ja Saksamaa mittekallaletungileping , mis sõliti 23.augustil 1939 Moskvas. Mõlemad riigid kohustusid hoiduma igasugusest agressiivsest tegevusest ja mitte toetama kolmandat riiki, kui see ühele lepinguosalisele kallale tungib, otsustati teineteist informeerida ühiseid huvisid puudutavates küsimustes ning mitte osaleda teise poole vastu suunatud grupeeringus. MRP lõi aluse NSV Liidu ja Saksamaa vaheliseks mitmekülgseks koostööks ning võimaldas NSV Liidul relvajõuga haarata osa Poola territooriumist, annekteerida Balti riigid ja Rumeeniale kuulunud alad. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks.

Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia , kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel.
Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud.

7. Milline oli Itaalia ja Jaapani tegevus ja roll II ms-s?
Jaapan ja Itaalia olid Saksamaa põhilised liitlased. Juba 1940 aastal sõlmisid saksa ja itaalia jaapaniga sõjalise liidu. Samal aastal kuulutas Itaalia sõja Prantsusmaale, 1941 tungis jaapan kallale USAle ja Inglismaale . 1942 aastal tungisid kõik liitlased peale kõikidel rinnetel kuni Hitleri vastase koalitsiooni vatupealetungi alguseni . 1945 aastal kapituleerus Jaapan, nagu ka Saksamaa.
8. Millistel konverentsidel määrati Hitleri-vastase koalitsiooni poolt Euroopa tulevane saatus?
Jalta (Krimmi) kohtumine 4-11 veebr 1945, kus NSVL, USA ja Inglismaa kavatsevad taastada demokraatliku korra vabade valimiste teel kõikides Saksa okupatsioonist vabastatud maades.
Potsdami konverents 17 juuli – 2 august 1945. Usa, inglismaa, NSVL võtsid arutlusele Saksa saatuse . Saksamaa jagati neljaks . Sõda Jaapaniga lubati viia võiduka lõpuni.
ÜRO aprill-juuni 1945, USA, NSVL, Suurbritannia, PR ja Hiina. Rahu tagamsel oli vastutavaks Julgeolekunõukogu ja kõik Hilteri-vastase koalitsiooni vastu sõdinud riigid võisid saada pärast rahu sõlmimist rahvusvahelise süsteemi võrdväärseteks liikmeteks.
9. Miks muutus Saksamaa lüüasaamine alates 1944. paratamatuks?
1944 aastal oli Saksa juba kaua olnud Venemaal, kuid ei jaksanud enam sest meestel polnud talvevarustust ja raske oli olla. Tegelikult hakkas Saksamaa taanduma juba 1942 aastal pärast Stalingradi kaotust, kuid nüüd taandus ta juba täielikult. Läbi Baltikumi jõudis rahulikult . Poolas aga toimud Varssavi ülestõus, milla käigus tapsid natsid 200 000 inimest. Nõukogude armee nägi ülestõusu kuid ei läinud appi, oota ära natside lahkumise ja läkjs ise sisse. Siis läks Poola Nõukogude võimu alla. Seejärel tormas NSVL idast, ning temaliitlased läänest kõik Berliini poole, mis jagati ebavõrdselt kõigi nelja vahel.
Mõisted:
Potsdami kohtumine- 17.07 kuni 02.08.1945. Truman, Churchill , Stalin. Arutati Sks saatuse üle. Sks jagati 4ks: Briti, Pr, USA, Nõukogude okupatsioonitsoon.
MRP- 23.08.1939. NSVL ja Sks sõlmisid 10 aastaks sõpruslepingu, mittekallaletungilepingu. Põhjuseks olid NSVL probleemid Kaug- Idas ja ka see et NSVL plaanis ise juba sõda ning samuti see, et Sks tahtis kindlat idapiiri . MRP-l oli ka salaprotokoll- mõjusfääride jagamine (Eesti, Läti, Leedu, Poola).
Teine rinne- 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada , Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt.
Suur isamaasõda-22. juunist 1941 – 9. maini 1945. Saksamaa ja NSVL vahel
Wehrmacht Nürnbergi protsess- toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945–1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946.
Vichy valitsus- Lõuna- Prantsusmaal alates 1940 aasta sakslaste vallutusest, mis oli saksameelne valitsus, selle eesotsas oli Petain .
Stalingradi lahing- oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lõppes sakslasete piiramisrõngasse jäämisega.
Leningradi blokaad- oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese.
Kristallöö- 9/10 novembril 1938 toimus Saksamaal Kristallöö, mil tapeti ametlikult 91 juuti. Toimus juudivastase kampaania vallandumine.
Holokaust - on paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade (juutide) vastu toime pandud genotsiid natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladel aastatel 1933 – 1945.
Antisemitism - on juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes.
J. Robert Oppenheimer - (22. aprill 1904 – 18. veebruar 1967) oli ameerika tuumafüüsik. Teda tuntakse ka aatompommi isana. Tema juhtis Manhattani projekti teaduslikku osa, mille käigus 16. juulil 1945 lõhati New Mexico osariigis Los Alamoses maailma esimene tuumaseadeldis ( Trinity katse).
Manhattani projekt - oli Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm . Projekti alguseks loetakse 1938. aastat, kui Ameerika Ühendriikide valitsus alustas eeltöid, koondades seni eraldi tegutsenud programmid . Aastal 1942 koondati seni mitmes kohas töötanud grupid ametlikult nimetuse "Manhattani projekt" alla Los Alamose linnakesse New Mexicos. Ametlikult juhtis projekti armeekindral Leslie R. Groves (1896–1970) ning teaduslikku poolt juhendas professor J. Robert Oppenheimer (1904–1967). 16. juulil 1945 kell 5.29.45 hommikul kõlas kõrbes võimas plahvatus : aatomipomm oli sündinud. Vähem kui kahe kuu pärast toimusid tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis . Aatomiajastu oli alanud.
NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli poliitiline partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik (1933-1945).
Fašism- Fašism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu. Nimetatakse vahel ka rahvussotsialismiks jms.
Natsionalism - Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Enamik rahvuslastest usub, et riigi piirid peaksid üldiselt kattuma rahvuse asuala piiridega.
Antisemitism- juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes. Hitleri Saksamaal oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).
Duce - Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; ) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.
Marss Rooma- 1922. Fašostid eesotsas Mussoliniga marsivad Rooma, et saada oma tahtmist, 5 kohta valitsuses.
Mein Kapf- Hitler kirjutas selle raamatu, kui oli 9 kuud vangis riigipöörde katse pärast.
Kolma riik- oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur.
Õllekeldri putš- Kuuenda küsimuse vastus !
Pikkade nugade öö- on nimetus sündmustele Saksamaal 30. juunist kuni 2. juulini 1934. aastal, mille käigus Hitleri käsul tapeti mõjukamad Sturmabteilungi liikmed. Ametlikel andmetel sai surma 77 inimest, tegelikuks hukkunute arvuks on hinnatud üle 400.
Weimari vabariik- Saksamaa periood alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes .
Nürnbergi seadused- 1935 1. Abielu juudiga on keeletud, seks nendega on keelatud, juudid kaotavad kodakontsuse .( hitleri poolt)
SS- Schutzstaffel (saksa keeles "kaitsemalev") oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal. SS loodi 4. aprillil 1925 kui NSDAP saalikaitse. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised Holokaustis
Gestapo - oli Saksamaa riigivõimu poliitiliste, ideoloogiliste ning rahvuspoliitika (kommunistid, juudid, homoseksuaalid, mustlased jne) vastaste genotsiidi, tapmise ning tegevuse kontrolli teostav salapolitsei aastatel 1933–1945.
Hermann Göring- oli Saksamaa poliitik ja sõjaväelane. Saksa lennuväe Luftwaffe juht ning Ida Preisimaa peaminister 10. aprillist 1933 kuni 24. aprillini 1945. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma, kuid enne kohtuotsuse täideviimist tegi enesetapu.
Rudolf Hess- oli Saksamaa poliitik, Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei teine mees. Lendas 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid võeti vangi. Nürnbergi protsessil mõisteti ta eluks ajaks vangi. Tema surma asjaolud on ebaselged (võimalik, et ta mõrvati Briti eriteenistuse poolt, vältimaks temapoolseid tunnistusi).
Joseph Goebbels -oli saksa poliitik, üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 96 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

