1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
1929. aasta majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti...
1.Mida peetakse Suure depressiooni põhjusteks? Suurt tööliste vallandamist, sest siis töötajate ostujõud vähenes ja paljud inimesed olid näljas. Igas majandusharus tekkis ületootmine. Ebamajanduslik käitumine, suur börsikrahh/osteti odavalt aktsiaid ja müüdi kallilt maha. Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et tehaste pankrotti minek, sest selle tagajärjel ostujõud vähenes. 2.Roosevelti reformid. Täida tabel. Panganduses President sulges kõik pangad ja keelas taasavamise vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tegti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisti. Tööstuses ...
5. Suur ülemaailmne majanduskriis Mis sa arvad, miks nimetatakse börsil krahhieelset aega ahnuse ajaks? Paljud investorid on hästi teeninud, raha tuuakse julgemalt turule ning seetõttu tuli turule rohkem välisinvestoreid. Milline roll oli (on) meedial börsikrahhis? Seda, mida meedia kirjutab, seda ka usutakse, nii tehakse. Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma va...
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna an...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa osta kui toodeti; laene anti liiga kergekäeliselt ning ka see, et riik ...
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said ...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Markus Lomann 9c Klass F.D Roosevelt Referaat Õpetaja: Sirje Promet 26.03.2011 Sisukord Elulugu.....................................lk 1 Välispoliitika...............................lk 2 Roosevelt(pilt).............................lk 3 Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8 Kasutatud kirjandus.......................lk 9 Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani...
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....
Päritolu Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 aastal New Yorgis. Tema ema oli Sara Ann Delano ja isa James Roosevelt. Franklin oli oma peres ainuke laps, kuigi tal oli ka poolvend, oli ta Franklinist palju vanem ega elanud koos perega. Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest, tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega. Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema. James, Franklini isa õpetas ...
Majandus "pea peal" - vanad majandussidemed katkenud - alles jäänud tööstus- sõjatööstus - sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA) - töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon - segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu. Majandusliku õitsengu ajastu · Majanduslik tõus- inimesed võimelised rohkem ostma- saab rohkem toota (konveier) · Tõus eriti kiire USA-...
Ameerika Ühendriikide majandus I ja II maailmasõja vahel USA astus Esimesse maailmasõtta 6. aprillil 1917, tema panus sõtta oli suhteliselt väike. 1. I maailmasõja mõjud USA-le: a) soodne turg sõja ajal. Varustas sõdivaid Entente`i riike b) soodne mõju USA rahandusele · enne sõda oli USA Euroopale võlgu · sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest). Majanduslik võimsus tõstis ka USA poliitilist autoriteeti maailmas. See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises: · Wilsoni 14 punkti (pidi tagama demokraatia ja õiglase rahu ...
1 millal oli kahe maailmasja vaheline aeg miks need aastad 2. nimeta kahe maailmasja vahelist aegu iseloomustavavaid mrsksnu (4) 3.selgita mis thendab Versaille diktant(misk selline nimi 4.kuidas on seotud 1 m ja 2 m puhkemine ? 5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasut...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmamajanduses kahe maailmasõija vahel? Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Seoses ületootmisega aga puhkes 1929.a. suur ülemaailme majanduskriis . Aastatel 1928-29 elavnes USA-s aktsiatega tehtavad tehingud börsil. 29.okt.1929.a. toimus aga krahh New Yorgi börsil. Väärtpaberite hinnad kukkusid järsult. Kriis haaras kogu ameerika majandust ning levis hiljem kogu üle maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, paljud tehased ja vabrikud suleti. Massiliselt vallandati töölisi, alandati kaupade hinda, vähendati tootmist. Algas suur ülemaailmne majanduskriis. Majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: 1) maailmamajanduse kohanematus; 2) kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed su...
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tül...
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
Sufrazettid Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes ...
Roosevelt Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882ndal aastal ja suri 12ndal aprillil 1945ndal aastal. Ameerika Ühendriikide 32. president (1933–1945). Abielu Anna Eleanor Rooseveldiga, viis last. Jäi 39. aastasel haigeks-lastehalvatusse. Kuid see ei takistanud tal liikumist, ta käis endiselt palju näiteks ujumas. 1926. aastal avas ta lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud rahvas teda kunagi ratastoolis ning ei olenud üldse sellest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Väideti, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. 1928. aastal sai ta New Yorgi osariigi kuberneriks. Suri ajuverejooksu 1945. aastal. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932. aastal ta valiti esimest korda presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongr...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS I MAAILMASÕJA JÄREL Näiliselt olid Esimese maailmasõja järgsed aastad demokraatia võidukäigu ajaks. Demokraatlikud vabadused laienesid (nt said naised valimisõiguse) Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks riigikorralduseks Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides jätkusuutlikuks. Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD 19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism 20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud ...
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
Maailm pärast 1.maailmasõda. 1.Kuidas nimetatakse sõjakahjude hüvitamist? * Reparatsioon. 2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda? * Serbia äärmusrühmituse liige Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 8. Millal algas ja millal...
