заявление avaldus письменное заявление kirjalik avaldus в письменной форме, письменно kirjalikult устное заявление suusõnaline avaldus в устной форме, устно suulises vormis, suuliselt закон о .......(чём?) seadus ... о налоге с оборота käibemaksuseadus ... о таможне tolliseadus жилищный закон eluasemeseadus, elamuseadus в соответствии с законом о ......... vastavalt ----- seadusele на основании закона seaduse alusel на основании правовых актов õigusaktide alusel по закону seaduse järgi в установленном порядке nõutekohaselt закон вступает в силу seadus jõustub нарушение, нарушитель закона rikkumine, seaduse rikkuja
tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Korteri üürimine -üürileping Kõigil inimestel on vaja kuskil elada. Eriti kehtib see meie suhteliselt karmis kliimas. Eestis reguleerib praegu elamispinna üürimist elamuseadus. Elamuseaduse keskne mõiste on eluruum. Seaduse kohaselt on eluruum elamiseks mõeldud omaette maja või korter. Valitsus on kehtestanud elamiseks kasutatavatele eluruumidele kindlad nõuded ning eluruumide üle peetakse arvestust. Eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks võib olla 1) omand eluruumile; 2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa
1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. 33. Üüri/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses- Eesti Vabariigi rendiseadus § 2. Rendisuhete mõiste (1) Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. (2) Rentimist võib kasutada kõigil tegevusaladel, mis ei ole Eesti Vabariigi normatiivaktiga keelatud. Eesti Vabariigi elamuseadus § 1. Elamuseaduse ülesanded Elamuseadus reguleerib suhteid, mis tekivad eluruumide alatiseks elamiseks andmisel ja kasutamisel (elamusuhted) ning on aluseks Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivatele teistele normatiivaktidele. Üldlevinud on arusaam, et eluruume antakse üürile ning äriruume rendile ning seepärast ei pöörata ka lepingute sõlmimisel sellele küsimusele erilist tähelepanu. Selline arusaam üüri ja rendi olemusest on vale.
Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3
süsteemi loomine, mis mh tagaks kaitse ühiskonna liikmete õigust eluasemele, sätestaks elamufondi omanike ja haldajate kohustused, vastutuse määra ja õigused, et nad ei juhinduks vaid ettevõtlusest, vaid arvestaksid, et eluase on eriline kaup ning tagatud peab olema selle halduskorraldus. 6. Elamistingimuste küsimusi reguleerivad seadused: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Omandireformi aluste seadus, Erastamisseadus, Elamuseadus, Ehitusseadus; Planeerimisseadus, Korteriühistuseadus ja Sotsiaalhoolekande seadus. Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest. Põhivastutus eluasemega seotud poliitikate kujundamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil; ruumilist planeerimist juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti
Seetõttu tuleb eeltoodud loetelu puhul arvestada, et jaotamine on tinglik ning kasutusel eelkõige erinevat tüüpi pindade uurimiseks ja omavaheliseks võrdluseks. Kinnisvara ning eriti just äriotstarbelise kinnisvara puhul on oluline orienteeruda ka erinevates üürimisega seotud mõistetes. Enne Võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist 2002. aasta keskpaigas eristati oluliselt üüri- ja rendilepinguid ning vastavaid mõisteid. Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga Eesti Vabariigi rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt. VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja
võõrandamisele 47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust 48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist Seadusandlus: - Kodanikuõigused (õigus eluasemele) - Omandiõigus - Elamuseadus (osapoolte õigused ja kohustused) - Sanktsioonide süsteem kohustuste täitmise süsteemi tagamiseks *planeeringute korraldus ja tagamine-regionaalareng *järelevalve korraldus *eluaseme kvaliteedi kriteeriumid *finantsregulatsioon 49. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud
Seetõttu tuleb eeltoodud loetelu puhul arvestada, et jaotamine on tinglik ning kasutusel eelkõige erinevat tüüpi hoonete uurimiseks ja omavaheliseks võrdluseks. Kinnisvara ning eriti just äriotstarbelise kinnisvara puhul on oluline orienteeruda ka erinevates üürimisega seotud mõistetes. Enne Võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist 2002. aasta keskpaigas eristati oluliselt üüri- ja rendilepinguid ning vastavaid mõisteid. Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt ning VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasut...
upper airway symptoms, Indoor Air 2003, 13 (4), 344-352. 314 REN TEKNISK 1997 Statens Bygningstekniske Etat Veiledning til teknisk forskrift til plan- og bygningsloven. Rowan, N.J., Johnstone, C.M., McLean, R.C., Anderson, J.G., Clarke, J.A. 1999. Prediction of Toxigenic Fungal Growth in Buildings by Using a Novel Modelling System. Applied and Environmental Microbiology 1999; 65: 4814-4821. RT 1992, 17, 254. Elamuseadus (23.04.1992). RT 41 – 1933 art. 332. Projektide koostamise määrus 2.5.1933. RT 43 – 1937, art. 386. Nõmme linna ehitussundmäärus. 15.12.1936. RT 59 – 1932, art. 495. Tallinna ehitusmäärus. 15.06.1932. RT 89/901925. Sundmäärus võõrastemajade ja möbleeritud tubade kohta (Tallinna linn). RT 89/90-1925. Sundmäärus võõrastemajade ja möbleeritud tubade kohta. RT I 1999, 9, 38. Eluruumidele esitatavad nõuded. VV määrus nr. 38. (26. 01. 1999). RT I 2004, 75, 525
kinnitamise kohta." - RT 1990, 3, 44. 2. Politseiseadus. - RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487. 3. Eesti Vabariigi seadus "Eesti Advokatuuri kohta" - RT 1991, 45, 546; RT I 1994, 5, 50. 4. Eesti Vabariigi maanteeseadus. - RT 1992, 1, 1. 5. Eesti Vabariigi liiklusseadus. - RT 1992, 12, 193. 6. Rahvaraamatukogu seadus. - RT 1992, 17, 250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180. 7. Eesti Vabariigi elamuseadus. - RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 40, 653. 8. EV Töökaitseseadus. - RT 1992, 25, 343. 9. Haldusõiguserikkumiste seadustik. - RT 1992, 29, 396; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006; 62, 1056
kinnitamise kohta." - RT 1990, 3, 44. 2. Politseiseadus. - RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487. 3. Eesti Vabariigi seadus "Eesti Advokatuuri kohta" - RT 1991, 45, 546; RT I 1994, 5, 50. 4. Eesti Vabariigi maanteeseadus. - RT 1992, 1, 1. 5. Eesti Vabariigi liiklusseadus. - RT 1992, 12, 193. 6. Rahvaraamatukogu seadus. - RT 1992, 17, 250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180. 7. Eesti Vabariigi elamuseadus. - RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 40, 653. 8. EV Töökaitseseadus. - RT 1992, 25, 343. 9. Haldusõiguserikkumiste seadustik. - RT 1992, 29, 396; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006; 62, 1056
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
