Andmebaasid ja andmeanalüüs: Rae valla elamuhoonete ostu-müügiturg (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL Tõnu Toompark Kersti Annok Eva Marie Kutsar Ketly Kukesman Karmel Magnus KM219 RAE VALLA ELAMUHOONETE OSTU-MÜÜGITURG Rühmatöö Juhendaja: Tõnu Toompark Tallinn 2021


SISUKORD 2


SISSEJUHATUS Käesoleva   töö   ülevaate   eesmärk   on   keskenduda   Rae   valla   elamuhoonete kinnisvaraturu   segmendi   kirjeldamisele.   Selles   on   arutletud   Rae   valla elamute   ostu-müügiturgu   aastate   2008-2020   lõikes,   võttes   arvesse elamumajad   ning   suvilad.   Töös   on   segmendi   kirjeldamiseks   käsitletud   7 statistilist näitajat, milles on välja toodud vastavad andmed nii kirjelduse kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks andmetele on antud ka töö autorite poolt omad hinnangud, põhjendused ning arutlused kogutud andmete põhjal. Statistika hõlmab tehingute arve, summasid, pindalasid, pinnaühiku keskmisi hindu, pakkumisi, esmaseid kasutusi ja energiaklasse vastavas perioodis.   3


1.   RAE   VALLA   ELAMUTE   KINNISVARATURU   SEGMENDI KIRJELDAMINE Käesolevas   peatükis   on   kirjeldatud   Rae   valla   elamute   ostu-müügiturgu aastate 2008-2020 lõikes, võttes arvesse elamumajad ning suvilad. Peatükis on segmendi kirjeldamiseks käsitletud 7 statistilist näitajat, milles on välja toodud vastavad andmed nii kirjelduse kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks   andmetele   on   antud   ka   töö   autorite   poolt   omad   hinnangud, põhjendused   ning   arutlused   kogutud   andmete   põhjal.   Kõik   andmed   on käsitletud aastate lõikes. 1.1. Tehingute arv  Esimeseks   statistiliseks   näitajaks   antud   uuringus   on   elamuhoonete   ostu-
müügitehingute   arv   eelmainitud   majandusaasta   lõikes.   Elamuhooned   on
hoone liigi järgi jagatud kaheks: elamuteks ja suvilateks. Suvilate tehingute
arv jääb aastate lõikes alla 10, kuid elamute arv ulatub koguni numbrini 62.
2008. aastal tehti elamute tehinguid kokku 34, kuid suvilate omasid mitte
ühtegi. 2009. aastal tehingute arv langeb ning elamute tehinguid on kõigest
26,   see-eest   suvilate   omasid   juba   4.   2010.   aastal   toimus   ostu-
müügitehinguid kokku juba 45, nendest 43 elamute omad ning 2 suvilate.
2011. aastal on ostu-müügitehingute arv üpris väike, kõigest 23, millest 2 on
suvilate tehingud. 2012. aastal tehingute arv tõuseb aga järsult - tehinguid
tehti kokku 64, millest 61 elamute omad ja 3 suvilate. 2013. aastal tehingute
arv jällegi langeb, kuid kõigest 50le - elamute ostu-müügitehinguid tehti 47,
suvilate omasid 3. 2014. aastal tehti elamute tehinguid 53 ja suvilate omasid
6 - eelmise aastaga võrreldes  tehingute arv tõusis 12 võrra. 2015.  aastal
tehti   54   tehingut:   52   elamu   ja   2   suvila   oma.     2016.   aastal   ostu-
müügitehingute arv taas langes ning elamute tehinguid tehti 31 ja suvilate
omasid   4.   2017.   aastal   tehti   55   elamute   ja   2   suvila   ostu-müügitehingut.
2018.   aastal   on   tehingute   arv   65,   millest   61   kuulusid   elamutele   ja   4
suvilatele.   2019.   aastal   toimus   elamute   tehinguid   kokku   56   ja   suvilate
omasid 4 ning 2020. aastal tõusis elamute tehingute arv 62 peale ja suvilate
oma langes 3le (vt joonis 1 lk 5). Antud   andmetest   saab   järeldada,   et   suvilate   ostu-müügitehingute   arv   on 4


stabiilsem, kui elamute oma. Üldjoontes tehti elamute tehinguid üle 40, kuid
aastatel 2008, 2009, 2011 ja 2016 oli tehingute arv alla selle. 2012. aastal
toimus   aga   järsk   tehingute   arvu   tõus,   -   23lt   64ni   -   mis   oli   ka   uuritud
majandustsükli tipptulemus. Suvilate ostu-müügitehingute keskmine arv oli
3.   Kõige   suurem   muutus   suvilate   tehingutes   toimus   aastal   2014,   mil
tehinguid tehti kokku 6. Kõige vähem tehti suvilate tehinguid aastal 2008 -
neid oli 0. Töö autorite hinnang statistilisele tulemusele on, et turg on üsna püsiv ning
näitaja on pigem väike. Eriti just suvilate suhtes, kus number ei läinud isegi
üle 6, arvestades, et Rae vallas on ruumi palju, kus inimestel suvilaid omada.
Ka elamute arv võiks olla tunduvalt suurem, eriti kus mõnel aastal oli üldse
ainult 23 tehingut. Õnneks, pärast seda, kui välja jätta 2016. aasta langus,
on turu tehingute arv olnud siiski suurem ning inimesi on Rae vallas rohkem
tegutsemas, mis aitab niimoodi ka vallal areneda ning tuttavamaks saada.
Rae   vald   pole   nii   väike   ning   tehinguid   võiks   siin   tunduvalt   rohkem   olla,
arvestades, kui hea piirkond see tegelikult on, olles kesklinnast vahetult heal
kaugusel,   kuid   samas   olles   ka   omaette   maakoht.   Seda   saab   ka
positiivsemast   küljest   vaadata   -   Rae   vald   on   niivõrd   nõutud   koht
elamuhoonete suhtes, et inimesed ei taha neid müüagi. Joonis 1 Tehingute arv hoone liigi järgi (4 lk 16) 5


1.2. Tehingute summa Teiseks statistiliseks näitajaks on tehingute summa uuritud töö välja valitud tegurite   osas.   Detailsemalt   on   välja   uuritud   tehingute   summa   ning minimaalse   ja   maksimaalse   tehingu   summa.   Elamuhooned   on   jagatud kaheks - elamuteks ja suvilateks. Suvilate kohta on andmed olemas vaid ühe aasta kohta nii et seda tabelis ei hõlmata. 2008. aastal on tehingute summa 5 758 631 eurot, millest minimaalne 29 719 eurot ning maksimaalne 293 994 eurot. 2009. aastal tehingute summa langeb 3 335 892 eurole, samuti langevad ka minimaalne - 15 370 eurot - ja maksimaalne - 242 864 eurot. 2010. aastal on tehingute summa 5 161 505 eurot, millest minimaalne on 47 934 eurot ja maksimaalne 180 231 eurot. 2011. aastal on tehingute summa 2 437 801 eurot, minimaalne 13 000 eurot ning maksimaalne 300 000 eurot. 2012. aastal tõusis tehingute summa 9 049 060 euroni, millest minimaalne on   15   000   eurot   ja   maksimaalne   300   000   eurot.   2013.   aastal   tehingute summa langes 8 707 411 euro peale, millest minimaalne tehingute summa on         6 920 eurot, maksimaalne 286 500 eurot. 2014. aastal on tehingute summa 10 228 133 eurot, minimaalne 19 900 eurot, maksimaalne 333 000 eurot. 2015. aastal on tehingute summa 9 906 600 eurot, minimaalne sellest 26 000 eurot, maksimaalne 403 000 eurot. 2016. aastal on tehingute summa 7 333 150 eurot, millest minimaalne 20 000 eurot, maksimaalne 660 000 eurot.   2017.   aastal   on   tehingute   summa   11   284   694   eurot,   minimaalne sellest   39   900   eurot   ja   maksimaalne   660   000   eurot.   2018.   aastal   on tehingute  summa 11 947 500 eurot,   millest minimaalne 10 000 eurot ja maksimaalne 397 000 eurot. 2019. aastal oli tehingute summa 13 728 288 eurot, sellest minimaalne 45 789 eurot, maksimaalne 585 000 eurot. 2020. aastal on  tehingute  summa 14  339 260  eurot,  minimaalne  20 000  eurot, maksimaalne. (vt tabel 1 lk 7) 6


Välja   toodud   andmetelt   tulenevalt   saab   näha,   et   kõige   suurem   tehingute summa   tehti   2020.   aastal,   milleks   on   14   339   260   eurot.   Minimaalse summaga tehing tehti 2018. aastal 10 000 euroga. Maksimaalse summaga tehing   aga   2016.   ja   2017.   aastal,   660   000   euroga.   Sellest   järeldades   on tehingu   summa   lõppkokkuvõttes   siiski   tõusnud   suuremuse   ja   paremuse poole, saavutades iga aastaga uue tipu. Töö autorite hinnang tehingute summa statistikale on, et näitajad liiguvad kiirelt   suuremuse   ehk   paremuse   poole.   Paremuse   just   seetõttu,   sest   kui summad   kinnisvaraturul   on   suured,   siis   tähendabki   see   seda,   et kinnisvaraturul   läheb   hästi.   Sellest   olenevalt   teenivad   raha   ka   kinnisvara poolel töötavad inimesed, mis teenib neile ja nende peredele elatist ja jällegi on ühe valdkonna inimesed edukad ja täidetud oma tööst. Paralleele saab tuua üldise positiivse kasvu tehingute summa ja majanduse kasvu vahel.  Tabel 1 Rae valla elamute tehingute summa 2008-2020. aastal, mõõtühik (€) (4 lk 16) AASTA KOKKU (€) MINIMAALNE (€) MAKSIMAALNE (€) 2008 5 758 631 29 719 293 994 2009 3 335 892 15 370 242 864 2010 5 161 505 47 934 180 231 2011 2 437 801 13 000 300 000 2012 9 049 060 15 000 300 000 2013 8 707 411 6 920 286 500 2014 10 228 133 19 900 333 000 2015 9 906 600 26 000 403 000 2016 7 333 150 20 000 660 000 2017 11 284 694 39 900 660 000 2018 11 947 500 10 000 397 000 7


2019 13 728 288 45 789 585 000 2020 14 339 260 20 000 415 000 1.3. Elamuhoonete keskmine pindala Kolmas   statistiline   näitaja   käesolevas   ülevaates   näitab   elamuhoonete
keskmist   pindala   (m2)   aastatel   2008-2020.   Elamuhooned   jagunevad
elamuteks ja suvilateks, kuid kuna suvilate arv oli aastate lõikes alla viie,
puuduvad ka nende pindala puudutavad andmed (v.a aastal 2014). Joonisel
on pindalad ümardatud täisarvudeni. 2008.   aastal   tehti   34   elamu   ostu-müügitehingut   ning   nende   keskmine
pindala   oli   133,5   m2.   2009.   aastal   elamute   keskmine   pindala   tõusis   -   26
elamu   keskmine   pindala   oli   163,6   m2.   2010.   aastal   tehti   ostu-
müügitehinguid kokku 45, millest 43 olid elamute omad. Elamute keskmine
pindala tõusis sel aastal 175,9 m2. 2011. aastal elamute keskmine pindala
langes     -   21   elamu   pindala   oli   161,6   m2.   2012.   aastal   tehti   61   elamute
tehingut,  mille  keskmine   pindala  oli  168,3   m2.   2013.  aastal   oli  47   elamu
keskmine pindala juba 177,2 m2. 2014. aastal toimus 53 elamu ja 6 suvila
ostu-müügitehingut.   Elamutel   oli   keskmiseks   pindalaks   161,1   m2   ning
suvilatel 62,6 m2. 2015. aastal tehti 52 elamu tehingut ning nende keskmine
pindala oli 165,0 m2. 2016. aastal oli elamute tehinguid vähem, kuid nende
keskmine   pindala   tõusis   23,6   m2   võrra.   Tegemist   on   ka   kõige   suurema
keskmise pindalaga kogus antud majandustsüklis. 2017. aastal oli 55 elamu
keskmine pindala 167,5 m2 ning 2018. aastal 61 elamu pindala 166,8 m2.
2019. aastal oli elamute aasta keskmiseks pindalaks 186,2 m2 (elamute arv
oli 56). 2020. aastal oli 62 elamu keskmine pindala 175,1 m2 (vt joonis 2 lk
9). Andmeid vaadates saab järeldada, et elamute keskmine pindala on aastate
lõikes üpris stabiilne. Ainult 2008. aastal on elamute keskmine pindala alla
150 m2, ülejäänud aastatel aga üle 150 m2. Kõige suurem keskmine pindala
oli   aastal  2016,   mil   see   ulatus   188,6  m2.   Suuruselt   teine   oli   2019.   aasta
elamute keskmine pindala (186,2 m2). Suvilate keskmine pindala on teada
vaid aastal 2014 ning selleks oli 62,6 m2. Töö   autorite   hinnang   statistilisele   tulemusele   on,   et   elamute   keskmine
pindala   on   aastatega   natukene   suurenenud,   kuid   üldpilt   on   enam   vähem
samaks   jäänud.   Positiivne   selle   näitaja   juures   on   see,   et   inimestel   on
keskmiselt rohkem ruumi juurde tulnud. 8


Joonis 2 Elamute keskmine pindala (4 lk 16) 1.4. Pinnaühiku keskmine hind aastate lõikes Neljas  statistiline  näitaja  käesolevas  analüüsis   näitab pinnaühiku  keskmist hinda aastalõikes (eur/m2). Järgnevalt on välja toodud maa-ameti andmete põhjal   elamute   pinnaühiku   keskmised   hinnad   aastatel   2008-2020.   2008. aastal   oli   elamu   pinnaühiku   keskmine   hind   1365,35   eurot.   2009.   aastal langes elamu pinnaühiku keskmine hind 877,11 eurole, 2010. aastal 847,55 eurole  ja 2011. aastal 723,58 eurole. 2012. aastal tõusis elamu keskmine pinnaühiku hind 931,32 euroni ning 2013. aastal juba 1089,60 euroni. 2014. aastal oli elamu keskmine pinnaühiku hind 1196,06 eurot ja suvila keskmine ruutmeetri hind 852,56 eurot. 2015. aastal tõusis elamu keskmine ruutmeetri hind   1260,73   euroni,   2016.   aastal   1274,63   euroni   ja   2017.   aastal   juba 1300,56   euroni.   Aastal   2018   langes   elamu   ruutmeetri   keskmine   hind 1292,70 eurole, kuid aastal 2019 tõusis koguni 1443,30 euroni. 2020. aastal 9


oli elamu ruutmeetri keskmine hind 1432,05 eurot (vt joonis 3 lk 10). Välja toodud andmetest saab järeldada, et pinnaühiku keskmine hind kõigub üsna  palju.  Pärast aastat 2008  toimub korralik  ruutmeetri  keskmise  hinna langus, kuni aastani 2012. Alates 2012. aastast hakkab elamute keskmine ruutmeetri  hind  jälle   vaikselt   tõusma.   Siiani   rekordiline  elamute   keskmine pinnaühiku arv leidis aset aastal 2019, milleks oli siis 1443,30 eurot.  Autorite hinnang statistilistele näitajatele on, et keskmine hind kõigub, kuid üldpildis aastate lõikes pinnaühiku keskmine hind siiski tõuseb. Selline tõus on positiivne neile, kes kinnisvara valdkonnas müügiga tegelevad. J oonis 3 Pinnaühiku keskmine hind (eur/m2) (4 lk 16) 1.5. Pakkumiste keskmine arv kinnisvaraportaalis Viies   statistiline   näitaja   käesolevas   turu-uuringus   peegeldab   aktiivsete 10


pakkumiste   keskmist   arvu   Eesti   tuntumas   kinnisvaraportaalis   kv.ee. Järgnevalt on välja toodud info aastate ja pakkumiste keskmise arvu kaupa: 1) aastal 2008 oli keskmiselt 250 aktiivset kinnisvara pakkumist, 2) 2009. aastal 230 pakkumist, 3) 2010. aastal 194 pakkumist, 4) 2011. aastal 186 pakkumist, 5) 2012. aastal 175 pakkumist, 6) 2013. aastal 197 pakkumist, 7) 2014. aastal 166 pakkumist, 8) 2015. aastal 200 pakkumist, 9) 2016. aastal 281   pakkumist,   10)   2017.   aastal   215   pakkumist,   11)   2018.   aastal   190 pakkumist, 12) 2019. aastal 131 pakkumist, 13) 2020. aastal 122 pakkumist (vt joonis 4 lk 11). Välja toodud andmetelt tulenevalt saab järeldada, et pakkumiste arv on üsna kõikuv, saavutades tipu 2016. aastal 281 kuulutusega ning olles madalamail 2020.aastal 122 kuulutusega. Uuringust on näha, et aastast 2016 ehk tipust, on pakkumiste arv ainult langenud ning tõusu ei tundu veel tulevat, võttes arvesse hetkest kriisi ja nähes, kuidas viimase aja pakkumiste arv on. Töö   autorite   hinnang   uuringule   on,   et   näitajad   liiguvad   kiire   kasvuga madalamale   ehk   halvemuse   poole.   Halvemuse   poole   just   seepärast,   sest elamute müük püsib paigal, mille tõttu inimestel ei liigu kinnisvara selle osa kaudu   raha   ning   vaadates   varasemat   pakkumiste   seisu,   pole   olukord   nii madalal veel olnudki. Sellest võib järeldada, et inimeste majanduslik seis ei ole lihtsalt nii hea, et müüa oma elamu maha ning sellest järelduvalt uus osta, vaid nad püsivad oma kodudes paigal.  11


Joonis 4 Pakkumiste keskmine arv kinnisvaraportaalis (3 lk 16)  1.6. Elamute esmane kasutuselevõtt  Kuues   statistiline   näitaja   käesolevas   analüüsis   näitab,   mitu   elamut   võeti esmasele   kasutusele   uuritud   majandusaasta   lõikes.   Järgnevalt   tuleb   välja ehitisregistri andmetel aastate vältel esmasele kasutusele võetud elamute arv:   aastal   2008   võeti   kasutusele   100   elamut,   2009.   aastal   146   elamut, 2010.  aastal  55 elamut, 2011.   aastal 48 elamut,  2012.  aastal 94 elamut, 2013.  aastal  76 elamut, 2014.   aastal 90 elamut,  2015.  aastal 93 elamut, 2016. aastal 214 elamut, 2017. aastal 123 elamut, 2018. aastal 160 elamut, 2019. aastal 188 elamut ja 2020. aastal 158 elamut (vt joonis 5 lk 13).  Nendelt andmetelt tulenevalt saab järeldada, et andmed on üsna kõikuvad. Pärast aastat 2009 on näha elamute esmases kasutuselevõtus tõelist langust, minnes arvult 146 nii madalale, et aastal 2011 võeti esmasele kasutusele vaid 48 hoonet, mis näitab lausa 67% langust võrreldes aastaga 2009. Järgnevad aastad on näha kõigest  vähest tõusu numbrites, mis muutus aastaga 2016, kui 12


arv tõusis nii kõrgele nagu 214. Pärast seda on järgnenud nii langused kui ka pisemad tõusud, kuid aasta 2016 rekordit pole veel ükski teine uuritav aasta ületanud. Töö   autorite  hinnang  statistilisele  tulemusele  on,  et  näitaja  on  veidi  halb, sest pärast 2009. aasta tõusu ei jõudnud järgnevad aastad numbrite poolest pikalt   järgi   eelnevale   tipule,   kuni   aastani   2016,   millest   sai   ka   uuritud majandusaasta   tipptulemus.   Järgnevad   aastad,   võrreldes   eelmiste   aastate statistikaga, pole autorite hinnangul veel oodata erilist tõusu numbrites, sest eelnevalt võttis kontrastilise tõusuni jõudmine aega koguni 9 aastat. Näitaja on   sellest   tulenevalt   halb,   sest   rahvaarv   ei   kao   kuhugi   ning   pigem   ainult tõuseb, millest tulenevalt oleks vaja aktiivsemat ehitustegevust, et inimestel oleks uusi kodusid, kuhu end sisse seada ning ei pea end lepitama vanade lagunevate   hoonetega.   Lisaks   parematele   elamistingimustele   toob   uute elamute ehitamine juurde ka rohkem tööd ning eeldatavalt uusi töökohti, mis on samuti Eesti rahva jaoks ainult positiivne, võttes arvesse meie tööturgu, justnimelt tööhõivet ja inimeste töötust. 13


 Joonis  5 Elamute esmane kasutuselevõtt aastate lõikes (2 lk 16) 1.7. Energiamärgiste erinevate klasside väljaandmine aasta lõikes Seitsmes   statistiline   näitaja   käesolevas   analüüsis   peegeldab   uuritud   turu elamute energiaklasse. Andmeid on käsitletud energimärgise väljaandimise arvu järgi. Järgnevalt on välja jaotatud info aastate ja energiamärgiste kaupa, näidates mitu ja millist energiaklassi antud aastal kehtima on hakanud: 1) aastal 2008  hakkas  kehtima  vaid üks  A-klassi märgisega  hoone;  2) 2009. aastal hakkas kehtima juba 33 A-klassi, 5 B-klassi, 7 C-klassi, 9 D-klassi ja 11 E-klassi hoonet; 3) 2010. aastal 2 A-klassi, 11 B-klassi, 9 C-klassi, 23 D-klassi ja 6 E-klassi hoonet; 4) 2011. aastal 6 A-klassi, 23 B-klassi, 14 C-klassi, 19 D- klassi, 4 E-klassi ja 1 G-klassi hoonet; 5) 2012. aastal 4 A-klassi, 24 B-klassi, 1 C-klassi ja 1 D-klassi hoonet; 6) 2013. aastal 2 A-klassi, 13 B-klassi, 6 C- klassi, 7 D-klassi, 3 E-klassi ja 1 F-klassi hoonet; 7) 2014. aastal 4 A-klassi, 60 B-klassi, 27 C-klassi, 4 D-klassi ja 3 E-klassi hoonet; 8) 2015. aastal 53 B- klassi, 52 C-klassi, 5 D-klassi, 1 F-klassi ja 1 G-klassi hoonet; 9) 2016. aastal 14


29 B-klassi, 31 C-klassi, 4 D-klassi, 4 E-klassi ja 4 F-klassi hoonet; 10) 2017. aastal 1 A-klassi, 34 B-klassi, 48 C-klassi, 2 D-klassi, 3 E-klassi ja 3 F-klassi hoonet; 11) 2018. aastal 5 A-klassi, 72 B-klassi, 37 C-klassi, 2 D-klassi, 1 E- klassi ja 1  F-klassi hoonet; 12) 2019. aastal 39 A-klassi, 119 B-klassi, 3 C-klassi, 5 D- klassi, 7 E-klassi ja 2 G-klassi hoonet; 13) 2020. aastal 47 A-klassi, 60 B- klassi, 7 C-klassi, 6 D-klassi, 4 E-klassi ja 1 F-klassi hoonet (vt joonis 6 lk 14). Nendelt andmetelt tulenevalt saab järeldada, et energimärgiseid on viimastel aastatel välja antud tunduvalt rohkem, kui antud turu-uuringu algusaegadel. A-klassi   märgiseid   on   eriti   palju   välja   antud   viimasel   kahel   aastal,   tuues järeldusele,   et   liginullenergia   hooneid   tuleb   uue   maailmavaate   ja generatsiooniga aina rohkem juurde näidates, et maailm käib arenemise ja loodussõbralikusega   kaasas.   Märkimisväärselt   on   oma   tipu   saavutanud   B- klassi   energiamärgised   2019.   aastal,   kui   neid   anti   välja   lausa   119   tükki ainuüksi   Rae   valla   elamutele.   Ka   C-klassi   märgiseid   on   silmapaistvalt kasutusele võetud, saavutades 2015. aastal lausa 52 õnnistust. Õnneks saab tõdeda, et D- kuni G-klassi märgiseid on esmasele kasutusele välja  antud üsna vähe, näidates, et uute ehitiste rajamisel üritatakse teha paremini ning energia tarbimist kokku hoida.     Töö   autorite   hinnang   statistika   tulemusele   on,   et   näitajad   tõusevad   ning paremuse poole. See on inimestele ja tuleviku keskkonnale ainult parem, kui tehakse   rohkem   juurde   liginullenergiaga   või   vähemalt   B-klassi energiamärgisega   hooneid.   See   hoiab   kokku   hoone   energiatarbimist   ja parandab   sisekliimat   ning   seetõttu   ongi   väga   oluline   muuta   hooneid energiasäästlikumaks. 15


Joonis 2 Energiamärgiste erinevate klasside väljaandmine aasta lõikes (1 lk 16) 16


KOKKUVÕTE Käesolev   töö   sai   oma   eesmärgi   täidetud   ning   vastused   oma   püstitatud küsimustele   Rae   valla   elamuhoonete   ostu-müügi   kinnisvaraturu   segmendi suhtes. Jõuti järeldusele, et turg on aastate jooksul olnud väga muutuv, olles väga madalates kohtades ning saavutades ka uskumatuid tippe.  Välja   valitud   seitsmest   statistiliselt   näitajast,   saadi   teada,   mis   Rae   valla elamuhoonete   ostu-müügiturul   põhjalikumalt   toimub   alates   aastast   2008 kuni   2020.   aasta   seisuni.   Saadi   teada,   kuidas   tehingute   arv   on lõppkokkuvõttes   vaid   positiivselt   tõusnud   ning   soovideski   selles   suunas minna, ei olnud probleemi puudumisel vaja muid ettepanekuid selle suhtes teha. Täpselt sama moodi ja samas suunas on läinud ka tehingute summa, mis   kokkuvõttes   on   vaid   positiivne.   Elamuhoonete   keskmine   pindala   on samuti tõusnud, mis näitab, et aina rohkem ehitatakse suuremaid maju ja tänu   sellele   tõusevad   ka   nende   hinnad   ning   kogu   tehinguvorm.   Ka pinnaühiku   keskmine   hind   on   pärast   mõningaid   langusi   läinud   ainult kasvavas   suunas,   näidates,   kuidas   rahasummad   jällegi   vaid   tõusevad. Pakkumiste arv on vastupidiselt eelnevate teemade tõusudele just rohkem langenud, kuid see ei ole niivõrd suur näitaja, võttes arvesse, et pakkumisi on paljugi, mida ei lisata avalikke kinnisvaraportaalidesse ja kus tehinguid tehakse käest-kätte. Nii et selle osa väiksem arv meid ei heiduta. Ka elamute esmane kasutuselevõtt ei oma nii palju tähtsust, nähes, et see on viimaste aastate jooksul, pärast tipus olemist, langenud. Energiamärgiste klassid on aastate lõikes tõusnud paremuse poole, mis tähendab et vahet pole, kas uusi elamuid võeti kasutusele või mitte, sest ka vanemaid renoveeritakse ja ka see on hea, tõstes energiaklasse ja tehes meie ühiskonda paremaks.  Töö oli autorite jaoks vägagi kasulik, pannes neid tundma rohkem Rae valla 17


kinnisvaraturgu   ning   õpetades   uurima   ja   koostama   andmeanalüüsi.   Seda oskust läheb absoluutselt vaja tulevases kinnisvaramaakleri töös ning isegi nii muuseas, kui tuleb huvi mõnele piirkonnale sügavam pilk peale visata. Uuring   tuleb   abiks   ka   teistele   inimestele,   kes   soovivad   Rae   valla elamuhoonete ostu-müügiturgu paremini tundma õppida. 18


KASUTATUD ALLIKAD 1. Ehitisregister. Infoportaal. Ehitiste energiaklassid.  https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingenergy (26.09.2021) 2. Ehitisregister. Infoportaal. Ehitiste näitajad.  https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingdata (26.09.2021) 3. Kv.ee. Hinnastatistika. https://www.kv.ee/?act=statsAvgPrice.main (28.09.2021) 4. Maa-amet. Kinnisvaratehingute statistika. Kinnisvara hinnastatistika  päring. https://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Result.aspx (28.09.2021) 19