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidid maksma sõja võitnud riikidele reparatsioone (hüvitismakse). Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. kes (riigid) lepingu sõlmisid, miks suruti Saksamaale peale just selline leping (lk 12) Lepingu sõlmisid sõja võitnud riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja kaotaj...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised ko...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
Aruküla Põhikool Essee USA majandus aastail 1920-1930 ja Eesti majandus lähiminevikus Õpilane: Hendrik Ovir 9. klass 2008 Ameerika Majandus 1920-1930 aastail 1920. aastad olid USA majanduses edukas aeg, seda perioodi nimetatakse inglise keeles prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks. 1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest, 60 % naftast, 85 % autodest. Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riie...
Adolf Hitler Franklin Delano Roosevelt Referaat Juhendaja: Ruth Tuuleveski Autor: Heili Adolf Hitler Elulugu Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Poliitiline seis 1933. aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada “ebaõiglane ja Saksamaa alandav” Versailles´ rahuleping. Esmalt tahtsid nad kaotada sätted, mis piirasid Saksamaa relvajõude ja relvastust. S...
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põh...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 ning suri 12. aprillil 1945. Ta oli Ameerika 32. president, kes valitses aastatel 1933 1945, ainuke president Ühendriikides, kes valiti presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Ta oli keskseks figuuriks 20. sajandi maailma sündmustes, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Alustades oma ,,esimese saja päeva" ametiaja algust käivitas Roosevelt väga olulise õigusaktidest ja täitekorraldustest koosneva uue kursi ,,The New Deal" keeruline komplekt programme, mille eesmärk oli majanduskriisi leevendamiseks toota uusi töökohti töötutele, eriti riigisektorilisi, majanduse parandamine ning reform läbi Wall Streeti regulatsioonide, pankade ja transpordi. Selle korraldusega majandus kasvas järsult aastast 1933 kuni 1937, kuid siis vajus sügavasse kriisi.1 Franklin Delano Roosevelt sündis ajal, millal Ameerika peremehed olid progressi kapitalismi sünonü...
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7. Briand'i Kelloggi pakt kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA r...
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda poln...
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu ...
Kuupäev .............................. Koostanud: Madis Somelar AKT9§2 1. Täida lüngad. (15 punkti) Esimene maailmasõda algas 1914 aastal ning lõppes 11 novembril 1918 aastal. Kõige rohkem said Esimeses maailmasõjas kannatada keskriigid(saksamaa, austra-ungari, türgi, bulgaaria). USA astus Esimesse maailmasõtta alles 1917 aastal ning kandis seetõttu vähe kaotusi. Kui varem oli USA olnud eurooplaste võlglane, siis nüüd muutus ta nende võlausaldajaks. Kõige kiiremini arenes sõjajärgsel aastakümnel USA majandus. 1920. aastail uskusid paljud ameeriklased, et saabunud on prosperity ehk majandusliku õitsengu ajajärk. 1914 aastal oli Fordi autotehases kasutusele võetud konveier, mis tagas väiksema ajalise töökulu . Kõige raskem oli majanduslik olukord Saksamaal, sest see riik oli kuulutatud sõjasüüdlase...
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes. (3)...
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
1. Millal ja mis tulemusega lõppes 1. Ms? 1918. aasta nov. Sõda nõudis miljoneid inimelusid. Lõppes Compiegne'i vaherahuga. Sõja võitis Antant(Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotas Kolmikliit(Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria,Türgi). Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Otsustati, et kaotajad peavad maksma sõjakahjud e. Reparatsioonid. 2. Mis on reparatsioon? Sõjakahjud. (kaotajatel lubati omada vaid väga väikest sõjaväge. Samuti vähendati kaotajate territooriumi). 3. Millal ja mis eesmärgil loodi Rahvaste Liit? Selle organisatiooni eesmärk oli lahendada riikide tülisid rahumeelselt. 4. Miks 1930ndatel aastatel said paljudes riikides võimule diktaatorid? Sest loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 5. Tee ülevaade Pariisi rahu konverentsist. Esialgu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne...
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne d...
Franklin Delano Roosevelt Franklin Delano Roosevelt oli Ameerika Ühendriikide 32. president . Tema valitsemisaeg oli 4.märts 1933 - 12.aprill 1945. Talle meeldis väga ajalugu . Ta luges palju ja ema õpetas talle keeli. Tema ema oli talle suureks abiks , sest kuni 14.eluaastani õpetas ema teda . Ja siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. See nimi on juba keeruline kuid sellel oli riigi parima erakooli maine . Roosevelt oli eeskujulik õpilane ta oli populaarne sõprade seas kui ka õpetajate. 1899. aastal jätkas ta oma õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal polnud ta enam nii hea õpilane vaid üle keskmise . Suurt huvi hakkas talle pakkuma poliitika . Peale Harvardi ülikooli jätkas ta veel õppimist. Bakalaureuseks oli ta juba saanud ,kuid ta soovis midagi muud siiski . Ta liikus edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Mis oli viimane kool , kus ta õppis. Anna Eleanor Rooseveldil oli tema elus suur roll või õigemini tähtsus . ...
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominio...
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid. Sellega langes ka elenike ostujõu langus, mis tõi kaasa veel suurema kriisi süvenemise. PÕHJUSED: Kuigi konkreetsemalt pole majandusteadlased ja ajaloolased tänini üks...
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
