заявление avaldus письменное заявление kirjalik avaldus в письменной форме, письменно kirjalikult устное заявление suusõnaline avaldus в устной форме, устно suulises vormis, suuliselt закон о .......(чём?) seadus ... о налоге с оборота käibemaksuseadus ... о таможне tolliseadus жилищный закон eluasemeseadus, elamuseadus в соответствии с законом о ......... vastavalt ----- seadusele на основании закона seaduse alusel на основании правовых актов õigusaktide alusel по закону seaduse järgi в установленном порядке nõutekohaselt закон вступает в силу seadus jõustub нарушение, нарушитель закона rikkumine, seaduse rikkuja
tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Korteri üürimine -üürileping Kõigil inimestel on vaja kuskil elada. Eriti kehtib see meie suhteliselt karmis kliimas. Eestis reguleerib praegu elamispinna üürimist elamuseadus. Elamuseaduse keskne mõiste on eluruum. Seaduse kohaselt on eluruum elamiseks mõeldud omaette maja või korter. Valitsus on kehtestanud elamiseks kasutatavatele eluruumidele kindlad nõuded ning eluruumide üle peetakse arvestust. Eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks võib olla 1) omand eluruumile; 2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa
1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. 33. Üüri/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses- Eesti Vabariigi rendiseadus § 2. Rendisuhete mõiste (1) Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. (2) Rentimist võib kasutada kõigil tegevusaladel, mis ei ole Eesti Vabariigi normatiivaktiga keelatud. Eesti Vabariigi elamuseadus § 1. Elamuseaduse ülesanded Elamuseadus reguleerib suhteid, mis tekivad eluruumide alatiseks elamiseks andmisel ja kasutamisel (elamusuhted) ning on aluseks Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivatele teistele normatiivaktidele. Üldlevinud on arusaam, et eluruume antakse üürile ning äriruume rendile ning seepärast ei pöörata ka lepingute sõlmimisel sellele küsimusele erilist tähelepanu. Selline arusaam üüri ja rendi olemusest on vale.
Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3
süsteemi loomine, mis mh tagaks kaitse ühiskonna liikmete õigust eluasemele, sätestaks elamufondi omanike ja haldajate kohustused, vastutuse määra ja õigused, et nad ei juhinduks vaid ettevõtlusest, vaid arvestaksid, et eluase on eriline kaup ning tagatud peab olema selle halduskorraldus. 6. Elamistingimuste küsimusi reguleerivad seadused: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Omandireformi aluste seadus, Erastamisseadus, Elamuseadus, Ehitusseadus; Planeerimisseadus, Korteriühistuseadus ja Sotsiaalhoolekande seadus. Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest. Põhivastutus eluasemega seotud poliitikate kujundamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil; ruumilist planeerimist juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti
Seetõttu tuleb eeltoodud loetelu puhul arvestada, et jaotamine on tinglik ning kasutusel eelkõige erinevat tüüpi pindade uurimiseks ja omavaheliseks võrdluseks. Kinnisvara ning eriti just äriotstarbelise kinnisvara puhul on oluline orienteeruda ka erinevates üürimisega seotud mõistetes. Enne Võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist 2002. aasta keskpaigas eristati oluliselt üüri- ja rendilepinguid ning vastavaid mõisteid. Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga Eesti Vabariigi rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt. VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja
võõrandamisele 47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust 48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist Seadusandlus: - Kodanikuõigused (õigus eluasemele) - Omandiõigus - Elamuseadus (osapoolte õigused ja kohustused) - Sanktsioonide süsteem kohustuste täitmise süsteemi tagamiseks *planeeringute korraldus ja tagamine-regionaalareng *järelevalve korraldus *eluaseme kvaliteedi kriteeriumid *finantsregulatsioon 49. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud
Seetõttu tuleb eeltoodud loetelu puhul arvestada, et jaotamine on tinglik ning kasutusel eelkõige erinevat tüüpi hoonete uurimiseks ja omavaheliseks võrdluseks. Kinnisvara ning eriti just äriotstarbelise kinnisvara puhul on oluline orienteeruda ka erinevates üürimisega seotud mõistetes. Enne Võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist 2002. aasta keskpaigas eristati oluliselt üüri- ja rendilepinguid ning vastavaid mõisteid. Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt ning VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja
rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu. VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum. Kõiki muid asju sai kasutusse anda rendilepingu alusel. VÕS kohaselt saab üürilepingu esemeks olla kõik esemed, kaasa arvatud eluruum. Seega üürilepingu alusel saab anda kasutusse nii eluruumi kui ka äriruumi. Samas tuleb tähelepanu pöörata tõsiasjale, et enam ei ole võimalik üüri- ja
uus kasutusotstarve. Kasutusotstarve määrab ära ruumide sisekliimale esitatavad nõuded ja neist lähtuvalt renoveerimislahenduse. On selge, et kui keldrit ei kasutata enam panipaigana, nagu see algselt oli mõeldud, vaid võetakse kasutusele olme- või eluruumidena, tuleb rakendada hoopis teisi renoveerimisvõtteid, et tagada seal nõutavad tingimused. Eestis reglementeerib antud teemat üldisel tasemel kehtestatud “Elamuseadus” § 7 lõike 1 punkt 1 alusel. “Eluruumidele esitatavad nõuded”, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.01.99.a. määrusega nr. 38. Keldris asuvate eluruumide karmid soojus- ja niiskustehnilised nõuded ei ole midagi uut. Juba 1930. aastail määrati, et kõik elamiseks määratud keldriruumid peavad olema laitmatult isoleeritud niiskuse ja külmumise vastu ning ruumide põrandad ja seinad peavad olema kuivad (RT 59 – 1932, art. 495.).
kinnitamise kohta." - RT 1990, 3, 44. 2. Politseiseadus. - RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487. 3. Eesti Vabariigi seadus "Eesti Advokatuuri kohta" - RT 1991, 45, 546; RT I 1994, 5, 50. 4. Eesti Vabariigi maanteeseadus. - RT 1992, 1, 1. 5. Eesti Vabariigi liiklusseadus. - RT 1992, 12, 193. 6. Rahvaraamatukogu seadus. - RT 1992, 17, 250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180. 7. Eesti Vabariigi elamuseadus. - RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 40, 653. 8. EV Töökaitseseadus. - RT 1992, 25, 343. 9. Haldusõiguserikkumiste seadustik. - RT 1992, 29, 396; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006; 62, 1056
kinnitamise kohta." - RT 1990, 3, 44. 2. Politseiseadus. - RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487. 3. Eesti Vabariigi seadus "Eesti Advokatuuri kohta" - RT 1991, 45, 546; RT I 1994, 5, 50. 4. Eesti Vabariigi maanteeseadus. - RT 1992, 1, 1. 5. Eesti Vabariigi liiklusseadus. - RT 1992, 12, 193. 6. Rahvaraamatukogu seadus. - RT 1992, 17, 250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180. 7. Eesti Vabariigi elamuseadus. - RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 40, 653. 8. EV Töökaitseseadus. - RT 1992, 25, 343. 9. Haldusõiguserikkumiste seadustik. - RT 1992, 29, 396; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006; 62, 1056
annaabi.ee 