96 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaspar Moik Õppematerjali autor

Lühike sissejuhatus, mis oli enne teist maailmasõda, diktatuurid, Mussolini võimuletulek, Hitleri võimuletulek, Eesti I ja II ms vahel, Hitleri ja Mussolini reformid, olukord 1920-ndate Nõukogude Venemaal, Suur majanduskriis, Roosevelti uus kurss, II ms käik, lepingud, seos I ja II ms vahel, Müncheni sobing, MRP, mõisted.

diktatuurid mussolini võimuletulek hitleri võimuletulek eesti i ja ii ms vahel hitleri ja mussolini reformid olukord 1920-ndate nõukogude venemaal suur majanduskriis roosevelti uus kurss ii ms käik lepingud seos i ja ii ms vahel müncheni sobing mrp mõisted

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine

Ajalugu

doc

SAKSAMAA 1871-1945

Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximilian I Habsburg abiellus 1477 Burgundia printsessiga, saades seeläbi enda valdusse Madalmaad. Nende poeg abiellus Hispaania printsessiga, mis võimaldas omakorda nende pojal Karlil pärida nii Austria, Madalmaad kui Hispaania, samuti valiti Karl von

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.

Ajalugu

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus

Ajalugu

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

tema soove  Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),  müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,  MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.  atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud.

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

o riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine) o töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid o tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) o sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1. peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: · üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk