· Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus Mikrofibrillid · Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest, mis koosnevad kolmest polüpeptiidahelast. Need ahelad sisaldavad rohkelt glütsiini ja pea ainsatena sisaldavad hüdroksüproliini ja hüdroksülüsiini Kollageen moodustub kolmest polüpeptiidahelast fibroblastides (GER) - prokollageen Väljaspool rakku tropokollageeni molekulid agregeeruvad Tropokollageeni molekulid Tropokollageeni
(vt joonist 6) [3] Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul. [4: 129] (vt joonis 7) (Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis) (Joonis 7 Villakiu ehitus 1)mikrofibrill, 2)rakk, 3)makrofibrill, 4)algfibrill, 5)molekul) 5.2 Alpaka villa omadused Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad ja pruunid toonid. Peruus on klassifitseeritud rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla. Loodusliku valge alpakavilla saamiseks tuleb ristata erinevad kiud, sest valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis tuleb eraldada käsitsi. Valge alpakavill värvub
mistõttu jääb seda väheks. Sekundaarstruktuur atüüpiline alfa-heeliks. Pole vesiniksidemeid, teda stabiliseerib Pro ja Hyp tuumade repulsioon. Tertsiaalstruktuur tropokollageen. (3 alfa-ahela paremkeerduvus). On väga tugev ja praktiliselt ei veni, kuna naaberahelaid on seostunud H-, ioonsete-, hüdrofoobsete- ja kovalentsete ristsidemetega Lys jääkide vahel. Kvaternaar mikrofibrill. Kllageensed SU-id on seovad kollageensed ristsidemed. Kovalentne ristside tagab kollageeni tugevust. · Kollageeni poolväärtusperiood on keskmiselt aasta, ei ole kiiresti metaboliseeriv. Mida vanem on inimene, seda rohkem elab kollageeni molekul, seda rohkem ristsidemeid tekib -> kollageen muutub tugevamaks aga ka hapremaks -> venitus väheneb. · Glükosüülimine - süsvuvesiku liitumine valkude molekuli. Muutuvad kollageeni konformatsioon ja
[4: 129] (vt joonis 7) (Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis) 9 2 1 5 4 3 (Joonis 7 Villakiu ehitus 1)mikrofibrill, 2)rakk, 3)makrofibrill, 4)algfibrill, 5)molekul) 5.2 Alpaka villa omadused Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad ja pruunid toonid. Peruus on klassifitseeritud rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla. Loodusliku valge alpakavilla saamiseks tuleb ristata erinevad kiud, sest valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis tuleb eraldada käsitsi. Valge alpakavill värvub
Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Tselluloosi süntees toimub raku plasmamembraanis tselluloosi süntaasi kompleksides, mis moodustavad rosette Ensüümkompleks koosneb kuuest subühikust, iga subühik koosneb omakorda kuuest tselluloosi süntaasist, seega 6*6 --> 36 ahelaline on üks ensüümkompleksist väljuv tselluloosi mikrofibrill. Tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas määrab mikrotorukeste paiknemine rakuseina all --> fibrillid asetuvad paralleelselt mikrotorukestega (seljuures on fibrillid risti raku kasvusuunaga) Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees Golgi kompleksis Nimetage ligniini koostises esinevad peamised monomeerid. Milline keemiline struktuur on kõigi monomeeride koostises. Kus toimub monomeeride polümeriseerumine
Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks. Tselluloos puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem. Tselluloos 20...30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud seintega
ta kergesti lahustiks. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri: makromolekul, elementaarfibrill, mitsell, mikrofibrill, lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm.
olevate rakkude vahel asetsev rakk. Sertoli rakul on eokromatiinne tuum, suur tuumake. Ta toetab spermatogeneesi toitumuslikult, produsteerib östrogeene (naissuguhormoone). Sertoli rakud fagotsüteerivad ka suurema osa spermi tsütoplasmast. 38. Kollageensed kiude ehitus kollageensed kiud koosnevad kollageenist, tõmbetugevus, vähe venitatavus. On ebamäärase pikkuse ja eri jämedusega. Keetmisel liimistuvad. 1/3 keha valkudest on kollageen. 1 kiud – palju fibrille. Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest (3 polüpeptiidahelat – glütsiin, hüdroksüproliin, hüdroksülüsiin). Tüübid: agregeerudes moodustavad filamente, fibrille või võrgustikke. On teada 42 tüüpi kollageeni polüpepeptiidahelaid (α-ahelad), mis põimudes moodustavad 28 erinevat kollageeni tüüpi - fibrillaarsed ja mittefibrillaarsed. 39. Suured süljenäärmed, ehitus Gl. parotidea Gl. sublingualis Gl. submandibularis
annaabi.ee 
